Uutmoodi soojusenergeetika infot Onninenilt

[Külaline]

Onninenis on päris "pädevad" soojusinsenerid, nagu näiteks Janek Lindma, kes kirjutab Postimehes päris huvitava artikli http://kodu.postimees.ee/4035677/porand ... 1488347996
Erilist tähelepanu väärib lause:
"Põrandakütet on hea kombineerida keskkonnasõbralike kütteallikatega nagu näiteks soojuspumbad. Kuna soojuskandja temperatuur on 30–50 kraadi ümber ehk suhteliselt madal, kulub süsteemi kütmiseks ka vähem energiat."

[-virks-]

"Põrandakütet on hea kombineerida keskkonnasõbralike kütteallikatega nagu näiteks soojuspumbad. Kuna soojuskandja temperatuur on 30–50 kraadi ümber ehk suhteliselt madal, kulub süsteemi kütmiseks ka vähem energiat."

Ilmselt on seal mõeldud elektrienergiat.
Soojuspumba kasutegur sõltub otseselt temperatuuride vahest. Väiksema vahe korral peab "pumba ringiajamiseks" vähem elektrienergiat kulutama.
Kogu kütmiseks kuluv energia jääb loomulikult samaks, aga maksma peab vähem, kuna maast võetakse sellevõrra rohkem.

[Küülaline]

No see on üsna vilets üritus välja vabandada.

[Külaline]

"Põrandakütet on hea kombineerida keskkonnasõbralike kütteallikatega nagu näiteks soojuspumbad. Kuna soojuskandja temperatuur on 30–50 kraadi ümber ehk suhteliselt madal, kulub süsteemi kütmiseks ka vähem energiat."

Ilmselt on seal mõeldud elektrienergiat.
Soojuspumba kasutegur sõltub otseselt temperatuuride vahest. Väiksema vahe korral peab "pumba ringiajamiseks" vähem elektrienergiat kulutama.
Kogu kütmiseks kuluv energia jääb loomulikult samaks, aga maksma peab vähem, kuna maast võetakse sellevõrra rohkem.

Ma kahtlustan, et näiteks pelleti katla elektrienergia oma tarve on samas suurusjärgus soojuspumbaga, nii et see ei ole argument.

[-virks-]

"Põrandakütet on hea kombineerida keskkonnasõbralike kütteallikatega nagu näiteks soojuspumbad. Kuna soojuskandja temperatuur on 30–50 kraadi ümber ehk suhteliselt madal, kulub süsteemi kütmiseks ka vähem energiat."

Ilmselt on seal mõeldud elektrienergiat.
Soojuspumba kasutegur sõltub otseselt temperatuuride vahest. Väiksema vahe korral peab "pumba ringiajamiseks" vähem elektrienergiat kulutama.
Kogu kütmiseks kuluv energia jääb loomulikult samaks, aga maksma peab vähem, kuna maast võetakse sellevõrra rohkem.

Ma kahtlustan, et näiteks pelleti katla elektrienergia oma tarve on samas suurusjärgus soojuspumbaga, nii et see ei ole argument.

Kes pelletist rääkis? Näiteks oli toodud ainult soojuspump.

[Külaline]

Oi puudutatuna end keegi tunneb

[dumbuser]

Aga mis seal lauses valesti on ? Radikate puhul peab vee kõrgemale kraadile ajama. Ja see võtab rohkem energiat.

[Küülaline]

Ka sina, Brutus!

[dumbuser]

Oijah. Võta nüüd see soojuspump ja tee proovi kui palju kulub tal energiat veel ajamiseks 10 kraadi pealt 40 kraadi peale ja 10 kraadi pealt 75 kraadi peale.

[onnikas]

Pelletikatel ei võta eriti palju elektrit.
Jah, soojuspumba puhul kulub madalama temperatuuriga vee kasutamisel süsteemi kütmiseks vähem elektrienergiat.

[Külaline]

Oijah. Võta nüüd see soojuspump ja tee proovi kui palju kulub tal energiat veel ajamiseks 10 kraadi pealt 40 kraadi peale ja 10 kraadi pealt 75 kraadi peale.

Kui sa seni aru EI OLE saanud, siis asja point on sama, kui katlakiviga kaetud soojavee boileri tenn tarbib oluliselt enam elektrit kui puhas tenn.

[Laast]

Ei saa aru ka, mis onnineni lauses valesti on ? Aga eks loomulikult maailma kõige targemad "spetsialistid" leidsid mingi vale sõna mille kallal ilkuda.

[Külaline]

Oijah. Võta nüüd see soojuspump ja tee proovi kui palju kulub tal energiat veel ajamiseks 10 kraadi pealt 40 kraadi peale ja 10 kraadi pealt 75 kraadi peale.

Kui sa seni aru EI OLE saanud, siis asja point on sama, kui katlakiviga kaetud soojavee boileri tenn tarbib oluliselt enam elektrit kui puhas tenn.

no nüüd keerati asjale veel üks keerd peale...

[Küülaline]

mis onnineni lauses valesti on

Valesti on see, et jätab mulje nagu põrandaküttega, st madalama küttevee temperatuuriga küttes kulub küttele vähem energiat, kui radiaatorküttega.
Maja soojakaod on ikka ühesugused ja need tuleb kompenseerida.

[-virks-]

mis onnineni lauses valesti on

Valesti on see, et jätab mulje nagu põrandaküttega, st madalama küttevee temperatuuriga küttes kulub küttele vähem energiat, kui radiaatorküttega.
Maja soojakaod on ikka ühesugused ja need tuleb kompenseerida.

Aga soojuspumbaga seda soojushulka tuppa pumbates on elektrile kuluv summa seda väiksem, mida väiksem on temperatuuride vahe!

[Külaline]

mis onnineni lauses valesti on

Valesti on see, et jätab mulje nagu põrandaküttega, st madalama küttevee temperatuuriga küttes kulub küttele vähem energiat, kui radiaatorküttega.
Maja soojakaod on ikka ühesugused ja need tuleb kompenseerida.

Aga soojuspumbaga seda soojushulka tuppa pumbates on elektrile kuluv summa seda väiksem, mida väiksem on temperatuuride vahe!

Põhjenda.
Ning panen delta t 1 kraad ning ongi saavutatud ülim efektiivsus? Räägi siis ka juba, kuidas sa saavutad põrandaküttes VÄIKESE temperatuuride vahe?
Ei tea soojuspumpaest midagi, aga paistad tark olevat, hari rumalat.

[Külaline]

mis onnineni lauses valesti on

Valesti on see, et jätab mulje nagu põrandaküttega, st madalama küttevee temperatuuriga küttes kulub küttele vähem energiat, kui radiaatorküttega.
Maja soojakaod on ikka ühesugused ja need tuleb kompenseerida.

Aga soojuspumbaga seda soojushulka tuppa pumbates on elektrile kuluv summa seda väiksem, mida väiksem on temperatuuride vahe!

Mis seal vahet? Nagu eelpool toodi, on artiklis toodud lolluse point milleski muus, mitte lõpmatus jahumises soojuspumba võimaliku energiatarbe üle. Maja tarbib soojusenergiat ühte moodi ning see ei sõltu mitte kuidagi mingi seadme kasutegurist ega temperatuuride vahest. Ning kui sa vähegi suudad arvutada, siis on soojuspumbaga toodetava soojusenergia hind sama tahkeküttega, lisandub ainult kasutusmugavus, mida tahkeküte nii palju ei paku.

[Külaline]

mis onnineni lauses valesti on

Valesti on see, et jätab mulje nagu põrandaküttega, st madalama küttevee temperatuuriga küttes kulub küttele vähem energiat, kui radiaatorküttega.
Maja soojakaod on ikka ühesugused ja need tuleb kompenseerida.

Aga soojuspumbaga seda soojushulka tuppa pumbates on elektrile kuluv summa seda väiksem, mida väiksem on temperatuuride vahe!

Mis seal vahet? Nagu eelpool toodi, on artiklis toodud lolluse point milleski muus, mitte lõpmatus jahumises soojuspumba võimaliku energiatarbe üle. Maja tarbib soojusenergiat ühte moodi ning see ei sõltu mitte kuidagi mingi seadme kasutegurist ega temperatuuride vahest. Ning kui sa vähegi suudad arvutada, siis on soojuspumbaga toodetava soojusenergia hind sama tahkeküttega, lisandub ainult kasutusmugavus, mida tahkeküte nii palju ei paku.

Maja tarbib küll SOOJUSenergiat samapalju aga selle soojuse saamiseks kuluv ELEKTRIenergia kogus on muutuv.
(Suured poisid ei sekku kui väiksed poisid kulli mängivad.)

[siimsusi]

Oijah. Võta nüüd see soojuspump ja tee proovi kui palju kulub tal energiat veel ajamiseks 10 kraadi pealt 40 kraadi peale ja 10 kraadi pealt 75 kraadi peale.

Kui sa seni aru EI OLE saanud, siis asja point on sama, kui katlakiviga kaetud soojavee boileri tenn tarbib oluliselt enam elektrit kui puhas tenn.

Asja point ei ole kohe kindlasti sama! Need ikka kaks väga erinevat asja. Soojuspumba puhul räägime pumba kasutegurist, katlakivi korral energia jäävuse seadusest.

[siimsusi]

Selles mõttes on lause ebaõnnestunud, et oleks pidanud olema:
" ... kulub süsteemi kütmiseks ka vähem ELEKTRIenergiat."
Aga kuna näiteks toodi soojuspump, siis tundub see iseenesest mõistetav.
Energiat kulub tõesti sama palju, ainult kui palju sellest tuleb maapinnast ja kui palju elektrivõrgust on muutuv.