Soojustagastusega sundventilatsiooni kasutamise põhitõed.

[Sisekujundaja]

Kas keegi tahaks palun täielikule võhikule selgeks teha soojustagastusega sundventilatsiooni kasutamise põhitõed, ehk täpsemalt kuidas kasutada süsteemi võimalikult energiatõhusalt. Agregaadiks on Systemair Save 300. Majas on maasoojuspumbaga põrandaküte, toas hoiame keskmiselt 23 kraadist temperatuuri.
Millest ma ei saa aru on see, et milline temperatuur oleks optimaalne valida juhtpuldil talvisel perioodil. Kas on nii, et kui valin puldil mingi temperatuuri (näiteks maksimaalse võimaliku 19 kraadi), siis seade üritab ka seda temperatuuri mulle tuppa tagastada, ehk siis kui võimalik võtab ta selle temperatuuri soojustagastist ja kui sellest jääb väheks, siis lülitab sisse elektrilise eelsoojendi? See peaks ju tähendama, et kui valin võimalikult kõrge temperatuuri, siis mingi ajast on talvel 1000w el. tenn taga? Samas kui valin madala temperatuuri (näiteks14kraadi), siis puhub agregaat tuppa maksimaalselt 14 kraadist õhku ja elektriga ei küta? Või siis lülitada el. eelsoojendus välja ja seadistada temperatuur maksimaalse peale, et seade tagastaks tuppa soojusvahetist saadava maksimaalse temperatuuri aga elektriga juurde ei kütaks?
Oleksin väga tänulik kui keegi õpetaks kuidas oleks õigem.

[Külaline]

....Või siis lülitada el. eelsoojendus välja ja seadistada temperatuur maksimaalse peale, et seade tagastaks tuppa soojusvahetist saadava maksimaalse temperatuuri aga elektriga juurde ei kütaks?
Oleksin väga tänulik kui keegi õpetaks kuidas oleks õigem.

Täpselt nii, sest milleks kütta otseelektriga.

Ka Systemair ja juba kuues aasta.

[Chef]

Ise hoian Komfovendi seadet talverežiimil 17 kraadi peal. Suvise ja talvise kuise elektriarve vahe on kuni 10€. Milleks riskida rootori jäätumisega?

[Külaline]

Ise hoian Komfovendi seadet talverežiimil 17 kraadi peal. Suvise ja talvise kuise elektriarve vahe on kuni 10€. Milleks riskida rootori jäätumisega?

Eelsoojendus on peale rootorit, seega ei mõjuta kuidagi rootori jäätumist.

[Chef]

Võimalik, et Komfovendi mehed teevad paanikat, aga juhendis on kirjas, et teatud oludes kasutades külmaga suverežiimi võib see juhtuda.

[Sisekujundaja]

Systemairil on eraldi koht kust saab reguleerida sulatust ja külmumis kaitset, seega rootori külmumist ei tohiks see mõjutada?

[Külaline]

Rootoriga aparaatidel asub eelsoojendus tuppa sissepuhke torustiku ees, (soojendab väljuvat õhku) agregaadist väljudes, enne seda on õhk juba läbinud filtrid ja rootori.

Plaatsoojusvahetil on eelsoojendus enne plaati, et vältida jäätumist, ehk soojendab välis õhu enne plaati üles.

[Prill]

Paigaldasin plaatsoojusvaheti ja lisana oleks saanud eelkütte tenni ka külmumise vältimiseks võtta aga jätsin võtmata, sest ka siinse foorumi teemades on sellest omajagu juttu, kus külmadega ei olegi head lahendust, kas kütta elektriga ventagregaati, et ventilatsioon tagada aga elektriga kütmine on üks kallemaid kütteviise, või teine variant mida samuti mitmed agregaadiomanikud on kirjeldanud, lülitada seade külmade ilmadega lihtsalt välja
Enda agregaadil on sulatusfunktsioon sisse ehitatud, kus plaatide jäätumise või jäätumisohu korral hakkab agregaati sulatama tubadest võetava "musta" õhuga, ja samaaegselt külmaõhu ventilaatoriga uut õhku sisse ei puhu. Kui plaadid lahti sulatab siis töötab kuni järgmise külmumiseni. Mõneti hea lahendus, et ei pea ilmtingimata elektriga kütma või kartma, et külmub kinni kuni kevadeni, ja käia eraldi puhuriga lahti aitamas.
Agregaat alles esimest talve töös, ja veel ei oska suuremaid üldistusi teha, olen näinud juhtpuldil kirja kus ta selle sulatustööga tegeleb, samuti külmaga on ta jõudlust maha pööranud, talveks panin 25% võimsuse peale, siis olen näinud seal ka 12% võimsuega töötamist aga kuna ruumide väljatõmme on pesemisruumist, siis pesemise järgselt, vist õhuniiskuse tõttu kerib võimsuse 50% peale, kuni mõne aja pärast langeb 25%. Väga pingsalt ei ole jälginud aga tundub, et kuskil -5..-7C välistemperatuuri juures hakkab see plaatide külmumise mure pihta. See aasta pole ka veel pikka püsivat külma olnud, et annaks ventilatsioonis või selle puudumises tunda. Kui see külmumine probleemiks osutub saan selle lisatenni-elektrisulatuse juurde osta - täna veel ei torma.
Teine variant, et viisin ehituse käigus radikatorude otsad ventagregaadi asukoha juurde igaksjuhuks ära, ja teoorias peaks olema võimalik kuidagi eelsoojenduses keskküttesoojust ka kasutada - kuidas täpselt seda ei tea ja ei ole ka aega uurida olnud.

[Külaline]

Rootoriga aparaatidel asub eelsoojendus tuppa sissepuhke torustiku ees, (soojendab väljuvat õhku) agregaadist väljudes, enne seda on õhk juba läbinud filtrid ja rootori.

Plaatsoojusvahetil on eelsoojendus enne plaati, et vältida jäätumist, ehk soojendab välis õhu enne plaati üles.

minu MUH Ilmava Digitil on küll küttekeha peale plaatsoojusvahetit.
18 aastat on möödas ja kõik on elus....

[Prill]

Mina olen nii aru saanud, et küttekeha enne soojusvahetit või soojusvaheti järel on erineva eesmärgiga asjad ja ei välista teineteist. Enne soojusvahetit küttekeha eesmärk on vältida soojusvaheti külmumist ja pärast soojusvahetit küttekeha eesmärk on vältida elamisse ebameeldiva külma õhu puhumist ehk mugavuslik meede.

[Võhik_17]

Tere!

Täielik ehitusvõhik küsib:
Ostsin endale maja, kus on paigaldatud ka soojustagastusega sundventilatsioon. Eelmine omanik, kui maja üle andis, ütles, et soojustagastusega sundventilatsiooni aparaat on hetkel elektrikilbist lihtsalt välja lülitatud. Mina vana võhik pole seda siiani sisse lülitanud ja küsimus olekski?

KAS SEE APARAAT PEAKS/VÕIKS 24/7 JA 365 PÄEVA AASTAS JÄRGI OLEMA VÕI ON SEE SIISKI MÕELDUD KASUTAMISEKS MINGIL KINDLAL PERIOODIL (SUVISEL/TALVISEL)?

Palun ausat ja otsekohest vastust.

[Prill]

Ausat vastust ei tea, aga elamu ventilatsiooni mõte on eluruumides õhuvahetuse tagamine, kui majas elatakse sees võiks ka ventilatsioon töötada. Kui minnakse pikemale puhkusele või maja jääb tühjaks, näiteks kuni müümiseni, võib tõesti olla mõistlik ventilatsiooniagregaat välja lülitada.
Muidugi võib ventilatsioon olla välja lülitatud ka muudel põhjustel, näiteks tegi häirivat müra või kulutas liialt elektrit või mõni muu põhjus.
Mõned lülitavad ka suveperioodiks välja, kui akendel putukavõrgud ees ja ventileerimine käib läbi lahtiste akende.

[aero]

...soojustagastusega sundventilatsiooni aparaat on hetkel elektrikilbist lihtsalt välja lülitatud. Mina vana võhik pole seda siiani sisse lülitanud

Ma ostsin kord auto, mille mootor oli välja lülitatud ... Tegelt valetan, sai proovisõit ka tehtud, automüüjaid ei saa pimesi uskuda. Majadega võib teine lugu olla. Kui on usaldusväärne müüja siis pole põhjust kõiki nuppe üle näppida. Aga naljaga pooleks soovitus - iga asi töötab paremini, kui see sisse lülitada. Puhuks, kui majas ei elata, on ventagragaatidel tavaliselt MIN režiim. Või siis A nagu "absent".

[xil]

Kui 1kord järjega ventilatsioonini jõuan, siis tõenäoliselt saab see olema mitte 100% võimsust 24h ööpäevas ning CO2 anduritega juhitav - suvel pole vahet, aga kütteperioodil on mõistlik ventileerida noid ruume, kus sellest mingit kasu on. Tööpäevadel päevasel ajal ei ventileerita midagi, õhtul kööki ja elutuba (kui seal nii palju rahvast on, et õhk halvaks läheb), öösel magamistuba.
Probleem: sellisel juhul pole soojakaod suured ning soojustagastusega ventilatsiooni tasuvusaeg tuleb hiigla pikk. Teengi vist alul ilma tagastuseta ning võib-olla lisan tagastuse millalgi hiljem.

[kruvi keeraja]

ka endal on see hetkel aktuaalne teema
olen uurinud komfovendi seadmeid veidi, neid saab programeerida nagu õhksoojuspumpasidgi, vastavalt nädala päevale ja kellaajale, see oleks ka alternatiiv vaid co anduritele

[aero]

Kui 1kord järjega ventilatsioonini jõuan, siis tõenäoliselt saab see olema mitte 100% võimsust 24h ööpäevas ning CO2 anduritega juhitav - suvel pole vahet, aga kütteperioodil on mõistlik ventileerida noid ruume, kus sellest mingit kasu on. Tööpäevadel päevasel ajal ei ventileerita midagi, õhtul kööki ja elutuba (kui seal nii palju rahvast on, et õhk halvaks läheb), öösel magamistuba.
Probleem: sellisel juhul pole soojakaod suured ning soojustagastusega ventilatsiooni tasuvusaeg tuleb hiigla pikk. Teengi vist alul ilma tagastuseta ning võib-olla lisan tagastuse millalgi hiljem.

Teoorias tore aga kisub keeruliseks. Ma arvan, et ruumide kaupa juhtimise väljaehitamine ja käigus hoidmine läheb kallimaks kui soojusvaheti (suht primitiivne kobakas plasti ja juhtplokk). Võimsuse vähendamine kui maja tühi - osa ventseadmeid oskavad seda teha signa oleku järgi.

[xil]

Teoorias tore aga kisub keeruliseks. Ma arvan, et ruumide kaupa juhtimise väljaehitamine ja käigus hoidmine läheb kallimaks kui soojusvaheti (suht primitiivne kobakas plasti ja juhtplokk). Võimsuse vähendamine kui maja tühi - osa ventseadmeid oskavad seda teha signa oleku järgi.

Soojusvaheti on primitiivne tõesti, aga maksab 1000+EUR. Veel primitiivsem 500-eurone on poolik lahendus - vajab eelkütet.
Tubade eraldi reguleerimine vajab toa kohta vaikset venti (10EUR), loogikaväljundiga CO2 andurit (30EUR), 433MHz transsiiverit (5EUR), toiteplokki (5EUR), karpi (5EUR) ja vaba aega. Vaba aega, kuigi vähem, läheks vaja ka soojustagasti paigaldamiseks.
Ja vent.torustiku paigaldamiseks kulub paratamatult märksa rohkem aega, kui eelnevate tarbeks.

[meelis11]

Kui sa piisavalt pädev isetegija oled, et see tubade eraldi reguleerimine nendest jubinatest kokku panna, siis on ka alternatiiv see soojustagastusega ventseade ise ehitada, siis ei ole hind 1000EUR

[aero]

Tubade eraldi reguleerimine vajab toa kohta vaikset venti (10EUR)...

Viidet ventikale? Saan aru, et ainuke variant sellisel juhul on panna need ligipääsetavatesse kohtadesse, vahetult toa seina/lae taha? Ma olen proovinud esikus 100 mm "vaikset" väljatõmbeventikat Soler Palau Silent-100:
- Õhuhulk vabal väljapuhkel 95 m3/h
- müra 26,5 dB
Oli tunduvalt vaiksem kui tüüpiline väljatõmbeventikas. Aga ikkagi, garaaži sobib, vannituppa - raske öelda, elutuppa - ei. Asendasin selle kõige suurema ja aeglasema arvutiventikaga, mis õnnestus leida. Läks paremaks aga ikka ei kannata müra mõttes võrdlust tsentraalse süsteemiga.

[xil]

Viidet ventikale? Saan aru, et ainuke variant sellisel juhul on panna need ligipääsetavatesse kohtadesse, vahetult toa seina/lae taha? Ma olen proovinud esikus 100 mm "vaikset" väljatõmbeventikat Soler Palau Silent-100:
- Õhuhulk vabal väljapuhkel 95 m3/h
- müra 26,5 dB
Oli tunduvalt vaiksem kui tüüpiline väljatõmbeventikas. Aga ikkagi, garaaži sobib, vannituppa - raske öelda, elutuppa - ei. Asendasin selle kõige suurema ja aeglasema arvutiventikaga, mis õnnestus leida. Läks paremaks aga ikka ei kannata müra mõttes võrdlust tsentraalse süsteemiga.

Oleneb maja ehitusest, kuhu ligi pääseb, aga plaanin nad panna vastupidi sinna, kus kanalid kokku saavad - õuepoolse otsa lähedusse.
Pidasingi arvutivente silmas - neid leidub väikese müraga ning nad on masstootmises, seetõttu on neil EUR/W soodne.
Müra: teooriast lähtudes teevad neli 20m3/h alalisvoolu venti ruutjuur(4) = 2x vähem müra, kui üks sarnase labade konstruktsiooniga 80m3/h vent, kuna mitme vendi puhul ei liigu labad sünkroonis.

[xil]

Vaatasin huvi pärast:
juhuslikult esimesena silma jäänud soojustagastusega vent.seade http://ventilatsiooniseade.ee/?product=vents-vut-600-h : jõudlus 600m3/h, müra 32dB(A)@3m = 42dB(A)@1m
Tüüpilised vaiksed 140mm 150m3/h arvutivendid, 4tk: müra 25dB(A)@1m x2 = 31dB(A)@1m

[aero]

Oleneb maja ehitusest, kuhu ligi pääseb, aga plaanin nad panna vastupidi sinna, kus kanalid kokku saavad - õuepoolse otsa lähedusse.

Selle peale ma ei tulnud, et sa tahad igale väljatõmbele oma isikliku toru vedada. Nii oleks vaiksem muidugi, aga kallim teha. Kas sissepuhe oleks analoogselt ventikatega juhitud? See juhuslik 600 m3/h seade võib liiga kuri olla, kui sa just 300 m2 elupinda ei plaani ja palju inimesi.

[xil]

Kui ühest toast teise järjestikku ühendada, kas siis kanali kaudu lärm ei hakkaks toast tuppa kostma? Paralleelühendused tunduvad paremini toimiva lahendusena, kuigi jah, on veits kallim ehitada. Samas paralleelkanalid võivad väiksema ristlõikega olla - parem paigutada.
Ma pole detailideni veel süvenenud, et kas 1 vent, või 2 poole väiksema võimsusega venti (nii sisse- kui väljapuhkesse), kas tagasilöögiklappe oleks vaja jne.

[Küülaline]

Ma pole detailideni veel süvenenud ...

Kas lisaks sellele spetsialistilt ventilatsiooniprojekti tellimine ei ole mõttesse tulnud?

[xil]

Ma pole detailideni veel süvenenud ...

Kas lisaks sellele spetsialistilt ventilatsiooniprojekti tellimine ei ole mõttesse tulnud?

Ei, sest
- üritan oma rahakotiga hästi läbi saada;
- projekteerimine on süsteemi (ventilatsiooniseade/elektroonikaseade/eramu) kõige huvitavam osa, kahju oleks sellest loobuda.