Ehitusfoorum

Kas tooside augud freesitakse enne või peale süvendatud kaablite ja kogu seina krohvimist?

Ja kuidas sa kavatsed auke freesida kui kaablid on juba seinas, krohvi all?

Naaber tegi nii, et kaablite otsad jäid seinast välja turritama ja augud freesis peale pahteldamist. Minu küsimus on, et kas nii tehaksegi?

S6ber kirjutas:kaablite otsad jäid seinast välja turritama ja augud freesis peale pahteldamist

Kuidagi on ehk võimalik täpselt kaabli alla (vastu kaablit) freesida ja siis miskit moodi urgitsedes kaabel augu põhja saada. Ainult kuidas sel meetodil toosid kõik ühele kõrgusele saab?

Normaalne inimene teeb augud enne krohvimist, kusjuures isegi toosid ja juhtmed tehakse ära.
Aga kuskil oli vaja krohvitud seina auk lisada (juhtmed olid veetud siis jah -kõigepealt käsitsi vabastasid juhtmed piisavalt eemale siis auk seina, toos seina ja siis juhtmed ja siis paranduskrohv (või kips) ja lõpus peale pahteldamist oli kõik OK. Aga töömahukam.

Ooot-oot, kui mul 1,5cm paksune krohvikiht seinale tuleb (väga ebatasane), siis need toosid ju upuvad seina sisse ära?

Ei upu see kuhugi, toosi jätad ju 1.5cm seinapinnast kõrgemale.

Kui ei viitsi mõõta. Siis krohvi sein sirgeks. Siis freesi augud ja sooned kaablile. Paigaldad el ära ja siis vaod kinni, ehk muu seinaga tasa.

No ja miks need ei või siis 1,5 cm krohvi alla jääda?

Laseme fantaasial lennata! Variante on mitu, aga ise soovitaks toosiaugud ja igasugused kanalid ära teha enne krohvimist. Kui keegi muretseb, et toosid on esialgu seinaga tasa, aga krohvikiht tuleb 15mm, siis lohutuseks võin öelda, et mul on ka paksemaid krohvikihte tulnud teha. Kui krohvi on küll kivistunud, aga mitte läbikuivanud, tuleb üleliigne krohv pussnoaga lihtsalt ära lõigata ja toosi serv puhtaks kraapida. Toosi sisu serv jääb nagunii krohvi peale ja seal pole enam mingit vahet kui pika kruviga sa sisu vastu seina tõmbad, on see toosiga kaasas olev 10mm või eraldi poest ostetud peenike 20-40mm.
Reeglina enne seinte krohvimist ei oska isegi krohvija ennustada kui paks kiht krohvi kuhugi tuleb, aga kui on ette näha paksem kiht ja paigaldatud majakad, siis saab välja mõõta ja poest osta toosile kõrgenduskrae. Neid on ka erineva paksusega.

Aitäh kaasa mõtlemast! Olen nüüd palju targem. Kas leidub mingeid šabloone, millega saab nt viiese toosirea tsenter-augud õigetele kaugustele puurida?

Isegi elektriku lood on olemas kus toosiaugud õiges kohas ääres või keset loodi tehtud kui ise mõõta ei viitsi.

Külaline kirjutas:No ja miks need ei või siis 1,5 cm krohvi alla jääda?

Pärast ei leia ju üles enam . Näiteks üks temperatuurianduri toosiauk krohviti mul täis, pahteldati ja plaaditi üle ka, enne kui elektrikud uuesti jaole said . Kuna plaati üle ei jäänud siis on nüüd üks andur vähem.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:No ja miks need ei või siis 1,5 cm krohvi alla jääda?

Pärast ei leia ju üles enam . Näiteks üks temperatuurianduri toosiauk krohviti mul täis, pahteldati ja plaaditi üle ka, enne kui elektrikud uuesti jaole said . Kuna plaati üle ei jäänud siis on nüüd üks andur vähem.

Kui hiljaks jääd siis ei leiagi. Ise mõtlen et see probleem võib peituda ka maalri "intelligentsuses". Mõnel ongi pohhui ja võõpab üle kõik, kll siis keegi teine jändab nendega. Kuigi õigel ajal natuke noa otsaga tõmmata ei ole raske,

Maalrid vihkavad elektrikuid - elukogemus.

Volt, kasutaja

Külaline kirjutas:Maalrid vihkavad elektrikuid - elukogemus.

Volt, kasutaja

Nagu ühes vanas muinasjutu raamatus on kirjas, et paradiisiaias saavad hundid ja lambad omavahel nii hästi läbi, et lausa lakuvad üksteist ja magavad üksteise kaisus, siis sama on ka maalrite ja elektrikute omavahelise läbisaamise kohta. Sõbralikkus on ainult muinasjutus või väljapool tööaega .