Ehitusfoorum

Kumb on õige klahvlüliti asend: kas väljalülitatuna ülemine serv seinast eemal ja alumine seina pool või vastupidi? Ehk: kas väljalülitamiseks vajutada sõrmega alumisele või ülemisele poolele.

Mis krdi küsimus? Õige on nii nagu paned ja kedagi ei koti kuidas paned, pane või küljesuunas liikuma või diagonaalis. Seda ilmselt teab ka iga laps, et HARILIKULT on niimoodi, et allosale vajutades läheb sisse.

Kelle tarbeks sa seda asja seal teed ? Ma ei saa vist mitte kunagi aru miks on näiteks enda jaoks mingit asja tehas vaja teada "kuidas peab olema" ?

Eks see sõltub sellest, kuhu lüliti paned. Silmade kõrgusele (1.5m - paigaldati vene ajal) pannes tavaliselt sisselülitamiseks muljutakse ülemist serva, puusa kõrgusele (1m - paigaldatakse tänapäeval) pannes alumist serva. Aga võib ka vastupidi, maitse asi.
 

Ja kui paigaldad lülitid vekslina, siis olenevalt teise lüliti asendist võib sisse lülitamine toimuda nii ülevalt kui alt
Muidu vist jah pigem alumise serva vajutus lülitab tule põlema.

Alumise serva vajutus tuli meile soome kaudu, vene ajal oli üldiselt ülemine. Kuigi ka siis juba vaieldi selle üle, kui Estoplasti lüliti klahvi otsas oli punane täpp. Selles osas oldi üksmeelel, et täpp peab olema ülevalpool, aga kas tule põledes täpp peab paistma või mitte.

Küülaline kirjutas:Alumise serva vajutus tuli meile soome kaudu

Et kui sa rampväsinuna õhtul kõrtsust koju jõuad, siis võib lüliti leidmisel raskusi tekkida, aga libistad ennast sujuvalt seina mööda allapoole ja valgus süttibki.
 

Vana vaidlus. Me nimetasime seda Laisa vs virga perenaise dilemmaks -- ehk siis kui väljalülitatult on ülemine lüliti serv seinast eemal, siis on perenaisel rohkem vaja tolmu võtta kui vastupidisel.

Oma majas olen nö puusakõrgused lülitid pannud niipidi, et sisselülitamine on alumisest äärest ja seda kahel põhjusel:
1) täiskasvanu puhul loomulik käeasend lülitil on sõrmed allapoole, pimedas tähendab see seda, et kui lüliti üles leiad, on sõrmed enamvähem õiges kohas.
2) (väike)laste puhul ei teki olukorda, kus nad suudavad tule välja lülitada, aga mitte sisse lülitada.

Ehk siis kokkuvõttes, nagu siin varem öeldud, pane kuidas tahad, olulisem on võimalikult konsistentseks jääda kõrguste/asetuste/asenditega ühe objekti piires kui mingit ülemaailmset standardit otsida.

Mulle on alati meeldinud kui lüliti sisse lülitamise pool on altpoolt võttes vertikaalist 15,82° paremale.

Mulle jällegi meeldiks kui ükski "külaline" siin postitada ei saaks, oleks seda saasta tunduvalt vähem, aga seda vist ei juhtu.

Teemasse kirjutades, siis otsest standardit ei ole selle kohta, aga viisakas oleks kui ühe paigaldise piires kõik lülitid ühte pidi käiksid. Ise olen pigem harjunud tegema nii, et üleval sees, all väljas, aga nagu juba öeldud, siis põhimõtteliselt on kõik variandid lubatud.

Jõle igav hakkaks teil siin ilma külalisteta. Isegi nii igav, et see ei toimiks, ma pakun.

Mind ka külalised ei häiri sugugi.

Mingit vanemat "vene aega" ei tea, aga 80-ndatel olid küll kõik allosast sisse lülitatavad. Ja olengi seni arvanud, et veneleased eelistavad vastupidist süsteemi. Huvitav, kas Venemaal seni levinud?

Mingil tootjal on TOP peale stantsitud. Kui seda järgida, kui lüliti on OFF, siis klahvi ülaserv tolmu ei kogu.

dumbuser kirjutas:Kelle tarbeks sa seda asja seal teed ? Ma ei saa vist mitte kunagi aru miks on näiteks enda jaoks mingit asja tehas vaja teada "kuidas peab olema" ?

Muidugi võib igaüks oma kodus teha kasvõi vasakult paremale, kui tahab, aga meeldiv on ikkagi toimetada, kui kõik lülitid käivad ühe loogika järele.
Samamoodi, nagu veekraanil on standard, kummal pool on külm vesi ja kummal pool soe.

Külaline kirjutas:Mis krdi küsimus? Õige on nii nagu paned ja kedagi ei koti kuidas paned, pane või küljesuunas liikuma või diagonaalis. Seda ilmselt teab ka iga laps, et HARILIKULT on niimoodi, et allosale vajutades läheb sisse.

Vastupidi. Ajalooliselt oli üles-alla lükatava kangikese või hoovaga (tumbleri-stiilis) lülititel nii, et üleval asend oli sees ja all väljas. Vaata kasvõi seda, kuidas on kaitseautomaadid ehitatud. Ilmselt oli see ka seotud mingi ohutustehnilise värgiga, et kui midagi hoovale peale kukub, siis lüliks igal juhul välja, mitte sisse.

Teiseks, kõikvõimalikel liuguritel, pultidel ja nuppudel, millega mingit nivood reguleeritakse, on "+" suund üleval ja "-" suund all. Heli- ja valgustugevus käib alati "üles = tugevamaks" ja "alla = maha". Teleka kaugjuhtimispuldist alustades ja lauasuuruse heli- või valguspuldiga lõpetades (stuudios, kontsertsaalis, teatris...)

Kui seinale panna "+/-" klahvidega dimmer, siis sama analoogiaga käib "+" ülespoole.

Kolmandaks, kui dimmeri asemel on impulsslülititega (mitte fikseeruv) klahvlüliti, siis on ju loogiline, et see käib samapidi nagu eelnevalt kirjeldatud dimmer. Ülemisele klahvile vajutades läheb sisse (ehk heledamaks) ja alla vajutades välja.

Ja lõpuks jõuame tavalise, fikseeruva klahvlülitini - ikka üles läheb sisse ja alla läheb välja.

Me ei räägi siin kõikidest sajast lülitite variantidest, vaid teema on ilmselt seinal käivatest harilikest (mitte veksel vms) valgustuse lülititest. Päris kindlasti on vähemasti Eestis peaaegu kõik pandud niimoodi, et sisse lülitamiseks vajutatakse alumist osa.

Külaline kirjutas:Me ei räägi siin kõikidest sajast lülitite variantidest, vaid teema on ilmselt seinal käivatest harilikest (mitte veksel vms) valgustuse lülititest. Päris kindlasti on vähemasti Eestis peaaegu kõik pandud niimoodi, et sisse lülitamiseks vajutatakse alumist osa.

Ilmselt on see siis selle "esimese Eesti" ja "teise Eesti" teema, sest selles Eestis, kus mina elan, toimib enamus lüliteid risti vastupidi viimase "külalise" väidetule. Ehk "alla" läheb ikka "maha". Ja kui mõnes üksikus kohas on teisiti, siis kohe mõtlen, et näe "valepidi" on pandud.

No kuule mida sa ajad, oled mõnes elamises käinud ka peale enda ühe? Ma olen aegade jooksul elanud vähemalt 10-s erinevas kohas ja ööbinud mitmetes hotellides, käinud koolides, lasteaedades jne ning kusagil pole nii olnud, et lüliti ülemist osa vajutades tuli põlema läheks, ikka alumise osaga.

Minu kodus läheb ülemisele vajutades põlema. Teeme hääletuse, kes oskab?

https://en.wikipedia.org/wiki/Light_switch

The direction which represents "on" also varies by country. In the US and Canada, it is usual for the "on" position of a toggle switch to be "up", whereas in many other countries such as the UK, Ireland, Australia, and New Zealand it is "down". In multiway switching, the correspondence between a single switch's state and whether lights are on or off depends on other switches in the circuit.

Vaba tõlge: (lüliti lülitamise) suund varieerub maade lõikes. USA-s ja Kanadas on tavaliselt "on" asend üleval, samas Inglismaal, Iirimaal, Austraalias ja Uus Meremaal on "all".

Poolt- ja vastuargumente koos piltidega nii ühele kui teisele leiab netist hulgim. Valdavalt kirjutatakse, et missioonikriitiliste lülitite asend (lennukid, helikopterid) on ikka suunaga "alla->välja", et välistada millegi juhuslikku sisselülitamist.
See, kui väike laps ulatub täpselt laelambi lüliti alumise pooleni, aga ei ulatu ülemiseni, on kõige väiksem probleem võrreldes sellega, kui mingi soovimatu asi "gravitatsiooni mõjul" sisse lülitub.

Oh Hissand! Mis soovimatu asi ja mis gravitatsiooniga? Jutt on lihtsast valguse lülitist. Niipalju (ja seda on väga palju) kui mina olen lüliteid paigaldanud või kuskil mingit paigaldist korrigeerinud, on kõik lülitid stiilis alumise äärega valgus peale, ülemisega maha. Ja mitte keegi pole öelnud, et lülitid käivad valesti. Jah, mõnes väga üksikus kohas on olnud vana paigaldis vastupidi tehtud, seal olen sama stiili järginud.

Volt
kasutaja

Külaline kirjutas:Oh Hissand! Mis soovimatu asi ja mis gravitatsiooniga? Jutt on lihtsast valguse lülitist...

Oehh. Eriti taipamatutele kodanikele räägin veel kord ja hästi aeglaselt:

Paneme filmi käima. Maja põleb, üks inimene väriseb voolu all, transporttöörlint veab kinniseotud pantvangi prügipurustaja poole, sina ise oled haavatud ja roomad viimase pingutusega pealüliti juurde, et voolu välja lülitamisega päästa olukord. Pealüliti on selline "rubilnik", kang taeva poole püsti ja seda on vaja sikutada kogu keha raskusega maa poole, nagu ühekäelist kuradit. Said aru jah? Vot see on gravitatsiooni jõud.

Novot. Kui Sinu lambilüliti käib samapidi, siis tead kogu ülejäänud elu, kumbapidi rubilnikut tõmmata.

Endiselt küsin, kas härrastel oponentidel on olnud sellist raadiot, võimendit või magnetofoni, kus helitugevuse nupp oli mitte keeratav, vaid liuguriga. Üles-alla? Kas keegi teist on kunagi näinud heli- või valguspulti? Kumba pidi käis?

Ma tõstataks hoopiski uue teema - kumba pidi käib kempsupaberi rull - kas "alt" või "ülevalt"
Pakuks, et see on isegi rohkem poleemikat tekitanud, kui lüliti asend.

Wikipedias on lausa omaette artikkel kummagi viisi plussidele ja miinustele pühendatud.

https://en.wikipedia.org/wiki/Toilet_paper_orientation

Volt jääks sinuga vist siis nõusse, kui teemaalgataja oleks küsinud rubilniku , mitte tavalise valgustuse klahvlüliti asendi kohta. Rubilnikul tavaliselt kirjad ka juba õiget pidi peal

admin kirjutas:Volt jääks sinuga vist siis nõusse, kui teemaalgataja oleks küsinud rubilniku , mitte tavalise valgustuse klahvlüliti asendi kohta. Rubilnikul tavaliselt kirjad ka juba õiget pidi peal

Miks peaks pealüliti (sh. kaasaegsed pealülitid ja automaadid) käima ühtepidi ja kõik järgnevad lülitid teistpidi?

Helipuldis võiks siis ka nii olla, et üksikute sisendite nivooregulaatorid käivad ühtepidi ja master teistpidi?

Vabandage kamraadid, ma ei viitsi rohkem vaielda sellel teemal. Ma kirjutasin juba ülalpool, et
a) dilemma puhul, kumbapidi panna, võiks lähtuda ülaltoodud argumentatsioonist, mitte sellest, et "mina olen nii näinud" ja "alati on nii tehtud" ja "nii tehakse sellepärast et nii tehakse";
b) ütlesin ka, et erinevates maades on erinev praktika (nt. USA vs UK).