Ehitusfoorum

Tere,

seoses vana suvemaja elamiskõlblikuks ehitamisega sai alustatud põrandate uuenduskuuri. Hetkel on alt-tuulduvad põrandad ning mingit soojustust ei ole. Soov on teha põrandad just alt-tuulutusega mitte valada betooni.

Hetkel olen plaaninud alt-üles selliselt. Lõpus on ka kritseldus illustratsioonina:

1. Laduda tellistest/fibost põrandat kandvad postid.
2. Olemasolev maapind katta liivakihiga, et saaks sileda pinna.
3. Siledale pinnale 50mm EPS-i vahed vahuga kinni.
4. Postile toetuma 50x150 prussid 40cm sammuga. Posti ja prussi vahele "tõrvapapp".
5. Prussi alla "tolline must laud".
6. Laudade vahele roheline tuuletõke mis hakkaks villa kandma
7. 150mm villa, peale aurutõkke paber.
8. Peale 22mm OSB plaat
9. OSB plaadile paneks peale Floore põrandakütte matid 50mm kuhu sisse veetorud kütteks. http://floore.com/about-floore-heating/ ... ifference/
10. alusmatt+parkett

Vundamendi sees on tuulutusavad olemas, väljapoole tuleb 100mm EPS + 50mm eps mis läheb horisontaalis maapinnas majast eemale (madal vundament).

Kas sellisel konstruktsioonil on mingi põhimõtteline probleem miks nii ei võiks teha? Punktide 2-3 asemel olen kaalunud ka 30cm kergkruusa.

Lauri

raha paistab palju olema, et lihtsalt epsi lihtsalt maha laotada ja vundamendi viimsitluseks peno kasutada

1. Postile toetuma 50x200 prussid villaplaadi laisuele sobiva sammuga. Posti ja prussi vahele "tõrvapapp".
2. Prussi alla tuuletõkkeplaat
3. 100mm +100 villa, peale aurutõkke paber.
4. Peale 22mm OSB plaat

nüüd tuleb su elu kõige kallim põrandaküttelahendus:

5. OSB plaadile paneks peale Floore põrandakütte matid 50mm kuhu sisse veetorud kütteks. http://floore.com/about-floore-heating/ ... ifference/


võibolla tiba odavam :

5. - kile, põrandaküttetorud, kipsivalu 5cm

ja edasi

6. alusmatt+parkett

ning vundament krohvi üle on odavam kui penoplastiga viimistlemine ja kui peno jääb üle siis ei ole mõtet põranda alla ladustada :d

Tere,

Miks mitte vundamenti väljastpoolt maja EPS-iga soojustada? Viimistluse pärast ma seda ei plaaninud sinna panna, vaid puhtalt soojustus. Vundament on 90ndatel ehitatud betoonplokkidele laotuna. Ehk siis põhimõtteliselt pinnapealne ning soov on maja vundamenti külma ja külmakerke vastu kaitsta.

Punkt 5 osas olen nõus, et ta kõige odavam lahendus kindlasti ei ole. Parandan ka vea, nimelt oli 25mm plaati plaanis kasutada, selle hind väga "ulme" ei tundunudki.

Lauri_s kirjutas:Tere,

Miks mitte vundamenti väljastpoolt maja EPS-iga soojustada?

võibolla sellepärast, et vundamendil on suva kas tal on soe või külm? sul on alt tuulduv põrand ja põrandaalust sa ei küta seega eps seal rohkem viimistluse pärast. kas see vundament on aja jooksul kerkinud külmakergete pärast? Kui ei , siis milleks muretseda ja tõmmelda

Okei, jättes välise peno kõrvale, kas maapinna "eraldamine" põrandaalusest pinnast oleks mõistlik epsiga teha? Olen erinevaid variante lugenud, kuid selgust pole veel saanud. Saan aru, et põrandakonstruktsioonide pikajalise säilimise jaoks on oluline et põranda all oleks kuiv. Selleks tuleb maapind "isoleerida"? Küll räägitakse 30cm liivast, küll kergkruusast. siis jällegi, et alla peaks panema kile - või kilet ei tohi panna vaid tuleb geotekstiil panna ja lõpliku selgust polegi saanud. Sealt tuli ka idee liivaga siledaks ja epsiga üle ning vahuga servad kinni.

Lauri

Lauri_s kirjutas:Okei, jättes välise peno kõrvale, kas maapinna "eraldamine" põrandaalusest pinnast oleks mõistlik epsiga teha? Olen erinevaid variante lugenud, kuid selgust pole veel saanud. Saan aru, et põrandakonstruktsioonide pikajalise säilimise jaoks on oluline et põranda all oleks kuiv. Selleks tuleb maapind "isoleerida"? Küll räägitakse 30cm liivast, küll kergkruusast. siis jällegi, et alla peaks panema kile - või kilet ei tohi panna vaid tuleb geotekstiil panna ja lõpliku selgust polegi saanud. Sealt tuli ka idee liivaga siledaks ja epsiga üle ning vahuga servad kinni.

Lauri

ei ole sinna mõtet midagi laotada kuna see vahe seal ju tuulduv niiehknaa ja seeõttu on sul vaja ainult põrandat isoleerida.

põranda ja maapinna vahe võiks olla ~35cm ja põranda alt viskad huumuse ja mullakihi ära (kui seal juhuslikult veel liiv ei ole) ja täidad liiva või kergkruusaga tagasi ~20cm , see on kapillaarniiskuse liikumise takistamiseks. Kui sul täna seal põranda all vesi loksumas, siis sellest liivatamisest ei ole ka eriti kasu ja targem oleks drenaazi investeerida.

lisaks tuleks põrandalaagid kinnitada kanduritega vundamiendi külge mitte lihtsalt postidele panna, külmakerked/maa vajumised võivad selle põranda sul paigast lükata. Kui tahad tingimata tugesid vahele, siis peaks need võibolla postidena valama/laduma allapoole külmumispiiri nagu vundamendigi.

Drenaaszh sai ümber maja suvel ära tehtud seega vundamendi alla vesi enam naljalt tulla ei tohiks. Olgugi et tegu on tuulduva põrandaga, plaanin ma vundamendi külmakerke vastu ära kaitsta (maja on ostetud 3kuud tagasi ning leidub siin-seal külmakerkest tingitud pragusid).

Maja all on mingi hallikas, "tsemendisegune" pudru, päris kruus ei ole, on selline 3-4mm fraktsiooniga terad + väga suure fraktsiooniga killustik, kivi läbimõõt 8-10cm.
Ma ei tea kui hästi siit aru saada on, aga praegune põrandaalune + "kvaliteetsed" põranda postid. Laagid plaanisin vundamendile kandadega kinnitada küll. Tegelikult saaks ka vundamendi servale panna, aga tahan põrandat 10cm allapoole lasta.
Millega põranda laagid ära immutatakse kui ostetud on immutamata prussid?

Lauri

no ruumi on sul seal piisavalt ja liiva sinna vedama juurde ja midagi välja kaevama sealt ei pea, kinnita kandadega vundamendi külge, puitu ära vastu kivi pane (1,5cm vahe oleks otstes hea ) ja immutada nii meeletult polegi seal midagi vaja (kui siis ainult otstest ) . tuulutusavasid seal vundamendis muidugi näha ei ole hetkel

vundamendi soojustamine on mõttetu töö ja midagi sellele majale juurde enam ei anna.

Ehk siis kas saan õigesti aru, et esimesel pildil joonistatud pinnapealne liiv+peno võiks südamerahus ära jätta ning teha põrand valmis?

Tuulutusaugud on olemas (ca 7cm diameeter ja u 2m vahedega), pildil villaga kinni pandud. Aga kuna põrandat langetan, siis lasen uued augud puurida natuke madalamale ja kui kenasti mahub, siis 10cm diameetriga.

Kui alla seda puidust põrandat veel lasta on võimalik? Kas maja vaheseinte vundamendis on ka õhuavad?
Ehk võiks kaaluda kogu põrandaaluse täitmist liivaga. Ja sellele ehitada põrand.

taastaja

Hetkel on uksepakust maapinnani ca 80cm. Mõõtnud ise pole, aga püstine tuhaplokk on kasutatud postina ja selle pikkus peaks olema u 60cm.

Vaheseinte vundamendis tuulutusauke otseselt ei olnud. Pildioleva põranda puhul oli tehtud üks tellise suurune auk, kust majja sisenev veetoru läbi toodud oli. Plaanis oleks lasta puurida ka vaheseinte vundamentidesse avad, et õhk vabalt liikuda saaks.

Mida annaks terve põrandaaluse liivaga täitmine?

Lauri_s kirjutas:

Mida annaks terve põrandaaluse liivaga täitmine?

Annab soojema ja toimiva põranda. Seina- põranda -nurga ääred jäävad ühe või teise variandiga külmaks. Aga kahest halvast variandist saab parem

taastaja

Kui nüüd esimese postituse juurde tagasi tulla, siis kas sealse skeemiga liivakiht+50mm EPS-i isoleeriks ka põranda maapinnast tulevast niiskusest vajalikul määral ära? Miks küsin on see, et rahalises vääringus ei ole olulist vahet kas ostan koormatäie liiva juurde või põranda jagu 50mm EPS-i, aga töömahult tundub ämbriga liiva tassimine terve majaaluse jaoks 30cm üsna lõbus töö olevat.

Lauri_s kirjutas:Kui nüüd esimese postituse juurde tagasi tulla, siis kas sealse skeemiga liivakiht+50mm EPS-i isoleeriks ka põranda maapinnast tulevast niiskusest vajalikul määral ära? Miks küsin on see, et rahalises vääringus ei ole olulist vahet kas ostan koormatäie liiva juurde või põranda jagu 50mm EPS-i, aga töömahult tundub ämbriga liiva tassimine terve majaaluse jaoks 30cm üsna lõbus töö olevat.

peno sinna alla lebama panna ei ole mõtet, sul on vundamendis augud sees

mõttetu liiva tassimine, sul on seal juba liiva ja ehitusprahi segu maas. kas põranda tasapind jääb ikka vundamendi peale, kui jääb, siis ei ole sul seal neid külmi nurki ja saad need seinaääred kenasti ära isoleerida.

Jah, põranda tasapind jääb vundamendist kõrgemale. Laagid kinnitan vundamendiplokkidele kanduritega, sest tahan u 10cm põrandat langetada, seega prussi päris vundamendi plokile toetada ei saa.

Aluspind hetkel on kohati silma järgi niiske (see võis ka puudlikust tuulutusest olla), seega kahtlustan, et põrandaaluse kuiva kliima saavutamiseks peaks kindluse mõttes sinna midagi ikka panema. Olemas on üleliigne koormatäis liiva, mida mõtlesin kihina põrandate alla laiali ajada, 20 cm sellest muidugi kihi paksuseks ei jagu.

Vundamendi augud talveks lükkaks koomale, et põrandaalust päris külmaks mitte lasta, sest tõenäoliselt jääks nii majja tulev veetoru kui ka köögi/wc veetorud ja äravoolud soojustatud põrandast alalpoole.

Äkki olen tõesti tiba imelik aga eelistan "teadustarkust" "külaliste" arvamusele.
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... tys-98.pdf
http://www.malander.fi/assets/files/LVI ... ti-B62.pdf
Kui "külaline" arvab et seal puha jama kirjas siis võiks ka seda sisuliselt põhjendada! Äärmisel juhul võime ju lausa ühe autori https://www.etis.ee/Portal/Persons/Disp ... fe845814fb poole pöörduda ja otse küsida selgitust "külalise" sisulistele argumentidele.

Esimeses postituses olev plaan tundub täitsa enamvähem. Soojustuse paksus võiks küll tiba paksem olla. Kui vertikaalselt üldse vundamenti soojustada siis seest et vähendada külma massi mis kevadel sisenevat õhku jahutaks.

rokikas kirjutas:Äkki olen tõesti tiba imelik aga eelistan "teadustarkust" "külaliste" arvamusele.

Pean tunnistama oma lollust, soome keelt ei oska silpigi. Milles see tarkus siis seisneb, paluks tõlget.

On tuulduv vundament, maas liiv , 4m sillet ja tahab penoga seda põrandaalust soojustada. Milles seisneb teadustarkus peno maha ja vundamendi äärde lauotamises?

Kuna põranda allapoole viin, siis olemasolevad tuulutusavad kaotan ära. Uued augud lasen puurida u 10cm allapoole kuid tekkis paar küsimust:

1) Mitu auku peaks puurima? Tuulduva põranda alune kokku on u 50m2 ning auke saab teha pmts 3 seina.
2) Kui suure läbimõõduga augud on mõistlik teha? Ette tuleksid ka võrguga restid, mida saaks talvel koomale tõmmata vajadusel.

Kuidas oleks kui panna selle rohelise tuuletõkke asemel hoopis soomepapp sile pool allapoole. Mis siis juhtub?

Ma ei oska seda kommenteerida, aga eesmärk peaks olema tuult kinni pidada ja paigas püsida. Soomepapp võiks tuulekindel olla küll, aga kui hästi ta seal jahedas ja kindlasti ka kohati niiskes keskkonnas vastu peab?

Mina ei paneks. Liialt aurutihe.

Alt tuulduva põranda soojustus peaks min. 200mm olema.
Auke pakuks 2tk seina kohta, diameeter ~100mm.
Sokli soojustamine? Absurd.
Kuna hiljuti on tehtud drenaaž, siis ei tohiks külmakerked enam probleemi üldse tekitada. Alt tuulduva põranda puhul ei aita mingi hor.soojustus ka külmakergete vastu.
See roheline tuuletõke ei ole parim variant, pigem kasuta midagi Isoveri valikust.

Kas keegi palun selgitaks võhikule talade vahekaugusi. Kui OSB müüakse 1250x2500 ning talad on 50 laiad, siis kuidas saab talade vahe jääda 600 nii, et plaat talast-talani ulatuks. Plaadi pikkus ega laius ei jagu ju. Kui kahe tala vahe oleks 1200 siis 25 ja 25 kannab kummaltki poolt. Kui keskele ka 50 lai tala panna, siis jääb vaheks 575

Kas mitte polnud villa paigaldamisel soovitav teha karkass villast veidi väiksem, et asi võimalikult tihe jääks.
ehk siis 575mm vahesse surud 600mm jõuga sisse.

teretore kirjutas: ↑03 Apr 2017, 13:25Kas keegi palun selgitaks võhikule talade vahekaugusi

Kõik talade vahekaugused antakse telgede mõõdus.