Ehitusfoorum

Mu tellijal on mure. Umbes 6-7 aastat tagasi ehitas ta maja, plaatvundament ja Aeroc(vist 200mm) seinad. 6 aastat tagasi tegin tema majas katlaruumi ilusaks, et saaks kütte järgi panna ja siis jäi tal siseviimistlusega asi soiku. Aasta tagasi hakkasin tegema siseviimistlust ja kevade poole sain krundi alla ja jäi jälle seisma kuni ta organiseeris põrandaid, plaatimist jms, mis ei sõltunud minust. Suvel mingi aeg käisin objektil kipsitõstuki järel ja viskasin pilgi tehtule peale. Avastasin, et esimese korruse paneellakke oli ühe jämeda prao visanud ja pikki esimese korruse seina ja lae(Aeroc paneel) perimeetrit oli korralik pragu tekkinud. Nüüd hakkasin lõpetama ning oi üllatust- pragusid oli hulgim. Praktiliselt kõigis välisseinte sisenurkades, II korruse akende all, rõduuste kohal hakkavad tekkima mikropraod jnejne.
Seinad on kõik krohvitud ja armeeritud võrguga. Isegi II korruse seina ja kipslae nurka on praod tekkinud, kuigi need on mul paberteibiga tehtud.
Ise kahtlustan külmakerkeid ja suvel tagasi vajumist, mida kahtlustab ka tellija. Ümber maja puudub drenaaž ega pole paigaldatud ka horisontaalset soojustust. Kas need lisatööd aitaksid tellijal tulevikus vähendada maja kõikumist? Isegi raha eest ei viitsiks parandusi(mõtetut tööd) tegemas käima kui maja jääbki kõikuma.
Tänud ette arvamuste eest!

Kas mitte plaatvundamendi üks eesmärke ja eeliseid ei peaks olema see, et ta ei luba sellist kerkimist ja vajumist, mis seina ja lakke mõrad tekitab, vaid peaks kogu maja st. plaadina koos vajuma kui kuhugi vajub? Sinu juhtumi puhul peaks siis ka vundamendi plaadis mõrad jooksma?

bjorn kirjutas:Sinu juhtumi puhul peaks siis ka vundamendi plaadis mõrad jooksma?

Põrandas jooksid küll praod, kuid need olevat tekkinud praktiliselt kohe peale valu.

Põrandale latt peale, kas pragude kohalt on ka kerkinud, kas seina ja põranda praod jooksevad kokku?
Kas viilkatus? Katusekonstruktsioon seinasid laiali lükkamas?

admin kirjutas:Põrandale latt peale, kas pragude kohalt on ka kerkinud, kas seina ja põranda praod jooksevad kokku?

Hilja kontrollida, tal parkett juba maas, ujuvana pandud.

admin kirjutas:Kas viilkatus? Katusekonstruktsioon seinasid laiali lükkamas?

Lamekatus.

Aeroc ongi saatanast, pehme liimitud ebamäärane ollus.
Urmas, sa ei ole esimene kes seisab keset perfektselt laotud eramut ja vaatab kuidas mõrad venivad mõõda seinu.
Andke nüüd tuld.

Kui pikad seinad ja paneelid on?
Kas seinad olid läbinisti kuivanud või ainult pindmiselt?
Aeroc kuivades tõmbub kokku.
Kas tehti kõik plokitootja juhendi järgi (armatuur, kompensatsioonivuugid vajadusel)?
Aeroci niiskust saab määrata nii: puurid seinast (läbi) augusaega välja sobiva proovikeha, kaalud selle täpse kaaluga ära, kuivatad pliidi ahjus ära, kaalud uuesti, arvutad niiskuse. Proovikeha paned vahuga auku tagasi. Kuivamine võib kesta kaks kütteperioodi.
ping

Külaline kirjutas:Aeroc ongi saatanast, pehme liimitud ebamäärane ollus.

Jääks eriarvamusele.

Külaline kirjutas:Urmas, sa ei ole esimene kes seisab keset perfektselt laotud eramut ja vaatab kuidas mõrad venivad mõõda seinu.

Võib olla, aga minule on selline kogemus esmakordne. See ei ole mul esimene ega vist ka viimane Aerocist maja seest viimistleda.

Külaline kirjutas:Aeroci niiskust saab määrata nii: puurid seinast (läbi) augusaega välja sobiva proovikeha, kaalud selle täpse kaaluga ära, kuivatad pliidi ahjus ära, kaalud uuesti, arvutad niiskuse. Proovikeha paned vahuga auku tagasi. Kuivamine võib kesta kaks kütteperioodi.
ping

Ära hakka pihta! Majas on küte seest olnud juba vähemalt 5 aastat(maaküte), väljast viimistlus tehtud(100mm peno+õhekrohv), seest viimistlus tehtud, ainult põhivärv peale panna ja sa hakkad rääkima mingitest proovikehade välja puurimisest ja praadimimisest.
Ei tõusnud siseviimistluse tegemise ajal niiskus üle 60-70% ja hetkel kõigub 37-40% vahel.

Tere. Eks põhjusi peab otsima vundamendist, kui seda üldse on. Pahatihti tehakse 10 cm ujuv plaat maa peale ja nimetatakse see millegipärast vundamendiks. Mida ütleb projekt, kas koormusarvutused on? Kui on siis kas on ehitatud projekti järgi? Kas pinnase kohta on info olemas? Mida kirjutas järelvalve?
"Põrandas jooksid küll praod, kuid need olevat tekkinud praktiliselt kohe peale valu" viitab sellele, et nn plaatvundamendist on saanud plaatvundamendikeste kimp. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Üks variantidest on ka see, et peno ei lase aerocist niiskust välja.

Ja kuna juba kivivilla asemel peno kasutati, siis vihjab see koonerdamisele, seetõttu usun vundamendi probleeme.

Urmas kirjutas:

Külaline kirjutas:Aeroci niiskust saab määrata nii: puurid seinast (läbi) augusaega välja sobiva proovikeha, kaalud selle täpse kaaluga ära, kuivatad pliidi ahjus ära, kaalud uuesti, arvutad niiskuse. Proovikeha paned vahuga auku tagasi. Kuivamine võib kesta kaks kütteperioodi.
ping

Ära hakka pihta! Majas on küte seest olnud juba vähemalt 5 aastat(maaküte), väljast viimistlus tehtud(100mm peno+õhekrohv), seest viimistlus tehtud, ainult põhivärv peale panna ja sa hakkad rääkima mingitest proovikehade välja puurimisest ja praadimimisest.
Ei tõusnud siseviimistluse tegemise ajal niiskus üle 60-70% ja hetkel kõigub 37-40% vahel.

Püüdsin lohutada, et niiskuseprobleemid ajapikku stabiliseeruvad aga "ujuvakoormusjaotusplaadi" stabiliseerumise aeg on määramatu.
("Küte sees" on ka küllalt lai mõiste.)
Kui seinad nõrgalt armeeritud siis saab veel seinad seestpoolt soonida ja rauad sisse müürida.
ping

Külaline kirjutas:Püüdsin lohutada, et niiskuseprobleemid ajapikku stabiliseeruvad aga "ujuvakoormusjaotusplaadi" stabiliseerumise aeg on määramatu.

Oh, mind pole vaja lohutada, mul parandustega tund tiksub.

Külaline kirjutas:Kui seinad nõrgalt armeeritud siis saab veel seinad seestpoolt soonida ja rauad sisse müürida.
ping

Väga rumal ettepanek, sest mul juba II korrusel kaks tuba valmis ja kolin vaikselt esimesele.

Külaline kirjutas:Tere. Eks põhjusi peab otsima vundamendist, kui seda üldse on. Pahatihti tehakse 10 cm ujuv plaat maa peale ja nimetatakse see millegipärast vundamendiks. Mida ütleb projekt, kas koormusarvutused on? Kui on siis kas on ehitatud projekti järgi? Kas pinnase kohta on info olemas? Mida kirjutas järelvalve? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Jään kõikidele küsimustele vastuse võlgu, sest ise tegelesin ainult siseviimistlusega.
Küsimus Alarile- kas mu esimeses postituses kirjeldatud tegevused(drenaaž ja horisontaalne soojustus) natuke leevendaksid majaomaniku muret ja vähendaksid tulevikus maja sõltuvust külmatsüklitest?

Tere. See küsimus on rohkem selgeltnägijatele. Minu mõte oli ainult üks versioonidest, mille peaks kinnitama või ümber lükkama vastava pädevusega insener kohapeal. Kui aga see versioon osutub tõeks, siis tunnen kaasa. Aga lahendusvariante kui neid eksisteerib peab projekteerima pädev insener, kes siis peab hindama eelnimetatud abinõude võimalikku mõju ulatust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Urmase kirjeldatud sümptomite tekke põhjuseks on reeglina vundamendi vajumine,müüritise armeerimata jätmine/ebapiisav armeerimine,armeeritud ülavöö puudumine ning hoone tsükliline kütmine-laepaneel mängib liialt palju.Vundamendile külmakerke isolatsiooni paigaldamine erilist efekti antud olukorras ei anna.

mkubi kirjutas:Ja kuna juba kivivilla asemel peno kasutati, siis vihjab see koonerdamisele, seetõttu usun vundamendi probleeme.

Mis tarkus see nüüd on? Äkki põhjendad?

Külaline kirjutas:... hoone tsükliline kütmine-laepaneel mängib liialt palju.

Mis on automaatse(maasoojuspumba järel on põrandaküte) kütte puhul tsükliline kütmine? Kuidas mängib stabiilse sisetemperatuuri korral laepaneel?

Külaline kirjutas:armeeritud ülavöö puudumine ning hoone tsükliline kütmine-laepaneel mängib liialt palju

Aeroci laepaneeli alla ei valata mingit armeeritud ülavööd! Kui siis ainult U-plokk, mille olemasolu sellel majal ma kahtlen.
Aeroci laepaneelil ei saa esineda marginaalseid mahukahanemisi temperatuuri kõikumisel!
Niisama tarka ei ole mõtet mängida, ei õnnestu.
Samas on Aerocit kõige spetsiifilisem laduda ja vead on kerged tulema, olen kindel, et nurgad ei ole armeeritud 90 kraadise murforiga ja vaevalt keegi viitsis freesida kogu perimeetrit armeerimiseks.
Sellest on tingitud mõrad nurkades.
Mõrad enne avade ja peale avade ületamist on tingitud jällegi lahjast armeeringust, mis ei jõua koos hoida seinte järsku astmeliseks muutumist.
kahelpool ava mõjuvad erinevad koormused kui ava kohal, sellest ka silluse mõrad tingitud,
Aeroci ladumine ei ole mingi fibo ladumine, aeroc vajab vähe teistmoodi lähenemist ja juba piixu laotud seinu tulebki Urmasel iga aasta paikamas käia, ja nii see majandus kasvab, peaasi, et tööd on.

Külaline kirjutas:Külaline kirjutas:armeeritud ülavöö puudumine ning hoone tsükliline kütmine-laepaneel mängib liialt paljuAeroci laepaneeli alla ei valata mingit armeeritud ülavööd! Kui siis ainult U-plokk, mille olemasolu sellel majal ma kahtlen.Aeroci laepaneelil ei saa esineda marginaalseid mahukahanemisi temperatuuri kõikumisel!Niisama tarka ei ole mõtet mängida, ei õnnestu.Samas on Aerocit kõige spetsiifilisem laduda ja vead on kerged tulema, olen kindel, et nurgad ei ole armeeritud 90 kraadise murforiga ja vaevalt keegi viitsis freesida kogu perimeetrit armeerimiseks.Sellest on tingitud mõrad nurkades.Mõrad enne avade ja peale avade ületamist on tingitud jällegi lahjast armeeringust, mis ei jõua koos hoida seinte järsku astmeliseks muutumist.kahelpool ava mõjuvad erinevad koormused kui ava kohal, sellest ka silluse mõrad tingitud,Aeroci ladumine ei ole mingi fibo ladumine, aeroc vajab vähe teistmoodi lähenemist ja juba piixu laotud seinu tulebki Urmasel iga aasta paikamas käia, ja nii see majandus kasvab, peaasi, et tööd on.

Mille poolest erines Sinu poolt kommenteeritu oletused Sinu endi oletustest.Tubli oled,paistad kohe palju targem isegi ilma ,,tarka,,mängimata.

Külaline kirjutas: Mille poolest erines Sinu poolt kommenteeritu oletused Sinu endi oletustest.Tubli oled,paistad kohe palju targem isegi ilma ,,tarka,,mängimata.

Ma ei pea midagi ega kedagi mängima, kui keegi räägib aeroci paneeli mahukahanemisest siis on kõik õeldud!
Minu oletused on elust enesest mis siiski ei pretendeeri absoluutsele tõele.

Asi saab alguse sellest, et:
1. omanikud ei raatsi korralikku projekti tellida, projektis puudub täielikult või osaliselt informatsioon vundamendi ehitamiseks.
2. arvatakse, et küllap ehitaja peab teadma, kuidas vundamendi ehitamine käib.
3. usutakse end olevat suur, tark ja osav ehitusjuht ja kõva ärimees. Nö head äri ajades susser-vusser sebitakse mingid vandersellid objektile. Kusagilt on keegi kelleltki kuulnud, et plaatvundament olevat lintvundamendist tugevam. Ärimees, ehitusekspert, omanik arvab, et plaatvundament soodsam, eriti kui see teha õhuke ja armatuuri valik teha selle hinna alusel.

Külaline kirjutas:Asi saab alguse sellest, et:
1. omanikud ei raatsi korralikku projekti tellida, projektis puudub täielikult või osaliselt informatsioon vundamendi ehitamiseks....

Jätaks hetkel omanikud kõrvale ja keskenduks füüsikalistele nähtustele. Omanik kohe kindlasti ei käi maja kõigutamas ja pragusid tekitamas.

Urmas kirjutas: Ise kahtlustan külmakerkeid ja suvel tagasi vajumist, mida kahtlustab ka tellija. Ümber maja puudub drenaaž ega pole paigaldatud ka horisontaalset soojustust. Kas need lisatööd aitaksid tellijal tulevikus vähendada maja kõikumist?

Horisontaalde soojustuse paigaldus ei ole raketiteadus ja drenaazi paigaldaks osav mees mängleva kergusega.
Kui on kahtlus siis tuleks teha kõik endast sõltuv, et parendada ehitist ja alles siis saab õelda, et tegin kõik mis minust sõltus.