Juhtmevaba koduautomaatika (2016/17)

[jaakl]

Leidsin siit foorumist mõne aasta (tehnoloogiakeeles siis sajandi) vanuse teema juhtmevabast koduautomaatikast. Juhtmega asjad X10 jms on tänaseks ajaloo prügikastis. Siis olid, ja vist vaikselt veel elutsevad z-wave ja zigbee lahendused, mõned spetsialiseeritud firmad on vahepeal pankrotis (Yoga), Indome kodulehe demo pilt vähemasti on aastas 2012 ja lehed annavad erroreid, samas Samsung on tulnud välja oma smartthings-iga, Google Home saab varsti osta jne. Oskab keegi oma kogemusi jagada?

Konkreetsemalt - on põrandakütte ligi 10 tsooni kuidagi termostaadi kaudu toas soov mugavalt ära juhtida, mis lahendus seal optimaalne ja toimiv oleks? Targa kodu automaatika oleks sealt paar loogiist sammu edasi lihtsalt.

[dumbuser]

Mütsigi ei saa aru. Põrandakütte kontuurid ei suhtle siis praegu temp anduritega ? Põrandaküttel on umbes 1 päev inertsi, ehk siis kui sa seal midagi näpid siis pool päeva ei ole üldse midagi tunda. Või on sigaigav ja igasugu muud näppimised ei eruta enam ?

[jaakl]

Praegu pole ei kontuure (vesipõrandaküte muide) ega andureid, küsimus ongi et mida panna sinna.

[dumbuser]

Eeee ... ma ei kujuta ette mismoodi see vesipõrandaküte ilma kontuurita on aga vbl on mingi bassein põranda all. Aga võibolla sain üldse valesti aru sellest lausest. Üldiselt on see traadiga lahendus töökindlam kui igasugu raadioteema. Kui neid kontuure tahad maha panna (juhul kui ikka tahad) siis see andurite traadiga kontrollerisse vedamine on kõige väiksem mure. Kontrollerit ennast võiks juba igasugu asjadega mudida föön või PC või GSm jne. Kuigi mul on kah põrandaküte ja peale paigaldust ma seda natuke näppisin, rohkem pole vaja olnud.

[Kalvis]

Põrandaküttele soovitan teha kindlasti klassikalise lahenduse - st. on tavaline põrandaandur koos ruumiõhu omaga(vt. Devi põrandakütte omi) mis siis juhib kontuuri. See lahendus on lihtne ja lollikindel ning reeglina rohkem polegi vaja.
Küll aga võid põrandasse (iga kontuurile) ja seinapeale veel panna sinu lemmikautomaatika temperatuuri andureid täiendavalt ning vead kollektori juurde vajadusel releesi või muud automaatikat, et kui kunagi tekib täiendav soov juhtida kütet siis teed vajalikud parandused oma kütteautomaatikas.

[laurit]

Ma ka siin üksvahe mõtlesin, et väga äge oleks kui saaks igas toas eraldi temperatuuri kaugemalt (nutiseadmelt) jälgida ja näppida. Aga kui nüüd veel mõelda, siis miks neid üldse näppida?
Igas toas on andur ja termostaat, mis ise majandab. Sisuliselt näpin neid kaks korda aastas, siis kui kella keeratakse, et kell nende peal õigeks panna. Temperatuuri reguleerimiseks ma neid ei kasuta. Toimetavad ise.

Seadmed ise on oventropi omad. Kui nüüd peaks mingipärast uued panema, siis paneks sellised, kus kell keeraks end ise ja kellaaeg oleks kuvatud suuremalt.

[Külaline]

Tubadesse juhtmeta termostaadid ja kollektori juurde keskseade, mis termostaatide signaale vastu võtab ning kollektorite ajameid (seda juhtmega) juhib. Või jääb millestki veel puudu?

[jaakl]

Tubadesse juhtmeta termostaadid ja kollektori juurde keskseade, mis termostaatide signaale vastu võtab ning kollektorite ajameid (seda juhtmega) juhib. Või jääb millestki veel puudu?

Just midagi sellist tahakski, küsimus on et milliseid tasub ja milliseid ei tasu vaadata, turul on pakkujaid palju ja võimalusi mustmiljon. Üks hea vihje ka siin eespool oli, et juhtmega asjad võiks olla paremad (pole pidevat patareide vahetust, palju soodsam, raadioside jama pole). Samuti soovitati igaüks-eraldi programmeeritavate termostaatide asemel panna tubadesse lihtsad (ja palju odavamad) termoandurid ja pigem investeerida keskseade tarkusesse ja tarkvarasse; ja tuua samasse kokku ka näiteks valve, ukselukkude jms koduse asja juhtimine.

[jaakl]

Mütsigi ei saa aru. Põrandakütte kontuurid ei suhtle siis praegu temp anduritega ? Põrandaküttel on umbes 1 päev inertsi, ehk siis kui sa seal midagi näpid siis pool päeva ei ole üldse midagi tunda. Või on sigaigav ja igasugu muud näppimised ei eruta enam ?

Point selles, et kui sul on tark süsteem, siis see teab ilmateate järgi et ülehomme on ilm soojem ja juba võtab varakult kütet maha; või et kedagi pole kodus siis võtabki kõikidest ringidest paar päeva enne hoogu maha. On ka koostöös ventilatsiooniga/soojusvahetiga. Sellega võiks saada päris palju küttekuludelt kokku hoida ilma mugavust ohvriks toomata. Sellega, et sul on põrandakütte kontuuridel mingid kettad küljes, mis pidevalt sama toatemp püüavad hoida, seda ei saavuta, noid võid tõesti näppima jäädagi. Selleks on vaja paremat keskse süsteemiga lahendust mida nutikoduks kutsutakse, ja selliseid ka pakutakse kas eraldi küttesüsteemide tootjate poolt (Danfoss, Uponor jms), väiketegijate (Airpatrol, Indome jms) kui komplekslahendustena suurfirmade (Apple HomeKit jms) poolt. Panin oma mõtteid pikemalt siia: http://1vambola.blogspot.com.ee/2016/11 ... ikodu.html

Mu küsimuse mõte oli et kas on kellegil halbu/häid kogemusi selliste ülespanekuga. Või ongi need nii uued asjad et igaüks saagu omad vitsad ise?

[dumbuser]

Point selles, et kui sul on tark süsteem, siis see teab ilmateate järgi et ülehomme on ilm soojem ja juba võtab varakult kütet maha; või et kedagi pole kodus siis võtabki kõikidest ringidest paar päeva enne hoogu maha. On ka koostöös ventilatsiooniga/soojusvahetiga. Sellega võiks saada päris palju küttekuludelt kokku hoida ilma mugavust ohvriks toomata. Sellega, et sul on põrandakütte kontuuridel mingid kettad küljes, mis pidevalt sama toatemp püüavad hoida, seda ei saavuta, noid võid tõesti näppima jäädagi. Selleks on vaja paremat keskse süsteemiga lahendust mida nutikoduks kutsutakse, ja selliseid ka pakutakse kas eraldi küttesüsteemide tootjate poolt (Danfoss, Uponor jms), väiketegijate (Airpatrol, Indome jms) kui komplekslahendustena suurfirmade (Apple HomeKit jms) poolt. Panin oma mõtteid pikemalt siia: http://1vambola.blogspot.com.ee/2016/11 ... ikodu.html

Mu küsimuse mõte oli et kas on kellegil halbu/häid kogemusi selliste ülespanekuga. Või ongi need nii uued asjad et igaüks saagu omad vitsad ise?

Mnjah. Kogu selle sahmerdamise ja über nutiga ei hoia sa mitte kottigi kokku. Kuuldud korduvalt kus on über süsteem mis on lihtsalt nii "nutikas", et keegi viitsi sellega jamada kuna igasugu parameetreid on liiga palju. Edasi ei ole võimalik hoida konstantset temperatuuri. Inimene ise kütab, pliit kütab, keegi põletab mõne küünla jne. Enda kogemus oli mingi töökoht, kus oli kõik arvutiseeritud. Oli küte ja jahutus, mis reageerisid üsna kiirelt. Jama oli aga selles, et seal oli kolm inimest. Ühele meeldis 20 kraadi teisele 23. Lisaks oli andur kohas kus temp muutus jõudis üsna pika viitega. Seega töötajal oli ammu palav kui süsteem jahutama hakkas. Kui üks oli toas ja teine tuli jahedast õuest siis oli juba jama, sest ühel oli toas jahe teisel aga keskkonnamuutusest tingituna palav. Lõppes sellega, et 2 kuu pärast oli mul sest näppimisest ja vigisemisest kopp nii ees, et kõik pedaalid ja eeblid panin peitu, et neid üleüldse puruks ei kruvitaks. Lühidalt, mina ei hakkaks isegi mitte mõtlema selle peale kui just tõesti mitte midagi muud teha pole. Muidugi mina pole Sina.

[Külaline]

Selline jura ei tasu eramajapidamises eluseeski ära, sest süsteem maksab mõttetult palju ja eramaja küttearved ei ole nii suured, et sealt mingeid ulmesummasid kokku hoida.

[Kalvis]

Kogu selle nutivärgi viga ongi selles, et iga tootja teeb reeglina vaid oma jupid üksteisele sobivaks oma kinnise ettevõtte standardiga. Seega pead võtma ühelt ettevõttelt täislahenduse ja kui sulle see ei sobi siis hübriidi peaaegu teha ei saa. On muidugi mõned nuti tehnilised spetsifikatsioonid olemas kus mõni seade sobib kuidagi ka teisega. Kogu asjaga käib kaasa ka õudsalt mõttetu hind, mis teeb su "tasuvusaja" üsna küsitavaks. Ja kui seadistamisega hakkama ei saa, pole peale müüja suurt kellegilt abi küsida.
X10 on lahtine standard, kuigi vanakene ja kesine aga siiski toimiv.

[vtl]

Selline jura ei tasu eramajapidamises eluseeski ära, sest süsteem maksab mõttetult palju ja eramaja küttearved ei ole nii suured, et sealt mingeid ulmesummasid kokku hoida.

Alustame sellest, et koduautomaatika primaarne eesmärk ei olegi raha kokkuhoid, vaid hoopiski mugavusteenus.
Jah, automaatika abil saab tarbimist optimeerida tegeliku vajaduse järgi või elektrihinnast lähtuvalt, aga "tasuvus" ei ole see asi, millest (vähemalt lühiajalises perspektiivis) siinkohal lähtuda.

Eesmärk on hoopiski tekitada keskkond, milles endal oleks hea elada ning mida oleks mõnus hallata ning jälgida.

Ma toon siinkohal ühe võrdlusnäite - kas teleri kaugjuhtimispult hoiab raha kokku? Kindlasti mitte. Aga kas täna on nõus keegi sellest loobuma? Ilmselt samuti mitte.
Kui ma 80-te aastate lõpus ehitasin ise vene värvitelekale Elektron C280 algelise kaugjuhtimise (kanalivahetus, helitugevus ja sisse-välja lülitamine), siis küsisid esivanemad, et "kas tõesti on siis nii raske korra diivanilt tõusta ja see paar sammu astuda".

Võimalus taskust maja süsteemide tööd jälgida ning juhtida on minu jaoks see koht, mille eest ma olen meelsasti nõus juurde maksma ning tehnofriigina on kokkuhoid viimane asi, mille pärast muretseda.

"Maksab mõttetult palju" on aga subjektiivne väljend, mis sõltub inimese prioriteetidest ja rahakotist.

[vtl]

kuuldud korduvalt kus on über süsteem mis on lihtsalt nii "nutikas", et keegi viitsi sellega jamada kuna igasugu parameetreid on liiga palju [...] Lõppes sellega, et 2 kuu pärast oli mul sest näppimisest ja vigisemisest kopp nii ees, et kõik pedaalid ja eeblid panin peitu, et neid üleüldse puruks ei kruvitaks. Lühidalt, mina ei hakkaks isegi mitte mõtlema selle peale kui just tõesti mitte midagi muud teha pole. Muidugi mina pole Sina.

Parim koduautomaatika on see, mida Sa ei märka. Ehk süsteem peab olema üles ehitatud nii, et:
1) Seda oskavad ja saavad kasutada kõik pereliikmed, vanusest ja tehnilisest taibust sõltumata;
2) Kasutamine peab olema intuitiivne ning ei vaja õppimist ja juhendite lugemist.

Selleks peab enne koduautomaatika ehitamist kirjeldama ära lähteülesande, mida üldse soovitakse teha ning kes ja kuidas seda ka kasutama hakkab. Suurim viga on ehitada mingit automaatikat lihtsalt automaatika pärast ja kuhjata tehnikat kokku, ilma et oleks selge, milleks seda vaja on ning mida sellega teha saab.

Loomulikult käib iga süsteemi juurde algne häälestus (ja dokumenteerimine) oma ala professionaalide poolt.

[vtl]

Kogu selle nutivärgi viga ongi selles, et iga tootja teeb reeglina vaid oma jupid üksteisele sobivaks oma kinnise ettevõtte standardiga. Seega pead võtma ühelt ettevõttelt täislahenduse ja kui sulle see ei sobi siis hübriidi peaaegu teha ei saa. On muidugi mõned nuti tehnilised spetsifikatsioonid olemas kus mõni seade sobib kuidagi ka teisega. Kogu asjaga käib kaasa ka õudsalt mõttetu hind, mis teeb su "tasuvusaja" üsna küsitavaks. Ja kui seadistamisega hakkama ei saa, pole peale müüja suurt kellegilt abi küsida.
X10 on lahtine standard, kuigi vanakene ja kesine aga siiski toimiv.

Ma ei taha kellelegi reklaami teha, aga asjaolude kokkusattumusel kasutan ise z-wave protokollil toimivat koduautomaatikat. Erinevaid sellel standardil toimivate asjade tootjaid peaks olema paarsada, tooteid kusagil paar tuhat, mis enam-vähem kõik oskavad üksteisega suhelda. Küsimus polegi tegelikult omavahelises suhtlemises (seda oskavad nad kõik), vaid selles, kas juhttarkvaras on igale seadmele kena liides tehtud.

Kontrollereid on saada nii kommertstoodetena kui vabavaraliste tarkvaralahendustena ning internetis on olemas täiesti arvestatav hulk informatsiooni ja kogukonna-foorumeid.

Integratsioonist. Minul on süsteemi integreeritud hulk erinevaid väliseid asju, alates Netatmo ilmajaamadest, erinevate tootjate valvekaameratest, signakeskusest ja lõpetades telerite, kodukino ja soojuspumpade juhtimisega üle IR-i. Näiteks üks "scene" seadistab külaliste tulekuks nii valgustuse sobivaks, lülitab võimendi sisse ja paneb netiraadiost muusika mängima kui seadistab soojuspumba vaikselt puhuma.

Erinevalt KNX-, või LON-ist, mis on pigem ärimaja-lahendused, on Z-wave mõeldud primaarselt just eramaja- ning koduse automaatika jaoks ning sobib ka olemasoleva elektrisüsteemi peale ehitamiseks, kasutades eksisteerivat kaabeldust ning lüliteid.

Kordan veelkord, ma EI MÜÜ Z-wave kola ning mul ei ole isiklikke ärihuve sellega seoses.
Aga kogemusi võin jagada ja konsultatsioone anda.

[Küülaline]

tootja teeb reeglina vaid oma jupid üksteisele sobivaks oma kinnise ettevõtte standardiga ...
X10 on lahtine standard

Lahtine - kinnine ei oma tavakasutaja jaoks küll mingit tähtsust, Windows on ka "kinnine".

[Kalvis]

Asja mõte on millises protokollis saadavad. Firma A saadab firma B-le X10 saavad kumbki aru üksteisest.
Kui üks on LON ja teine KNX siis koos töötamisest võidki jääda unistama.
X10 -le võid kasvõi ise meisterdada n võimalustega seadet.
X10 suurim miinus on väga aeglane andmeedastuskiirus.

[vtl]

Asja mõte on millises protokollis saadavad. Firma A saadab firma B-le X10 saavad kumbki aru üksteisest.
Kui üks on LON ja teine KNX siis koos töötamisest võidki jääda unistama.
X10 -le võid kasvõi ise meisterdada n võimalustega seadet.
X10 suurim miinus on väga aeglane andmeedastuskiirus.

Sorry, Kalvis, aga ära nüüd pudruta.

Üks asi on eri protokollide vaheline ühildumatus. Tõepoolest KNX, LON, X10, Z-Wave, ZigBee jt. ei räägi omavahel otse. See peaks siililegi selge olema.
/Üle gateway aga muide räägivad ja on ka seadmeid, millele saad laduda ritta vaat et pea kõikide eri protokollide moodulid ning neid ühtses süsteemis hallata./

Teine asi on konkreetse protokolli avatus. Põhimõtteliselt on specid kõigi jaoks saadaval ehk ma ei näe mingit vahet, mille poolest üks on teisest "avatum". Jah, nt. Z-Wave jaoks on Sul vaja Sigma SoC-d, et üksteisega üldse võrku saada, aga kogu protokoll, mis seal peal jookseb, on avatud.

[jaakl]

Mu kokkuvõte on et kui on võimalik rajada kaabeldus vana kooli modbus-i või single-wire peale, siis see on parem ja töökindlam kui mistahes juhtmevaba automaatika. Kütte puhul üks z-wave termostaat võib olla seinal kenam ja saab kohapeal mõnusalt kruttida, aga iga z-wave vidin maksab vähemalt 60 EUR tükk. Kaabli külge saan aga panna 3.5 EUR/tk maksvaid termoandureid, otsustusloogika tõsta ühte keskusesse (koos valve, uksekontrollide, ilmajaamaga jne) ja saan tegelikult palju suurema paindlikkuse. Pealekauba lisaomaduse, et termostaate ei hakka igaüks oma suva järgi pidevalt kruttima (nt lapsed). Võibolla olen diktaator, kes tahab üelda igale kui soe tema toas peab olema; aga kõva käe poliitika on täna moes. Kallis "puhas Z-wave" variant jäägu neile, kes tõesti kaableid ei taha/saa panema hakata; mis on ka tavalisem juhus tegelikult.

Päris Internetti ma seda kaadervärki siiski ei ühendaks täna - loe nt http://metropolitan.fi/entry/ddos-attac ... dst-winter . Nutiseadmelt saan ka LAN-i kaudu asju teha ja tõsist põhjust kodu väljastpoolt programmeerida või kasvõi jälgida saada on ikka üsna harva.

[vtl]

Neid 3.5€ maksvaid Dallase 1-wire andureid saad panna piiratud pikkuse peale piiratud hulga ja millal häirefoon selliseks läheb, et need enam ei tööta, ei oska keegi ette ennustada. Pärast käid ja termineerid ja kärbid väljavõtteid sobivale pikkusele. Proovitud-testitud oma keldris.
Lokaalseid tsoone saad muidugi teha, kasvõi Raspberry Pi külge ühendades. Ja seda saad juba välja lugeda millega iganes.
Otsustusloogika tuleb nii või teisiti ühte keskusesse tõsta.

Z-Wave on mugav seal, kus (lisa)kaabeldust pole ning ei saa ka enam konstruktsioonide sees juurde vedada. Näiteks mul on hulk dimmereid, millele soovisin mitme-punkti distantsjuhtimist (ukse kõrvalt, diivani pealt, voodist...) ja sinna on see 60€ Z-Wave klotsikene ideaalne. Tava-dimmer maksaks ka mingi paarkümmend+ €. Pealegi Z-Wave dimmer on ka autonoomselt tavalisest lambilülitist juhtmega juhitav. Kui keskus peaks tagant ära kukkuma või üldse maha põlema, siis baasfunktsionaalsus säilib endiselt.

Otse "internetti" ei ühenda oma sisevõrku ja seal olevaid seadmeid keegi. Kaugligipääsuks on VPN-ühendus kodusesse ruuter-tulemüüri või väline vaheserver. Aga see väljub juba antud teema fookusest.

[aero]

Ma vaatasin ka neid z-wave asjakesi aga leidsin, et seda raha läheb sisustamise juures rohkem vaja. Siiani olen oma otsusega rahul. No ventseade vōiks ideaalis aru saada, et maja pandi valvesse ja end min.vōimsusele tōmmata. Aga see tarbib ka tavarežiimis vähe, majanduslikku mõtet sel vist ei oleks.

Miks ma selle teema üles otsisin - ei saanud kohe oma Netatmo vidinat käima. Probleem oli selles, et olin kahest erinevast seadmest äppi sisse loginud ja see ajas kusagil juhtme kokku. Logisin ühe seadme välja ja kõik õnnestus nagu õlitatult

[Külaline]

. Aga noh - tavareziim 20w/h teeb 15€ kuus, ega sealt olulist säästu vist ei tuleks .

Mis senitundmatu imeriist Sul seal toimetab mis tavareziimis 20w/h hakkama saab.Sinu raha summast järeldub midagi muud-sealt tuleb 55w/h.Sellise tarbimisega on mõned üksikud aparaadid madalamal puhumiskiirusel.

[Külaline]

. Aga noh - tavareziim 20w/h teeb 15€ kuus, ega sealt olulist säästu vist ei tuleks .

Mis senitundmatu imeriist Sul seal toimetab mis tavareziimis 20w/h hakkama saab.Sinu raha summast järeldub midagi muud-sealt tuleb 55w/h.Sellise tarbimisega on mõned üksikud aparaadid madalamal puhumiskiirusel.

Kirjeldage kõigepealt see kasutatud ühik lahti, siis saavad teised kah edasi arvutada ja aru saada, millest jutt käib...

[Külaline]

Külaline kirjutas:aero kirjutas:. Aga noh - tavareziim 20w/h teeb 15€ kuus, ega sealt olulist säästu vist ei tuleks . Mis senitundmatu imeriist Sul seal toimetab mis tavareziimis 20w/h hakkama saab.Sinu raha summast järeldub midagi muud-sealt tuleb 55w/h.Sellise tarbimisega on mõned üksikud aparaadid madalamal puhumiskiirusel.Kirjeldage kõigepealt see kasutatud ühik lahti, siis saavad teised kah edasi arvutada ja aru saada, millest jutt käib...

Tere pedant,tule lihtrahva hulka ja Sa saad ka aru mis ühikutest/tarbimisest käib jutt.

[Külaline]

Külaline kirjutas:aero kirjutas:. Aga noh - tavareziim 20w/h teeb 15€ kuus, ega sealt olulist säästu vist ei tuleks . Mis senitundmatu imeriist Sul seal toimetab mis tavareziimis 20w/h hakkama saab.Sinu raha summast järeldub midagi muud-sealt tuleb 55w/h.Sellise tarbimisega on mõned üksikud aparaadid madalamal puhumiskiirusel.Kirjeldage kõigepealt see kasutatud ühik lahti, siis saavad teised kah edasi arvutada ja aru saada, millest jutt käib...

Tere pedant,tule lihtrahva hulka ja Sa saad ka aru mis ühikutest/tarbimisest käib jutt.

Ära haugu! Kui sa ütled, et su roostetav autoromu maksis 200 meetrit, kas siis oled ka sina lihtrahva hulgas?