Ehitusfoorum

See kipsi foobia on praak tööde tulemus. Reaalsuses on see üks stabiilsemaid plaate ehituses, samuti kuluefektiivne. Soodne pinnas hallitusele on kartongkate, valige, siis klaaskangaga plaat.

Seinasisestes torudes peab kondensaat olema nagunii välistatud. Jutt materjali väsimisest ei päde, korralikult paigaldatud süsteem peab vastu minimaalselt 25 aastat.
Asi ongi töökultuuris ja oskustes, 90% nn ""märgruumide ehitajatest" ei suuda end isegi tasuta tootja koolitusele viia ja ei oma elementaarseid vahendeid veetõkke kontrollimiseks. Ehk ei oska seda lihtsalt teostada ega kontrollida.
Vahet pole mis plaati kasutada, lekkiva veetõkke korral on kahjud alati suured. Põhjamaades on väga palju probleeme nende tsement, xps ja purplaatidega. Üks asi on paisumine, teine on see, et plaadid saavad vigastada paigaldusel´, mingi kinnitus isoleeritakse halvasti või muu selline. Vead on lihtsad tulema ja sellest on soovitus need ka üleni katta veetõkkega, et oleks tagatud nulltolerant vigadele.
Durelis, plp ja osb pole kunagi olnud mõeldud ei pahteldamiseks ega ammugi märgruumi seinteks.

Julgen väita, et kahjud on mitte mädaneva plaadi korral isegi suuremad, sest kahjustus avastatakse hiljem.

Kasutada tulen ETAG 022 sertifitseeritud süsteemi koos pädeva ehitajaga, mitte leiutada erinevatest materjalidest äkki toimivat süsteemi. Koolitatud ja pädev töötaja ei kõhkle anda oma tehtud tööle ka 25aastast garantiid, sest süsteem peab ja on katsetatud sellele vastu pidama.

Tere. Kõik see huvitavam on see, et üks kauaaegne põhjus miks mitte kasutada kipspl. kus tahes konstruktsioonis on unustatud. Kaua, kaua... ja veel enne seda, kui kipspl. "hakkas hallitama" paljud hädaldasid: "ei taha kipsplaat, no see ju "kõmiseb!"
Kipsplaat on vanem, kui meie siin ja see oli, on ja jääb.
Nobedale: Mida Sa ohid, kui kardad, et Sul jäetakse hüdro üldse tegemata ja plaaditakse vahetult kipsile. Sel juhul oled ju ise süüdi, nagu oled ka süüdi kondensist nõretavate ja või lekkivate torude pärast, mis tahes eh.plaadi taga. Andres

fgh kirjutas: ↑30 Nov 2017, 17:14 See kipsi foobia on praak tööde tulemus. Reaalsuses on see üks stabiilsemaid plaate ehituses, samuti kuluefektiivne. Soodne pinnas hallitusele on kartongkate, valige, siis klaaskangaga plaat. ....

Nobe kirjutas: ↑30 Nov 2017, 10:26 Ideaalse hüdroga kips on loomulikult hea aga kui ei juhtu ideaalne ning satub paigaldama keskpärane ehitaja kes kuklasse hingamata jätab igasugu hüdrod tegemata. Minu vannituba tegi väga tuntud firma 7 aastat tagasi ja pole kipsseintel ja põrandal hüdro lõhnagi.

Kes on keskpärane ehitaja ja miks sa teda pead palkama? Andrus Ansip ähvardas mingite sanktsioonidega, et kui neid ei palka, siis ...?
Lisaks esitaks sama küsimuse, mille esitas kasutaja Andresto ühes teises teemas.

Andresto kirjutas: ↑29 Nov 2017, 09:48 Traditsiooniline küsimus: Kus on see koht, kust te need ehitajakesed leiate?

Parafraseerides ühe surnud, aga veel mitte maha maetud isikule omistatud "hüüdlauset"- "Kodutöö, kodutöö, kodutöö!"

Väike vihje Nobele. Üks minu teenuste kasutaja hiljem rääkis, et enne minu palkamist kontrollis ta minu nime ka kriminaalkaristuse registrist. Kõik tellijad võiks peale muude netiavarustes leiduvate vihjete ka seda seda registrit kasutada. Mind isiklikult sealt kontrollimise fakt ei häirinud.

Cembrit Aqua Block on kiviainetel põhinev ehitusplaat, mis on juba tehases mõlemalt poolelt veetõkke ainetega töödeldud. Cembrit Aqua Block täidab Soome ehitusmäärustikus märgade ruumide vee- ja niiskustõkketele esitatud nõudmised (C2, Niiskus).

Plaadil on heakskiidetud veetõkkesüsteemisertifikaat C122/00. Lisaks on plaadil parim võimalik ehitusmaterjali ohutusklass M1. See tähendab, et toode on siseõhu puhtuse osas täielikult ohutu.

Panin enne selle plaadi lingid. Kas see ei kõlba?
Või on liiga lihtne linke avada?
ping

Rein Sa kirjutas: ↑21 Nov 2017, 19:27 Kunagi oli niisugused suured plaadid, mida kutsuti soome papiks, ei tea, kas praegu on, vuukidele paned liistud, kui muidu ei sobi ja värvid seina üle.

Ei seda kutsutud soome papiks, sel oli oma konkreetne tootjapoolne nimi: Insulac. See (tootjamaad ei mäleta) liikus meil alates 70-te algusest, kuni...? Jah, liistud: alustus/lõpetus, sise-, välisnurk ja vaheliistud, olid plaadile olemas. Materjal oli siis hästi "edev" ja mida aeg edasi seda defkamaks muutus. Ei meenutanud "konsistentsilt" ta sugugi soome pappi. Kasutati vannitubades köögis, kappide vahel...
80-tel tulid müügile ehk "meie" endi liistud, mis olid kehvemast/määrduvast/luituvast materjalist, aga mida sai kasutada eelnevalt värvitud selle "soome papi" paigaldamisel. Andres
.

Andresto kirjutas: ↑30 Nov 2017, 21:38

Rein Sa kirjutas: ↑21 Nov 2017, 19:27 Kunagi oli niisugused suured plaadid, mida kutsuti soome papiks, ei tea, kas praegu on, vuukidele paned liistud, kui muidu ei sobi ja värvid seina üle.

Ei seda kutsutud soome papiks, sel oli oma konkreetne tootjapoolne nimi: Insulac. See (tootjamaad ei mäleta) liikus meil alates 70-te algusest, kuni...?

Ma kahtlustan, et sa räägid Rein Sa-ga erinevatest toodedest. See nn "soome papp" on ka praegu müügil, aga 3mm HDF või puitkiudplaadi nimetuse all, aga insulak on mingi kõva plastik. Aeg-ajalt olen kohanud seda insulakki ka praegusel ajal ehituspoodides suurte plaatidena ja erinevate pinnaviimistlusega. Insulak peaks olema niiskuskindel, aga kindel ei ole, lihtsalt pole olnud vajadust täpsemalt süveneda selle materjalide omadustesse.

Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2017, 21:38 Panin enne selle plaadi lingid. Kas see ei kõlba?
Või on liiga lihtne linke avada?
ping

Kiikasin ka seda linki, aga vannituppa paigaldamiseks, kus lõppviimistluseks peab jääma värvitud sein, jääks ka ise kahtlevale seidukohale, sest tooteinfos lubatud plaatide liikumine tundub värvitud pinna jaoks natuke liig(ca 0,6mm/m kohta). 1,2m laiusel plaadil tõmbab mingi aja jooksul vist prao sisse? Aga kindel ei ole.

Väike vihje muretseja(te)le. Olen sellest ka ennem kirjutanud, aga kordamine pidi olema tarkuse(poliitkorrektsuse huvides) lapsevanem 1 või 2(?). Aastaid tagasi ühel objektil avastasin, et niiskes(sauna eesruum koos duššiga) ruumis, kus olin kipsplaatidest lae viimistlusel vuukides kasutanud paberteipi, siis niiskuse tõusul ruumis hakkas paberteibi koht välja paistma ehk paberteip niiskudes paisus. Muidugi võib see olla ka minu proffesionaalne kretinism, aga peale seda eiran kipsplaaditootjate soovitust kasutada paberteipi ja vannitubades kasutan ainult klaaskiudvõrkteipi koos tsemendi baasil pahtliga.

Esiteks ma ei ohi ja teiseks oskan ka linke avada. Cembrit Aquablock ´iga kokkupuuteid päris palju kuid värvitud pinna alla seda plaati ei kasutaks. Cembrit tehases koolituselgi käinud. Lakk lisab plaadile stabiilsust ja plaatimisel kindlasti üks parimaid valikuid. Kordan endisel küsimust: Kas keegi on värvi alla XPS jne plaate kunagi kasutanud? Kõik juhendid juba läbi lapanud, erinevate tootjate omad ning kõik on plaatimise alla. Tundub, et ikkagi kipsi rida või peab naisele selgeks tegema, et vannituba ei värvita. Pühapäeval peab otsuse vastu võtma.

Nobe kirjutas: ↑30 Nov 2017, 23:01 Tundub, et ikkagi kipsi rida või peab naisele selgeks tegema, et vannituba ei värvita.

Võid ikka värvida ja olen seda "kipsi rida" vannitubades ka tapeetinud ning lakiga üle teinud. Pole veel tagasi kutsutud.

Nobe kirjutas: ↑30 Nov 2017, 23:01 Pühapäeval peab otsuse vastu võtma.

NB! Sa ole kaval, räägi ausalt ära kõik vastuargumendid, aga otsustamise ajal vaata mõtlikult kuhugi kaugusse(tühi pilk). Kui pärast mingid jamad ka tekivad, siis sinu südametunnistus on puhas ja igatsugu vigade korral saad saata "direktori" peegli ette süüdistusi esitama.

Urmas

Nobe kirjutas: ↑30 Nov 2017, 23:01 Kordan endisel küsimust: Kas keegi on värvi alla XPS jne plaate kunagi kasutanud?

jah on, tuleb ennem lihtsalt üle krohvida ja üldiselt krohvitakse mingi kipskrohviga mis jällegi tekitab küsimuse miks kohe kipsi ei kasutatud millel pind nii sile, et piisab pahteldamisest

värvi saemel võid alati kasutada mingit juba toonitud (deko)lubiktohvi või peale rohvimist lasuurida , kannatab hästi niiskust ja ei lähe eales hallitama vms saad sama tooni ja ülevahatades väga kvaliteetse ja puhastatava pinna

Urmas kirjutas: ↑30 Nov 2017, 22:42

Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2017, 21:38 Panin enne selle plaadi lingid. Kas see ei kõlba?
Või on liiga lihtne linke avada?
ping

Kiikasin ka seda linki, aga vannituppa paigaldamiseks, kus lõppviimistluseks peab jääma värvitud sein, jääks ka ise kahtlevale seidukohale, sest tooteinfos lubatud plaatide liikumine tundub värvitud pinna jaoks natuke liig(ca 0,6mm/m kohta). 1,2m laiusel plaadil tõmbab mingi aja jooksul vist prao sisse? Aga kindel ei ole.

Kipsil on 0,4mm/m, ja on ka märgruumi plaati.
http://www.ehitusala.ee/wp-content/uplo ... Gyproc.pdf
ping

Külaline kirjutas: ↑30 Nov 2017, 21:38 Cembrit Aqua Block on kiviainetel põhinev ehitusplaat, mis on juba tehases mõlemalt poolelt veetõkke ainetega töödeldud. Cembrit Aqua Block täidab Soome ehitusmäärustikus märgade ruumide vee- ja niiskustõkketele esitatud nõudmised (C2, Niiskus).

Plaadil on heakskiidetud veetõkkesüsteemisertifikaat C122/00. Lisaks on plaadil parim võimalik ehitusmaterjali ohutusklass M1. See tähendab, et toode on siseõhu puhtuse osas täielikult ohutu.

Panin enne selle plaadi lingid. Kas see ei kõlba?
Või on liiga lihtne linke avada?
ping

Minu isiklik arvamus kogemustest on, et see plaat on jama. Üks asi on deklareeritud liikumine plaadil, mis ei vasta kohe kindlasti reaalsusele. Kui märgruumis on ka saun, siis see plaat elab seinas temperatuuri kõikumisega. Väga pahad kogemuses, kus plaadid lõid lahti ja pooleks. Kusjuures tootja käsib plaadid ilma vuugita paigaldada. Mõistlik oleks millimeeter kaks vahet jätta.
Teine asi on paigaldamine, puuri ja freesi kruve ette, sest paratamatult läheb lõigatud serv katki muidu ja keskel viskab randi üles.

Kolmas asi on see tehase veetõke, mis on täielik nali. Karkass paigaldatakse 300-400 sammuga ja kruve 200 sammuga, reaalsuses on see plaat pärast juust, selleks, et kruve katta tuleb kasutada Butüül teipi, mis on sirka kaks milli paks. Läbiviigud tuleb tihendada veetõkkemastiksiga ning kangaga. Seega on plaat pärast nagu reljeefne sebra. Kasutad läbisegi mitut vahendit, et saada veekindlust ja kokkuvõttes on nagu lapitud kondoom.
Reaalselt tõmmatakse see plaat laus veetõkke alla. , sest see on lollikindlam ja kuluefektiivsem ning paremini töötav.

Värvi alla ei kujuta seda plaati kuidagi ette.