M.vana antiikne ahjuuks
Postitatud: 18 Nov 2016, 21:43
http://nagi.ee/photos/messilane/24831683/in-set/401413/
laius 30 kõrgus29.Heas seisukorras. tel 5241299 Viljandimaal
Woehrmann & Sohn Riga siseuksel. Mõningail andmeil oli see Baltimaade esimene malmivalutööstus, mille Riias Mühlenhofi mõisas Punase Düüni kaldal avas baltisakslane Johann Christoph Wöhrmann. Wöhrmannidel oli üldse hulganisti toimetamist, lisaks saeveskid, pank, kaubandus jms. Esmalt pidid malmitööstusest tulema tarvilikud vahendid just Sindi vabrikusse, kuid hiljem laiendati toodangut ning Wöhrmannid rääkisid kaasa põllumajandustehnika ja laevadele erinevate osade valmistamisel.
Pärast tema surma võttis mitmed senised kohustused üle vanem poeg Christian Heinrich Wöhrmann (1814-1874), keda eriti huvitaski just Sindi tekstiilivabrik. Tema ajal kahekordistati tootmismahtusid, suurenes töötajate arv, tööliste tingimused jäid aga endisteks - nt samas asulas tasuta elamine ja väike aiamaa, hoolduskassa töövõimetuse korral abistamiseks.
Christian Heinrich suri aga Prantsusmaal Mentonis ravil olles.Lihtlabane kopsupõletik nagu tollal ikka ette tuli. Uhkele matusele tuli Sindistki umbkaudu 500 vabrikutöölist. Olid ajad...
Eesti keeles ei leia seesuguste ahjuuste kohta aga suurt midagi. Ainult kultuurimälestiste registrist tuleb üks Hiiumaa Suuremõisa lossi kuulunud kahhelahi, millel nii välimine kui ka sisemine ahjuuks selline.
laius 30 kõrgus29.Heas seisukorras. tel 5241299 Viljandimaal
Woehrmann & Sohn Riga siseuksel. Mõningail andmeil oli see Baltimaade esimene malmivalutööstus, mille Riias Mühlenhofi mõisas Punase Düüni kaldal avas baltisakslane Johann Christoph Wöhrmann. Wöhrmannidel oli üldse hulganisti toimetamist, lisaks saeveskid, pank, kaubandus jms. Esmalt pidid malmitööstusest tulema tarvilikud vahendid just Sindi vabrikusse, kuid hiljem laiendati toodangut ning Wöhrmannid rääkisid kaasa põllumajandustehnika ja laevadele erinevate osade valmistamisel.
Pärast tema surma võttis mitmed senised kohustused üle vanem poeg Christian Heinrich Wöhrmann (1814-1874), keda eriti huvitaski just Sindi tekstiilivabrik. Tema ajal kahekordistati tootmismahtusid, suurenes töötajate arv, tööliste tingimused jäid aga endisteks - nt samas asulas tasuta elamine ja väike aiamaa, hoolduskassa töövõimetuse korral abistamiseks.
Christian Heinrich suri aga Prantsusmaal Mentonis ravil olles.Lihtlabane kopsupõletik nagu tollal ikka ette tuli. Uhkele matusele tuli Sindistki umbkaudu 500 vabrikutöölist. Olid ajad...
Eesti keeles ei leia seesuguste ahjuuste kohta aga suurt midagi. Ainult kultuurimälestiste registrist tuleb üks Hiiumaa Suuremõisa lossi kuulunud kahhelahi, millel nii välimine kui ka sisemine ahjuuks selline.