Ehitusfoorum

Tere

Soov on vannitoas parandustöid teha aga vanal majal omad eripärad, milles tahaks nõu pidamist.
Majas on hetkel vannitoavahelagi altpoolt ülesse: penoplaat ca 10mm (need koledad iluplaadid); 2-3mm soome papp, täislaudis ca 25mm, ilmselt ehituspaber, siis 150mm prusside vahel sapeuru ja peale visatud mingid villaribad. Hetkel on ehitatud vanade tellisseinte peale kipsplaadist karkassil sein, mis on plaaditud aga kipssein ei ole ehitatud millegipärast laeni välja vaid. Pilt allpool näitab kuidas ripplaetagune hetkel välja näeb (seda vendi asendajat enam ei ole vaid on korralik soojustagastiga ventilatsioon majas)

Vannituba maja keskel on hea, sest siis ei vaja seinad aurutõket, eramus kindlasti mitte. Kuidas teha? Kas ehitada karkass otse lae alla, selle alla aurutõke ning seinte ja lae ühenduskohad teipida? Või võtta ülemine plaadirida ära ning ehitada karkass praeguse ripplae asemele ning aurutõke selle alla, kips jne? Pole huvi kogu konstruktsiooni maha lammutada. Samas tahan panna vana saepuru peale 200-300mm puistevilla. Saepuru soovitati alles jätta, sest toimib hea niiskuregulaatorina ning eramu lakke tegelikult pole üldse aurutõket vaja. Aga vannitoa lakke?

kaugas kirjutas:Tere
Vannituba maja keskel on hea, sest siis ei vaja seinad aurutõket, eramus kindlasti mitte.
Kuidas teha?
eramu lakke tegelikult pole üldse aurutõket vaja. Aga vannitoa lakke?

Kui inimest vaevavad sellised vundamentaalsed paranoiad, siis ei ole mõtet millegist rääkida!

Mis paranoia? Ma küsisin nõud kuidas vannitoalage remontida?

kaugas kirjutas:Tere
Vannituba maja keskel on hea, sest siis ei vaja seinad aurutõket, eramus kindlasti mitte.
Kuidas teha?
eramu lakke tegelikult pole üldse aurutõket vaja. Aga vannitoa lakke?

Kui inimesel on sellised kindlad (valed) algteadmised, siis ei saa talle nõu anda!
Nõu/abi peab oskama küsida, mitte targutada oma küsimuses.

Kirjeldasin ära ol.ol laekonstruktsooni: penoplaat ca 10mm (need koledad iluplaadid); 2-3mm soome papp, täislaudis ca 25mm, ilmselt ehituspaber, siis 150mm prusside vahel sapeuru ja lisasin ka pildi ol.ol olukorrast. Kuidas seda lage kõige mõistlikum remontida on?

Kas pildil oleval soome papil on veekahjustused kondentsist või millestki muust?

kaugas kirjutas:Kirjeldasin ära ol.ol laekonstruktsooni: penoplaat ca 10mm (need koledad iluplaadid); 2-3mm soome papp, täislaudis ca 25mm, ilmselt ehituspaber, siis 150mm prusside vahel sapeuru ja lisasin ka pildi ol.ol olukorrast. Kuidas seda lage kõige mõistlikum remontida on?

Mitte ükski ülaltoodud materjalidest ei tõkesta auru.
Mis ise arvad kui suur saab olema vannitoalaes niiskuskoormus?
See mees kes defineeris saepuru mingi kummalise regulaatorina, kuuluta persona non cratoks.

clondike kirjutas:Kas pildil oleval soome papil on veekahjustused kondentsist või millestki muust?

Ausalt ma ei tea. Ma kolisin vanasse majja ja leidsin selle eest. Kui rohkem lahti võtta, siis saan teada, aga tahaks enne teada kuidas hiljem parandada. Kunagi ammu on olnud boiler või veepaak pööningul ja vbl sellest siis.

Külaline kirjutas:

kaugas kirjutas:Kirjeldasin ära ol.ol laekonstruktsooni: penoplaat ca 10mm (need koledad iluplaadid); 2-3mm soome papp, täislaudis ca 25mm, ilmselt ehituspaber, siis 150mm prusside vahel sapeuru ja lisasin ka pildi ol.ol olukorrast. Kuidas seda lage kõige mõistlikum remontida on?

Mitte ükski ülaltoodud materjalidest ei tõkesta auru.
Mis ise arvad kui suur saab olema vannitoalaes niiskuskoormus?
See mees kes defineeris saepuru mingi kummalise regulaatorina, kuuluta persona non cratoks.

"Puidualase teavituskeskuse Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi seletusel imeb saepuru villadega võrreldes niiskuse sisse ja annab selle ka kergelt välja, laskmata seinakonstruktsioonil märguda. Valdavalt 19. sajandi lõpust kuni 1980. aastateni pandi saepuru karkassseinte vahele või sissepoole kivimüüre. Erinevalt teistest levinud soojustustest ei märgu saepuru toast tuleva niiskuse käes, vaid seob selle endaga, jäädes ise kuivaks."
Arvamusi on erinevaid.

Muidugi on lihtsam alati kõik lahti võtta ja teha raamatu järgi. Siis saaks ehitada korraliku karkasseina koos aurutõkkega nii seintesse kui lakke, et moodustuks aurutihe keskkond, kus õhuvahetus toimuks korraliku ventilatsiooniga. Katta karkass niiskuskindla kipsplaadiga, katta niiskustõkke ja vajalikes kohtades veetõkkega, panna plaat seina ja kõik. See on kõik lihtne. Ma tahan parandada ol.ol olukorda eeldades, et seintesse on aurutõke pandud ning lagi näeb välja nagu pildil. Mõistad?

kaugas kirjutas: "Puidualase teavituskeskuse Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi seletusel imeb saepuru villadega võrreldes niiskuse sisse ja annab selle ka kergelt välja, laskmata seinakonstruktsioonil märguda. Valdavalt 19. sajandi lõpust kuni 1980. aastateni pandi saepuru karkassseinte vahele või sissepoole kivimüüre. Erinevalt teistest levinud soojustustest ei märgu saepuru toast tuleva niiskuse käes, vaid seob selle endaga, jäädes ise kuivaks."
Arvamusi on erinevaid...

Antud ajahetkel elame 21 saj. see, et kunagi ammu kasutati ekstreemseid materjale strateegilistes sõlmedes ei tohiks tänapäeval olla ainuõige lahendus mida testida.
Keegi Märt Riistop ei ole jumal, et muudab ehitusfüüsikat.
Kui mingi soojustus imab/seob endas niiskust siis puht füüsikaliselt ei saa teda nimetada kuivaks, ta lihtsalt lakkab olema soojustus!
Märg/niiske vill, saepuru või mõni muu materjal on füüsikaliselt külmasild ja ohtlik kõrval asuvatele konstruktsioonidele.
Rääkides vannitoalae ajutisest niiskus koormusest on lihtsalt silmakirjalik soovmõtlemine, on enam kui tõenäoline, et ilma tõkestamata märgub igasugune soojustus ümber märgruumi ja on soodne keskkond igasuguse kahjuliku floora/fauna tekkeks.
Ah mis siin ikka targutada, lõppuks tehakse ikka oma (lähedaste) tervise arvelt mingi säästu peldik ja ollakse rahul.
Soomlased on selle kadalippu eelmisel sajandil läbinud ja saaksid südari kuuldes mida paska viros viljeletakse.

Võtaks nüüd natuke emotsioone maha.
Kaugas, sul on esimese postituses 3 väidet, mis ehitusega tegelevatel inimestel silme eest mustaks võtab:
1) vannituba maja keskel on hea, sest ei vaja aurutõket --> mis on vale, sest auru/niiskus/veetõkke eesmärk vannitoas ei ole ainult soojustuse kaitsmine niiskuse eest vaid eelkõige maja tarindite kaitse.
2) eramu lakke ei ole aurutõket vaja --> täiesti arusaamatu väide, aurutõket on vaja kogu välispiirdele, milleks eramu lagi sinu näitel on
3) saepuru toimib niiskusregulaatorina ja on seetõttu hea --> esiteks hävitab niiskus saepuru soojustusomadused (miks ta seal lae peal sul on) ja teiseks, niiskus peab kuhugi ka minema, eelistatult läheb see ventilatsiooniga niiskest ruumist välja, mitte ei jää ringlema kuskile laekonstruktsiooni, mille tuulutus on kaheldav. Seda, kuidas mingi aine saab siduda niiskust ise kuivaks jäädes, tahaks näha, see oleks revolutsioon teatud tööstusharudes

Järgmistest postitustest tuleb välja, et sa ikkagi eeldad, et plaatide taga on praegu juba aurutõke -- ma küll pildi järgi kahtleks. Keraamiline plaat ISE ei ole ei auru- ega niiskustõke.

Anyway, kui nüüd tulla sinu ootuse juurde, et sa tahad ilma suurema lõhkumiseta lae korda teha, siis pead arvestama sellega, et 100% või isegi 60% head lahendust sa ikkagi ilma ka seinte/põranda kordategemiseta ei saa. Küll aga võiks olla võimalik lagi teha ära nii, et hiljem seinu tehes seda oluliselt lammutama ei peaks.

1) ripplagi, need ilu-peno-plaadid ja soome papp välja.
2) kui kuskil seinakonstruktsioonis on reaalselt aurutõke olemas, siis selle ääre kaevad välja (rida plaate maha või kipsi äär maha vms
3) teed korraliku seintele ülekattega aurutõkke ja seod võimalusel pt 2-ga
4) olenevalt laematerjalist ja paigaldusest jätad laele tuuldumisvahed (ntx puitvoodri puhul)
5) teed korraliku sundventilatsiooni (mis ei ole seotud ainult laelambi põlemisega) ja soojustad selle ära (muidu jääb külma vett pähe tilkuma

pööningu saepuru jms vaatad üle seenekasvanduste kohapealt ja otsustad, kas paned soojustuse sinna otsa või kakud üles/teed uuesti. Igatahes niiskust sellesse kihti jõuda ei tohi, nii vannitoast kui teistest tubadest.

Rabarebane kirjutas:Võtaks nüüd natuke emotsioone maha.
Kaugas, sul on esimese postituses 3 väidet, mis ehitusega tegelevatel inimestel silme eest mustaks võtab:
1) vannituba maja keskel on hea, sest ei vaja aurutõket --> mis on vale, sest auru/niiskus/veetõkke eesmärk vannitoas ei ole ainult soojustuse kaitsmine niiskuse eest vaid eelkõige maja tarindite kaitse.
2) eramu lakke ei ole aurutõket vaja --> täiesti arusaamatu väide, aurutõket on vaja kogu välispiirdele, milleks eramu lagi sinu näitel on
3) saepuru toimib niiskusregulaatorina ja on seetõttu hea --> esiteks hävitab niiskus saepuru soojustusomadused (miks ta seal lae peal sul on) ja teiseks, niiskus peab kuhugi ka minema, eelistatult läheb see ventilatsiooniga niiskest ruumist välja, mitte ei jää ringlema kuskile laekonstruktsiooni, mille tuulutus on kaheldav. Seda, kuidas mingi aine saab siduda niiskust ise kuivaks jäädes, tahaks näha, see oleks revolutsioon teatud tööstusharudes

Järgmistest postitustest tuleb välja, et sa ikkagi eeldad, et plaatide taga on praegu juba aurutõke -- ma küll pildi järgi kahtleks. Keraamiline plaat ISE ei ole ei auru- ega niiskustõke.

Anyway, kui nüüd tulla sinu ootuse juurde, et sa tahad ilma suurema lõhkumiseta lae korda teha, siis pead arvestama sellega, et 100% või isegi 60% head lahendust sa ikkagi ilma ka seinte/põranda kordategemiseta ei saa. Küll aga võiks olla võimalik lagi teha ära nii, et hiljem seinu tehes seda oluliselt lammutama ei peaks.

1) ripplagi, need ilu-peno-plaadid ja soome papp välja.
2) kui kuskil seinakonstruktsioonis on reaalselt aurutõke olemas, siis selle ääre kaevad välja (rida plaate maha või kipsi äär maha vms
3) teed korraliku seintele ülekattega aurutõkke ja seod võimalusel pt 2-ga
4) olenevalt laematerjalist ja paigaldusest jätad laele tuuldumisvahed (ntx puitvoodri puhul)
5) teed korraliku sundventilatsiooni (mis ei ole seotud ainult laelambi põlemisega) ja soojustad selle ära (muidu jääb külma vett pähe tilkuma

pööningu saepuru jms vaatad üle seenekasvanduste kohapealt ja otsustad, kas paned soojustuse sinna otsa või kakud üles/teed uuesti. Igatahes niiskust sellesse kihti jõuda ei tohi, nii vannitoast kui teistest tubadest.

Tänud asjaliku info eest. Kusjuures eelnevalt käisin maja perimeetri soojustamiseks konsultatsioonil TTK-s ning sealne õppejõud ütles mulle nii, et ma vähemalt eluruumides ei pea lage lahti võtma, et aurutõket paigaldada, sest niiskus, mida me kolmekesi toodame on niivõrd väike ja arvestades, et paigaldatud on ka ventilatsioon. Tegi paar arvutust jne. Vannitoas on siiski mõistlik teha, olen teiege nõus. Majja olen paigaldanud soojustagastiga sundventilatsiooni Rego 200V koos nende tingimustega Köök A10 20 L/s, WC A0 11 L/s, Pesemisruum A10 15 L/s, Tuba (väike) A10(180) 11 L/s, MagamisTuba A15 17 L/s, Elutuba A15(180) 19 L/s. (see üleval pildil olev vent. hakatis on vooluvõrgust väljalülitatud ning selle ava müürin kinni).
Saepuru kohapealt on väidetud seda, et pööningu tuulutus kuivatab saepuru niiskuse välja aga ma muidugi ei tea täpselt ja selle kohapealt ei vaidle.

Ol. olukorra juurde minnes joonistasin ülesse vana olukorra ja teie pakutud lahenduse. Punkt1-4 on kirjeldatud ja vaja teostada
Punkt nr 5 on tehtud

Enne neid töid vaatan muidugi pööningul niiskuskahjustused üle ja tegutsen vastavalt.

Teie pakutud lahendus on põhimõtteliselt sama mis pakub välja http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10793ee/