200L boilerile paisupaak ja õhk boileris

[Külaline]

Kas boilerites ongi alati mingi osa õhku? See ruumala, mis kuumaveetoru otsast kõrgemale jääb? Tundub, et ülemine "õhkpatja" ei saa kuumaveetoru kaudu välja ajada?

Kui see nii on või kui ka ei ole, siis kas 200L boileril on vaja eraldi paisupaaki? Ja mis suuruses.

Tänan.

[A.S.]

Kas boilerites ongi alati mingi osa õhku? See ruumala, mis kuumaveetoru otsast kõrgemale jääb?

Jah.

Tundub, et ülemine "õhkpatja" ei saa kuumaveetoru kaudu välja ajada?

Oleks ka imelik kui saaks.

Kui see nii on või kui ka ei ole, siis kas 200L boileril on vaja eraldi paisupaaki?

Milleks? Mina igatahes ei suuda küll selle vajalikkust endale ette kujutada.
 

[Küülaline]

Milleks? Mina igatahes ei suuda küll selle vajalikkust endale ette kujutada

Sel juhul tuleb leppida kaitseventiili tilkumisega vee soojenemise ajal (kui külmaveetrassil on tagasilöögiklapp).

[Külaline]

Boilerile eraldi ei ole vaja paisupaak. Paisupaaki on vaja kogus sooja tarbevee süsteemile kui tervikule. Õhupadi kaob boilerist iseenesest.

[vtl]

Boileri paisupaagi konkreetne vajadus sõltub hulgalistest erinevatest asjadest.
* Konkreetse boileri maht ja õhupadja suurus;
* Vee temperatuur ja tarbimise sagedus (ehk siseneva külma vee temperatuurist ja korraga ülessoojendatava vee kogusest sõltuv paisumine);
* Tagasilöögiklapi olemasolu ja/või tihedus (kas paisumis-surve saab trassi tagasi minna)
* Ülerõhuklapi avanemissurve.

Kui ikka iga suurema veetarbimise järel ülerõhuklapist vett immitseb, äravoolu ei ole ja kogus on piisavalt suur, et ei jõua ära aurata, siis mina paneksin paisupaagi ca 5% boileri mahust. 200l boilerile 10l.

[Rostfrei]

Et asi kõigile arusaadavam oleks - eraldi paisupaak boilerile ja eraldi paisupaak ülejäänud küttesüsteemile? Miks? Mis asi on boileri õhupadja suurus?

[dumbuser]

See on boileri sees olev õhk. See on seal alati. Võib käsitleda paisupaagina. Kui boileril ei ole paigaldatud tagasivoolu tõkestavat mehhanismi siis pole seda õhkpatja ega ka paisupaaki tõesti vaja, sest tekkiv surve lükkab nö liigse vee siseneva veetrassi kaudu eemale. Kui aga on tagasivoolamist tõkestav klapp siis pole võimatu, et boileris olev õhkpadi on väike ja lisatud paisupaak on sel juhul väga hea lahendus. Olen näinud lõhkiseid boilereid, kus on küll tagasivooluklapp aga pole paisupaaki.

[Külaline]

Õhul on omadus vees lahustuda. Ja ikka ei saa aru, ka eespool küsiti - et boilerile oma paak ja ülejäänud süsteemile oma?

[Külaline]

Õhul on omadus vees lahustuda. Ja ikka ei saa aru, ka eespool küsiti - et boilerile oma paak ja ülejäänud süsteemile oma?

Soovitav on panna tarbeveele mõeldud paisupaak.
Paagil peab ka vastav märgistus olema.
Selle kummikott on vastavalt paremast materjalist ja ei tohi ajada vett haisema.
Küttesüsteemi paisupaak rikub vee.
ping

[Külaline]

Avalikku veevärki ei tohi kasutada "paisupaagina", st et kindlasti peab olema külmaveesisendile paigaldatud tagasilöögiklapp. Nõue ei kehti muidugi vene jmt ajal ehitatud süsteemidele.

[vtl]

Avalikku veevärki ei tohi kasutada "paisupaagina", st et kindlasti peab olema külmaveesisendile paigaldatud tagasilöögiklapp. Nõue ei kehti muidugi vene jmt ajal ehitatud süsteemidele.

Ma ei tea, kuidas teistes vee-ettevõtetes on, aga Tallinna vesi nõuab veemõõdusõlme tehnilistes tingimustes, et kohe veemõõtja järel oleks tagasilöögiklapp. Teiseks on juba pikemat aega kõigil Tallinna Vee poolt paigaldatavatel veemõõtjatel väljundis oma tagasilöögiklapp. Nende kahe mõte on selles, et võimalik tagasivoolav kuum vesi ei rikuks veemõõtjat ning välistada igasugune solgivee tagasisattumine torusse (nt. vigase või valesti ühendatud pesumasina, nõudepesumasina vms. korral).

[vtl]

Et asi kõigile arusaadavam oleks - eraldi paisupaak boilerile ja eraldi paisupaak ülejäänud küttesüsteemile? Miks?...

Küttesüsteem on ju eraldiseisev ja suletud süsteem. Selle (ehk küttesüsteemi) paisupaak ei puutu ju absoluutselt teemasse.

Ah ei miks? Mitu korda peab üle seletama...
1) Sest vee soojuspaisumistegur vahemikus 10...100 kraadi on 0.04318 (jämedalt 5%!)
2) Vee kokkusurutavus on väga väike.
3) Boileri soojenedes peab paisuv vesi kusagile välja saama. Kui trassi tagasiminek on takistatud ja paisupaaki ei ole, siis pressib see ennast ülerõhuklapi kaudu välja ja tulemuseks on pidev pisike loik boileri (klapi) all.

[Külaline]

Mitu korda peab seletama, et boilerile oma, soojatarbeveesüsteemile oma ja küttele oma...