12vac trafo 4w led pirnidele

[val]

Kas AC 0-70W halogeeni trafo võiks sobida 12vac 2x1,8w g4 led pirnidele ? Ehk on mingi lihtne alternatiiv, kuis vahetust olemasoleva trafoga teha ? Katsetus näitas, et tööle hakkas see alates 10w.

[Kalvis]

kui on klassikaline trafo siis hakkab tööle. kui aga ming kondede ja transistoridega tehtud säästutrafo siis ei hakka (loe tahab minimaalset koormust)

[val]

Kas säästutrafo loeb kirjadest välja või kuis seda kindlaks teha ? Mis loom see viidatud trafo võiks olla.

[Voltamper]

Kui katsetus näitas, et tööle hakkas alles alates 10W, siis pole ju kuidagi võimalik 2x1,8w LED'e sinna sobitada. Või sain ma küsimusest kuidagi valesti aru? Lahendus on laduda rohkem LED'e või uus toide, mis ei maksa ju midagi.
Ise kasutan 12V süsteemides alati trafoga toiteplokke. Töötavad ka minimaalse koormusega ja ei anna häireid. Kuna LED tarbib vähe, siis pole ka hind nii suur. Igatahes etem kui mingi surisev ja võbelev impulsstoiteplokki meenutav hiina-ime.

[val]

Tänan arvamuste eest. Leidsin kohalikus kaubandusest 10€ eest viidatule sarnase AC 0-70W trafo ja sain oma LEDid tööle. Panin tähele, et g4 pirnidel märgitakse toitepingeks lihtsalt 12V. Ei paista vahet olevat, kas AC või DC: http://www.ledpood.ee/g4-led-pirn

[val]

Vaja 6tk x 3w g4 led pirne jadasse ühendada. Poes selgus, et spetsiaalselt leedide toited on kallimad. 12v ja 20w leed toite hind ca 25 €. Samas on kõrval halogeenidele mõeldud toide 0-70W (sama, millega sain eelmine kord oma 2 pirni tööle) hinnaga 10 €. Halogeeni oma küll 11,5v, aga vaevalt sellest hinna vahe tuleb. Mulle tundus, et elektroonilised (impulsstoited eks ?) on mõlemad, aga mis põhjusel peaksin kallimat eelistama ?
Tahaks lugeda eri toidete kohta, et asjast vähe aru saada, aga kiirelt ei leidnud midagi. Teab keegi õigete linkideni juhatada ?

[Kalvis]

Halogeenidel võib olla vaid vahelduvoolu trafo mis aladab 230 - 12 V ja see on piisav. Peab olema vaid võimsus piisav. Halogeen töötab DC toitega, jälle vaid piirav tegur on võimsus.
LED ise on DC toitega, kuid kuna LED on ka diood siis tegelikult tavaline LED töötab alaldina ja võib peaaegu anda ka vahelduvat 12 V toidet. Siin on aga, LED pirnike väga vastupinget ei armasta, võib rikneda. Üks lahendus on panna tavaline universaalne sildaladi (või diood) ette ja saab 12 V DC kätte. Võimalik, et LED sees on juba sildaladi toiteplokk olemas siis pole mingit vahet. Ma ise kahtlustan viimast. LED sisemiselt on kuidagi tehtud voolu piirav element.
Mitmed spets LED toiteplokid on ilma trafota lahendused, kuna LED voolutarve on väike ja saab kasutada otse mingit sorti takistiga toidet, nn. elektroonne toiteplokk.

[Scott]

Nn "elektroonsed" ehk korrektselt öeldult impulss-toiteplokid on samuti trafoga, aga kuna transformeerimine toimub väga kõrgel sagedusel, siis on plokis olev trafo pisike ja kerge.

Tavalise trafoga läheb 50 Hz vahelduv 230V sisse ja 50 Hz vahelduv 12 volti tuleb välja. Kergetel impulsstoitekatel läheb sisse 50 Hz vahelduv, see alaldatakse 310 voldiseks alalispingeks, mis vaheldatakse mitmekümne kilohertsiseks vahelduvpingeks. See siseneb trafosse, mille teisest otsast tuleb välja samade kilohertsidega vajaliku väärtusega madalpinge. Halogeenide toiteplokil alaldit ei järgne, LEDile/mõlemale tüübile mõeldud plokil on alaldi sees ja väljub 12 voldine alalisvool.

On ka spetsiaalsed ainult LEDide voolupiirajaga toiteplokid, millel pole mitte väljundpinge fikseeritud, vaid väljundvool. See võimaldab järjestikku ühendada erinevat arvu samavõimsuselisi LED-lampe.

"Mingit sorti takistiga" ja/või kondensaatoriga otse võrgust toide on kasutuses vaid üksiku indikaator-LED-elemendi toiteks, samuti odavates 230-voldistes LED-pirnides.

[dumbuser]

Väga lühidalt on erinevus väljundpinge stabiliseerimises. Ploki enda skeem on kah erinev. Ühel juhul on väljundi üle palju suurem nö kontroll. Kui koguaeg kõige odavamaid asju osta siis see on hobi aga mitte kokkuhoid. Hobid aga ei olegi odavad. Scott seletas asja ära aga iseasi kas keegi aru kah sai. Kui pole enne tuttav terminitega alaldi, vaheldi, herts, volt, jne siis ei pruugi midagi aru saada. Ilma eraldustrafota toiteplokiga lahendus aga keelati mingil ajal üldse ära. Võimalik, et nüüd on taas mingitel tingimustel jällegi lubatud. Samas ma tean juhust kus taheti saada tüübikinnitust LED ribaga valgustile. Ja kuigi seal oli toiteplokk, milles oli galvaaniline eraldus olemas jäi kogu asi selle taha, et LED ribal olevat ühendust sai sõrmega katsuda ja see pidi ülimalt ohtlik olema.

[val]

Tänan selgitamast. Sain aru, et peamine vahe on alaldis. Mida kallim toide, seda parem kindlasti, aga kas üldiselt on dc toide parem või ei saa sellist üldistust teha.
Pirnid ostsin kirjaga 12v ac/dc. Seega alaldi vms peab olema pirni sees. Halogeeni toide ise on suurem, mõeldud suurematele vooludele ja võimsustele. Toite vastupidavusele võiks see hästi mõjuda ma mõtlen. Või on hoopis nii, et see halogeeni toide peab küll hästi, aga väljund ei ole stabiilne ja vahetan tihemini pirne ? Vab lollide küsimuste pärast

[dumbuser]

Oeh. See on 7 klassi füüsika. Paari lausega ära seletada ei ole võimalik. Aga nagu näha siis ongi sedasi, et mingid terminid on kuskilt meelde jäänud aga tähendusest või olemusest pole aimugi. AC on lühend, inglise keelest, Alternate Current, maakeeli vahelduvvool. DC on samuti lühend Direct Current, maakeeli alalisvool. Kui nüüd on teada mida nad tegelikult tähendavad siis jääb üsna palju küsimusi ära. Edasi on nii, et halogeen on kõige tavalisem hõõgniidiga pirn ja neil on omadus kustuda aeglaselt. Noh, umbes sekund või paar, sõltuvalt võimsusest kuniks niidike maha jahtub. Nende olemus võimaldab neid kasutada vahelduvpingega, kuna niidil on jumalasta savi mispidi need elektronid seal sees kakerdavad, ikka hakkab ilgest kuumusest helendama. Kuna ta kustub aeglaselt siis saabki vahelduvpingega mängida, sest pinge nullväärtus kestab nii lühikest aega, et silmaga pole niidi heleduse vähenemist märgata. LED seevastu kustub palju kiiremini, alla millisekundi ja tal on lisaks veel ka tähtis mispidi elektronid liiguvad. Seepärast ongi LED'i toiteplokk palju rohkemate detailidega. Nüüd kui pirni peal on kiri AC/DC siis on tal tõesti kama mis pinge klemmidele anda, kuna toiteplokk on seal pirni sees olemas. Edasi jõuab aga sinna, et need nö halogeeni toiteplokid on ehitatud selliselt, et kui koormus on väga väike (enamasti peab olema umbes kolmandik nominaalsest võimsusest) siis ta tööle ei hakkagi. Ja see on ka põhjuseks miks on väga palju nuttu teemal, et panin uued LED pirnid aga need ei tööta. Nüüd see koht, kus on stabiilne väljund. Teoreetiliselt ei tohiks LED pirn (kus on toiteplokk sees) kulmugi liigutada selle peale kus see pige õõtsub seal 1 või 2 volti. Praktikas aetakse aga taga odavat asja. See on mõistetav. Aga odav asi on tingitud odavast toormest ja viimse piirini ratsitud elektronikalahendustest. Ja kui nüüd see pinge on seal 12 asemel 11 või 13,5 siis need niigi viletsad tükid peavad päris palju pingutama. Lisaks on LED temperatuuri suhtes väga tundlik. Aga neis odavates asjades kasutatakse ka odavaid materjale ja neil on see paha lugu, et soojusjuhtivus on vilets. Kokkuvõttes võib see pirnike surra siis iseenda soojusesse, kas siis see LED element ise või elektrolüütkonde. Vähematel juhtudel surevad pooljuhid ära. Üldiselt ei kesta need odavad asja kuigi kaua peale garantiiaega. Mitmed ei kesta isegi seda aega. Ja kokkuvõttes jõuabki keskmine ostja järeldusele, et LED on ikka sitt mis sitt, ei kesta poolt aastatki. Samas võib see keskmine tegelane näiteks auto puhul olla väga teadlik ja ei tuleks iialgi mõttele osta mingit suvalist õli mis on sigaodav ja kus on ilus värviline kleepekas peal, sest selle puhul on ta juba teadlik, et kõige odavam asi kõlbab vaid siis kui on vaja ruttu maha müüa. Kui nüüd algset küsimust ka lugeda siis vähemalt mina saan aru, et ega see jada- ja paralleelühendus pole ka selgeks saanud. Aga pole põhjust muretseda, kui ma poes olin siis oli täiesti masendav hulk inimesi kes ei saanud sellest aru. Ja neil oli minu jaoks täiesti müstilisi probleeme igasugu asjadega. Sai vist väga pikk ja segane lugu.

[val]

Oleks see vaid 7kl füüsika. https://et.m.wikipedia.org/wiki/Impulsstoiteallikas Tahaks põhimõtteliselt aru saada ja teadliku valiku teha. Hinnas ei ole asi. Ac/dc vahest saan aru, aga võrdlusega 12v ac toide+ g4 ac/dc pirn vs dc toide ja sama pirn ei saa hakkama. Teadlik ses mõttes, et kumb kooslus pikema elueaga, muretum. Dumuser, kas ütled, et Dc plokk parem valik mul ?

[Küülaline]

Oleks see vaid 7kl füüsika

Ma tahan ka alati algkooli matemaatikale ja 7. kl füüsikale viitajate käest küsida, et miks nad ise enamasti keskkooli ja mõned ka ülikooli on lõpetanud. Ja ikka ei suuda võimsusel ja energial vahet teha ning kirjutavad V väikese tähega.

[dumbuser]

Praktikas on seal lambi sees poolperiood- või täisperioodalaldi. Esimene on siis DC ja teine AC/DC. Tootmise puhul on hinnavahe sentides, sest tükid lihtsalt maksavadki nii vähe.
Lühidalt: mine poodi, vali meelepärane vidin ja loe hinnanguid. Kui 10 tk kiidavad ja 1 laidab siis võib eeldada, et on mõistlik asi. Vastupidisel juhul käi kaarega mööda.
Ploki valiku kohta ei oska küll midagi öelda. Tean, et saab odava hinnaga teha töötava vidina aga ka kallite materjalidega mittetöötava vidina. Kui see asi peab töötama aasta jooksul kokku 10 tundi siis vali mingi odav asi, kuna võib eeldada, et selleks ajaks kui katki läheb on juba mingi järgmine lahendus olemas. Kui aga tahad pikaealist asja siis võta juba valmis komplekt, eelistatud oleks kõik ühe tootja komponendid. Või leia müüja, kes suvalise vea ilmnemisel selle vea kõrvaldab.

[xil]

Ma kasutaksin stabiliseeritud toiteplokki. AC või stabiliseerimata DC toite puhul "vilguvad" LED-lambid 100Hz sagedusega. Enamus inimesi seda küll ei tunneta, aga silmadele võiks ühtlane valgus siiski tervislikum olla.

[aero]

Kust ma võiks saada ledi drivereid tähistusega "5x1W 350mA 12-26V" või midagi sarnast. On mõned "öövalguse lisarõngaga" ripplaevalgustid. Peale 4000-5000h läks esimene driver pekki (ma arvan), sähvib 6-7x sekundis. Analoogne asi 0-12V pingele sobib samahästi? Üks lamp on iga driveri otsas.

[xil]

Kust ma võiks saada ledi drivereid tähistusega "5x1W 350mA 12-26V" või midagi sarnast. On mõned "öövalguse lisarõngaga" ripplaevalgustid. Peale 4000-5000h läks esimene driver pekki (ma arvan), sähvib 6-7x sekundis. Analoogne asi 0-12V pingele sobib samahästi? Üks lamp on iga driveri otsas.

See võib ka (aga ei pruugi) LEDi viga olla. Kui 1 LEDidest on lühises, rakendub toite liigvoolukaitse, tõmbab väljundi maha ning proovib hetke pärast uuesti. Ja odava lahendusega toited nõuavad minimaalset koormust. Kui osa LEDidest on katkestusse läinud ja voolutarve on vähenenud, siis toite ülepingekaitse hakkab rakenduma.
Kui on mitme LEDiga lamp, vaata, kas kõik LEDid süttivad sähvimise hetkedel ühtlaselt.

[val]

Stabiliseerimata/stabiliseeritud ajas jälle segadusse. Wiki lingist jäi mulle mulje, et kõik impulsstoited hoiavad püsivat (stabiilset) pinget või voolu. Tuleb välja, et mitte. Mismoodi DC saab leedi vilkuma panna - pinge kõigub ja vahepeal langeb alla leedi töötamise piiri ? Samas, kui AC toide ja täisperioodalaldiga leed, siis ju kah ei vilgu ? Mitte muhvigi ei saa enam aru. Näedsa, siit see "juhe koos" väljend pärinebki

[Külaline]

Analoogne asi 0-12V pingele sobib samahästi?

See "5x1W 350mA 12-26V" viitab sellele, et draiver üritab hoida voolu 350mA peal ja sealjuures jääb järjestikuste LED-ide pinge sinna 12-26V vahele. Alla 12V pinge korral ei suudata seega vajalikku voolu tekitada, üks tahab seal üldjuhul üle 3V saada, sul on neid seal aga 5tk. järjest.
 

[dumbuser]

Küsitud isend on 9W võimsusega. 6, 15 ja 20 W isendeid on pakkuda.

[val]

Lugesin https://www.ledsupply.com/blog/understa ... ed-drivers +
https://www.ledsupply.com/blog/constant ... ed-drivers ja sain aru, et põhisoovitus on püsiva vooluga dc toide kui jutt ühest pirnist/leedist ehk siis nn leed driver. Kui leed riba või pirnide süsteem kus voolu regullitakse pirnide või leed riba sees, siis sobib püsiva pingega dc toide. 12v ac toite eelis tekib suurtes süsteemides suurtel juhtme pikkustel (oli vist nii). Siin http://www.ledbenchmark.com/faq/Transfo ... ility.html on keegi katsetanud halogeenide ac toiteid ja lõpus järeldab, et peamine dc toite eelis on pigelangu peaaegu puudumine (pakun, et väikestel süsteemidel) ja RFI (Radio Frequency Interference) vähendamine. Kokkuvõtteks võtan omale püsiva pingega dc toite.

[xil]

Stabiliseerimata/stabiliseeritud ajas jälle segadusse. Wiki lingist jäi mulle mulje, et kõik impulsstoited hoiavad püsivat (stabiilset) pinget või voolu. Tuleb välja, et mitte. Mismoodi DC saab leedi vilkuma panna - pinge kõigub ja vahepeal langeb alla leedi töötamise piiri ? Samas, kui AC toide ja täisperioodalaldiga leed, siis ju kah ei vilgu ? Mitte muhvigi ei saa enam aru. Näedsa, siit see "juhe koos" väljend pärinebki

Ntx see http://www.westbalt.eu/store/index.php/ ... -flat.html on oma olemuselt stabiliseerimata impulsstoiteplokk.

AC toide + poolperioodalaldi vilgub 50Hz-ga (silmale hästi nähtav),
AC toide + täisperioodalaldi vigub 100Hz-ga (silmale vähemärgatav, aga saab kergelt kindlaks teha näppu valgusti ees kiirelt edasi-tagasi liigutades).
Vilkumise vähendamiseks tuleb alaldile lisada silumiskondensaator.

[xil]

See, kas kasutada pingeallikat või vooluallikat on LEDide ühendusskeemiga määratud, valikuvabadus pole piiramatu.

[val]

Ühendusskeemi vaevalt tavakasutaja uurima hakkab. Kumba toidet vaja näeb kirjade järgi. Minu G4 LED 12V AC/DC COB Light 3W pirnide kiri 12V AC/DC näitab, et vajan pigeallikat ja vahet pole kas AC või DC. DC valin kuna seda rohkem soovitatakse. Aero 350mA 12-26V on samas vooluallikas.

Stabiliseeritusest ei saa jätkuvalt aru. Kas DC toited, nii CC kui CV, on kõik stabiliseeritud, hoiavad vastavalt stabiilset pinget või voolu aga viidatud AC toitele märgitud 11,6 tegelikult ei hoia märgitud pinget ?

[Scott]

CC ja CV võib esineda nii alalis- kui ka vahelduvvoolu ja -pingega toiteplokkidel.

Stabiliseeritud toide:

CV - plokk annab välja alati sildil märgitud pinge, sõltumata ühendatud tarbija võimsusest (muidugi seni, kuni peetakse kinni toiteploki maksimumvõimsuse väärtusest). Ka ilma tarbijata näitab tester sama näitu. Näiteks 12 volti.

CC - sama, mis eelmine, aga toiteplokk hoiab pinge asemel konstantset voolu. Pinge sõltub ühendatud tarbija(te)st. Eelpool olnud näite varal 350mA: kas paned ühe LED-lambi või kuni 7 tükki järjestikku, ikka on ahela vool 350 mA (ülaltoodud 26-voldise toiteka näitel). Kui paned rohkem lampe järjest kui maksimaalselt väljastatav pinge, siis vool ei suuda saavutada enam nõutud väärtust ja jääb alla 350mA. Toiteploki otste lühistamisel voolab seal juhtmes ikka 350mA, targemad toited lülitavad end lühiselähedases olukorras ka välja.

Stabiliseerimata toide:

toiteploki väljundpinge on sõltuvuses järgiühendatud tarbija sisetakistusega, millest sõltub ka voolutarve ja võimsus. Sellised on nt odavad akudrellide laadijad. 12-voldine seinakuubik annab tühijooksul (ilma tarbijata) välja 18-19 volti; kui ühendada aku külge, siis langeb pinge 10-12 voldini ja algab laadimine. Laadimise edenedes väheneb aku tarbitav vool ja pinge tõuseb. Väga algelise laadija korral tuleb kinni pidada juhendis määratud laadimisajast, paremad mõõdavad pinget ja lülituvad teatud pingetaseme juures välja.
Sellist stabiliseerimata toiteplokki ei tohi kasutada muude seadmete toitmiseks, milles ei ole regulaatorit, ega ka teistsuguse aku laadija küljes.

Näiteks arvutad välja 12 voldi jaoks vajaliku arvu järjestik-ahelas LED-e ja sobiva väärtusega takisti. Sellise ahela voolutarve on harilikult 20 milliamprit, mis saavutatakse 12 voldi juures. Pinget vähendades väheneb ka vool. Kui aga seesama ahel panna stabiliseerimata toiteploki külge, põlevad LEDid läbi, kuna LED ei koorma toiteplokki ja seetõttu ei vähene toiteploki pinge märkimisväärselt. 18 voldiga aga tõuseb LEDide töövool takistit ümber arvutamata palju üle lubatu.

Ehk - stabiliseeritud väljundi väärtused ei sõltu voolutarbest, stabiliseerimata toiteplokil sõltuvad. Olgu see alalis- või vahelduvpingega, jutt kehtib mõlemale. Samuti pole vahet, kas trafoga või impulsstoide, mõlemad võivad olla kas stabiliseeritud või stabiliseerimata.