Lintvundament talveks seisma

[Vundament1]

Küsimus järgmine: Kui teha suvel valmis lintvundament (killustikalus, taldmik, Fibo5, väljastpoolt soojustatud) ning teha ära ka tagasitäited tihendatud liivaga ning paigaldada drenaaž siis kas võib vundamendi talveks seisma jätta?
Kas on külmakerke oht? Taldmik maapinnast 1m sügavusel, peal 6-7 rida FIBO.
Kas müüri peaks talveks kinni katma?

[Toby]

Kui tõesti on vundament viletsalt tehtud (ei väida seda konkretsel juhul), siis kergitab külm ta ära hiljem või varem. Pealt võiks sadmete eest kinni katta küll.

[Külaline]

Osad just ütlevad, et võimalusel võikski talveks katmata ilmastikumõjude kätte jätta, et siis saab tagasitäide oma vajumised ära vajuda. aga eks nii palju kui inimesi, siis niipalju ka arvamusi. Laur

[bjorn]

Kas sama küsimus ja vastus kehtivad ka plaatvundamendi puhul?

[LLLK]

..ei ole mitte ühtegi põhjust (ehitus- tehniliselt) vundamenti talveks seisma jätta-et siis parem saaks.

[mkubi]

Tsement vajab kõvenemiseks aega ja vett. Seetõttu jäetakse vundament enne karbi pealeehitamist seisma. Samuti tagasitäide vajub vihma ja lumega, mistõttu hiljem riskid väiksemad põranda pealevalamisel.

Fibo on muidugi kehv materjal vundamendiks, seetõttu võiks ta tõepoolest vihma ja lume eest katta ja kindlasti mitte jätta mitmeks hooajaks seisma.

Plaatvundamendiga on riskid suuremad seismajätmisel.

[fgh]

Kui ühe talve lume ja veega vajub tagasitäide, siis on tegu äärmiselt kehva tööga.

[Vundament1]

Seisma tahan jätta sellistel põhjustel:

See aasta veel laenu ei võta ning oma rahadest saaks hetkel valmis vundamendi.
Kuna pinnavesi on suhteliselt kõrgel tasemel siis oleks hea teha vundamenditööd suvel kuiva ilmaga ära ning drenaaž paika saada.
Siis saab järgmisel kevadel kohe alustada põrandaplaadist ning seintest, ilma et peaks kevadise vee ajal suuri kaevetöid tegema.

[bjorn]

Enda plaatvundamendi küsimuse kohta oli täpselt sama ajend.

Mis asjaoludel on plaatvundamendi seisma jätmisel riskid suuremat? Mis need riskid üldse on? Vundamendi plaadi mõranemine külmakergete tõttu?

[mkubi]

Kogu plaat vettib, peno plaadi all samuti. Siis külmub,sulab,külmub,sulab....

Tõenäoliselt ei juhtugi midagi, kuid kui küsiti, kas see on halb, siis tõepoolest pigem halb, kui hea. Plaatvundament on niikuinii kehv lahendus, seega kaotada pole enam midagi.

[Külaline]

Hakkab jälle pihta,et plaatvundament on paha ja halb,kui asi on õieti projekteeritud ja ehitatud ei juhtu selle plaadiga mitte midagi,isegi kui ta seisab ühe talve lageda taeva all!

[bjorn]

Kui talveks kinni katta ehituskilega plaat, siis kuidas ta vettima hakkab?

Altpoolt vaadates on ju 30cm peno ja seejärel betoon ning siis õhk. Läbi 30cm peno vettib?
Kui suvel valada ja sügisel külmade tulekuga kinni katta, siis peaks enamik niiskusest betoonist väljunud olema?

[mkubi]

Õieti=õigupoolest.

Õigesti projekteeritud ? Kuidas saab selles olla kindel, et projekteerija on piisavalt pädev õigesti projekteerima ? Kes siis vastutab, kui projekt on vale ?

Õigesti ehitatud ? No siin peab jälle usaldama ehitusjärelvalvet, kes tõepoolest teab õigeid ehitusvõtteid. Tihtipeale kaaluvad ärilised huvid kvaliteedihuvid üle. Keegi ei anna sulle garantiid, kui midagi lähebki valesti.

Lindile on ehitatud alates ajast, kui Eestimaa pinnalt sulas jää ning esimesed inimesed siia tulid. Vahustatud plastikule hakati maju ehitama, kui ettevõtlus sai vabad käed.

[Vundament1]

Teema on sujuvalt üle läinud plaatvundamendi seismajätmiseks.

Ehk on kellegil siiski veel ka arvamust lintvundamendi talveks seisma jätmise kohta?

[Külaline]

Ehk on kellegil siiski veel ka arvamust lintvundamendi talveks seisma jätmise kohta?

Tere.Talveks seisma jätmisel ei juhtu vundamendiga midagi.Mõistlik oleks kleepida SBS mis ulatub veidi üle mõlema serva hüdroisolatsiooni mastiksiga vundamendi peale.Nii kaitseb sademete tungimist müüritise ja soojustusplaadi vahele.Järgnev ei ole küll teemakohane aga siiski-tasuks ennem uurida/kalkuleerida enda võimalusi laenu saada/tagasi maksta.Kinnistuid kus asub eelmise omaniku poolt ehitatud vundament,on raskem müüa.Lugupidamisega

[mkubi]

Laenu võttes tahab pank, et maja saaks kiiresti elamiskõlblikuks. Seetõttu valmivadki majad poole aastaga. Ise tehes läheb kauem, küll aga lõpptulemus jääb püsivam, kuna vajumisi ja säästuehitust vähem.

[Külaline]

Laenu võttes tahab pank, et maja saaks kiiresti elamiskõlblikuks. Seetõttu valmivadki majad poole aastaga. Ise tehes läheb kauem, küll aga lõpptulemus jääb püsivam, kuna vajumisi ja säästuehitust vähem.

Mis loogika reeglitele see väide tugineb?

[mkubi]

Laenu andes seab pank kinnistule hüpoteegi, seega on ta huvitatud, et "nende" vara oleks müügikõlblik.

Maja kaalub mitusada tonni. Seetõttu on loogiline, et maja vajub, olenevalt pinnasest. Seepärast on ehitustehniliselt õige ehitada vundament esimesel aastal, talveks seisma. Majakarp teisel aastal ja talveks seisma. Viimistlustööd siis kolmanda aasta suvel, kui maja enam ei tohiks palju vajuda.

Säästuehitus : Pea kõik majasoovijad võtavad majaehitajatelt hinnapakkumisi. Võidab tõenäoliselt odavaim pakkumine. On loogiline, et võõrale inimesele maja ehitaja kasutab vähem armatuuri, nurgikuid, kruve, soojustust ning muid materjale. Ehitusjärelvalve saab raha nii tellijalt kui ka tööde teostajalt.

Ise ehitades ei ole objektil nii palju Vladimireid, Sergeid, Andreid, Georgisid.

[Külaline]

Sellel mõttekäigul on mitu olulist viga.
Nimelt selline elukestev ehitus oli endise liidu aegadel levinud, tänapäeva kiire elurütmi juures ei kavatse keegi raisata oma kvaliteetaega ootamisele.(lapsed,naine,sõbrad,huvialad,jne)
Ja paljud meist oskavad ise ehitada?
Siit võiks veel teemat edasi arendada aga aitab,
Põhikriteerium on aeg ja oskused, mida me ei oma! muidugi kõige tähtsam oleks ununenud, peab omama vabu likviidseid vahendeid.
Ja nii ongi, ruttu maja üles, sisse ja voilaa elu läheb edasi, mitte nii, et maja saab valmis on lapsed suured ja mõõda ilma laiali, naine jalga lasknud ja ela siis oma mauselomis.

[Urmas]

Sellel mõttekäigul on mitu olulist viga.
Nimelt selline elukestev ehitus oli endise liidu aegadel levinud, tänapäeva kiire elurütmi juures ei kavatse keegi raisata oma kvaliteetaega ootamisele.(lapsed,naine,sõbrad,huvialad,jne)

Kus paradiisiaias sina elad?

Ja paljud meist oskavad ise ehitada?
Siit võiks veel teemat edasi arendada aga aitab,
Põhikriteerium on aeg ja oskused, mida me ei oma! muidugi kõige tähtsam oleks ununenud, peab omama vabu likviidseid vahendeid.

Miks ei võiks hea tahtmisega endale ehituse tehnoloogiad selgeks teha ja tööriistadega pole tänapäeval ka nagu probleeme.
Ega ilma rahata vist keegi ei hakka ehitusega pihta.

Ja nii ongi, ruttu maja üles, sisse ja voilaa elu läheb edasi, mitte nii, et maja saab valmis on lapsed suured ja mõõda ilma laiali, naine jalga lasknud ja ela siis oma mauselomis.

Ja ongi hea kui selline naine poole ehituse pealt jalga lasi, tähendab selline naine polnud mehele vääriline. Sitem variant oleks olnud kui laseb mehel maja valmis ehitada ja siis mehe kohtu kaudu välja tõsta. Näiteid elust küllaga.
Neid mauselomi elama asumiseks vabu naisterahvaid peaks vast külluses leiduma.

Selle ruttu maja püsti ja elu läheb edasi on nii, et kui maja pannakse aastakese või kiiremini maja püsti ja alles sisse kolides pannakse küte järgi, siis tihtipeale on poole aasta pärast siseviimistlus kuivamispragusid täis. Kahjuks süüdistatakse selles patus ehitajat, sest ega ometi kiirustamine ei saa pragude tekkimise põhjus olla, selmet tellija võiks peeglisse kiigata.

[Külaline]

Täiesti mõõda räägime teineteisest, see, et Urmas on ehitusega sinapeal, ei laiene automaatselt teistele elanikele.
Tänapäeva tehnoloogia ja inseneri-teadus-saavutused võimaldavad elamuid püstitada kordades kiiremini kui kolm aastat.
Ja mis on sellest, et inimene ei malda oodata, tahab kohe nüüd, siin ja praegu! mitte midagi halba!
Puht füüsiliselt ei ole praktiline raisata oma aega mingi senitundmatu ametiala selgeks tegemisele kui on siililegi selge, et teadmised jäävad pinnapealseks, foorumi kaudu maja ehitada, kuulub ka sinna ulme valdkonda.
Kui mõni mees ei väärtusta oma aega, lisaks põhitööle tormab õhtuti maja ehitama, siis on selge, et lähisuhted kannatavad ja niigi on üksik-vanemate % meil ebanormaalselt kõrge, rääkimata Eestlaste surnuks töötamise oskusest.

See teema läheb rappa, kui algselt kõlanud mõtteid edasi arendada siis võiks leiba ise küpsetada, liha ja piima laudas kasvatada jne. ulmet arendada.
Las iga meister jääb oma ameti juurde ja tehku seda hästi, kindlasti väärikalt.

[Külaline]

Täiesti mõõda räägime teineteisest, .........

See teema läheb rappa, kui algselt kõlanud mõtteid edasi arendada siis võiks leiba ise küpsetada, liha ja piima laudas kasvatada jne. ulmet arendada.
Las iga meister jääb oma ameti juurde ja tehku seda hästi, kindlasti väärikalt.

Ongi läinud juba.
Tänapäevane pärmiga kergitatud ja värvidega värvitud leivalaadne toode pole LEIB ajaloolises mõistes.
Steroididega ülespumbatud ja ravimitega rikastatud liha erineb sellest mille seedimiseks on inimese organism kohandunud.
Piimalaadne toode millelt on kooritud rasv ja valk asendatud soja valguga pole piim.

Majad näevad välja ilusad, nagu toitki on maitsev, aga me ei taha teada millest need tehtud on.
Ja mõõtühikuks on tänapäeval "mina olen rahul".
ping

[Urmas]

Tänapäeva tehnoloogia ja inseneri-teadus-saavutused võimaldavad elamuid püstitada kordades kiiremini kui kolm aastat.

Mul on kahju tellijatest, kes satuvad selle "insener-teadus-saavutused võimalused" ohvriks, eriti eramaja puhul, mida ehitatakse üldiselt selles elamiseks kogu järgnevaks eluperioodiks.
Väike näide kähku-kähku valmis stiilist. Eelmise aasta lõpus pakuti Eestist kaugemal ühe kortermaja osadele korteritele tegema dekoratiivkrohvimist. Kohale jõudes ei olnud majal veel kütet taga, imurid ja soojapuhurid uhasid 24/7, ööpäevad kallati imurist ühe korteri kohta ca 20l vett välja. Enne jõule saadi küte taha. Käisin sel aastal lõpetamas, ajaline vahe oli kuu aega. See oli masendav, mis oli juhtunud osa siseviimistlusega selle kuu aja jooksul. Aja väärtustamisest on asi kaugel ja paranduste tegemiseks kuluv aeg on puhas aja raiskamine. Võitsid ainult maalrid, kes tegid parandusi tunnitöööga, kuid teadmine, et töö tulemus on nagu sibul- lipp lipi ja lapp lapi peal, meelt rõõmsaks ei tee. Polnud mingit efekti kontrollitud tingimustes(tehases) maja puitkonstruktsioonide eelnevast valmistamises, kiirest püstitamisest ja ilmastikukindlaks tegemisest(fassaad). Paras potjomkinlus!
Kes endale teeb ja kiiret ei ole, see võiks asja ikka väheke rahulikumalt võtta.

Töö kiirus ja kvaliteet on pöördvõrdelised mõisted!

[Urmas]

Teema on sujuvalt üle läinud plaatvundamendi seismajätmiseks.

Ehk on kellegil siiski veel ka arvamust lintvundamendi talveks seisma jätmise kohta?

Teema on läinud lihtsalt üldiseks aruteluks kvantiteedi ja kvaliteedi suhte kohta, kuid tarkus tuleb sul ikka ise välja raalida/seedida ja kui ei oska, siis sul on alati võimalus tellida kasvõi tasuline arvamus INSENER-ilt. Tasuline variant võib vahest tulla odavam kui foorumi eiteakelle(anonüümsed külalised) või suvalise mördiööbiku tasuta arvamused. Siinse foorumi kommentaatorite hulgas on ka neid, kelle arvamus(t)ega ise kindlasti arvestaks.

Onju ilus ja mittemidagiütlev kommentaar! Tunnen ennast EV poliitikuna.

[Külaline]

Kevadel alustada vundamendiga, max kuu aega,
Müürid, al. kaks nädalat, mitte rohkem.
Fermid peale, aluskate, jne. maja kuivab juba juuli kuus.
põr.valud, krohvid jms. niiskemad tööd enne avatäidete paigaldust. Kütte taha vajadusel ja ...
mis kuradi kahest liitrist veest sa Urmas jahud augustikuus kui poolel Eestil on kaevud kuival?
Tegemist siis eramajaga ja ma tõesti ei saa aru mentaliteedist kolm aastat midagi seista lasta?, kuivamisest tingitud mõrad?
Kui raha ei ole siis ei ole jumet poolikuid projekte toota, siiani võib kohata neid seisvaid vundamente, võsa kasvab elutoas.
Sa Urmas pajatad oma mingeid pervertseid kogemusi aga oma praaki ei maksaks produktiivse üldehitaja kaela ajada.
Liigniiskus ruumis on tingitud valedest otsustest ja ebapädevusest.