Ehitusfoorum

Soov jälle ennast harida ja olen mõelnud välja portsu küsimusi. Kõik ehitusega kaasnev alles projekteerimise faasis. Momendil teemaks küte. Kuidas paigaldaksite Teie sellisele krundile maasoojuspumba kollektori?



KRUNDI PINNAS:

- 0,5m MULD
- 0,5m - 1,6m KRUUS KUNI KRUUSANE KESKLIIV, kollakaspruun, kesktihe, märg kuni veeküllastunud, kohati kergelt savikas
- 1,6m+ SAVIMÖLLMOREEN
- PINNASEVESI, moreen vähese veejuhtivusega, mistõttu põhja poole jääval kõrgemal alal infiltreeruv sade- ja sulavesi liigub mööda kruusa kuni kruusase keskliiva kihti pidi oru suunas. Sellest tulenevalt on veetase suuresti kõikuv (1-1,5m) ja tõuseb maksimumaegadel maapinnani.



MAJA - peaks tulema igati tänapäevane soojapidav maja
- 100% põrandaküte
- välisseinad U-0,15
- aknapinda max 25%, suured aknad lõunas ja üks läänes
- soojustagastusega ventilatsioon
- korralikult soojustatud põrand, vundament, katuslagi/katus, täpsem teostus momendil ideede faasis



KÜSIMUSED:

- Olen arvestanud 8kw maasoojuspumbaga (aja möödudes pidi ressurss vähenema??? ei tahaks piiripealset varianti). Maapind peaks olema rohkem kui sobilik maasoojuse kasutamiseks. Kui pika kollektori paigaldaksite Teie?

- Üledimensioneerimine on halb ringluspumpadele, kuid parema kasuteguri saavutamiseks oleks ilmselt mõistlik valida võimalikult pikk trass(mis pumbale veel liiga ei teeks)? Lisaks olen saanud soovituse rajada krundi põhjaossa lääne-ida suunaline kuivenduskraav. Kui see peaks niiskuse taset muutma, siis olekski oluline see varu.

- Kui suure efekti võiks anda kasutegurile võimalikult pikk vahe kollektori torude vahel. Antud krundil pinda jagub, torud saaks panna kasvõi 10m vahedega jooksma. Lisaks leian, et suuremate vahedega ei piiraks edasist arendustegevust - kui torude vahe on suurem, näiteks 10m, siis saab julgemalt teha grillinurkasid, ilupeenraid, puid istutada vms.

- Krundile peaks tulema majast ca 35m kaugusele max 300m2 tiik. Tiigi täituvusega on tulevased probleemid pigem vastupidised, ülevool kraavi ehk vesi peaks liikuma. Kas trass oleks mõistlik ka tiigist kuidagi läbi vedada? Kas see teeb kollektori ehituse oluliselt keerulisemaks(loe: kallimaks)? Pinnas ise muidu niiske, seega tahaks otstarbekusest teada.

- Proovisin joonise abil iseloomustada maapinda. Krundil kõrguste erinevus 1,5m. Kuidas suhtub maasoojuspump kollektori kaldesse?

- Kas kollektorile oleks antud krundil parem lääne-ida suunaline orienteeritus või põhja-lõuna? Või pole vahet.

- Märg pinnas. Kui sügavale paigutaksite?

- Arvestades krundi muutuvat reljeefi, siis ehitustegevuse lõppfaasis oleks plaanis teha korralik haljastus, maapind võib kohati tunduvalt tõusta - kollektor jääks nö järjest sügavamale maapinda. Kui palju halba see võiks teha antud pinnase puhul?

- Märg liiv pidi juhtima paremini soojust kui märg savi. Kas oleks mõtet tagasitäidet teha nii, et kollektor jääks liivast "padja" sisse? Vesi ümbritsevast pinnasest nõrguks sinna ju hea meelega.

Ja kui keegi teadja veel viitsib kirjutada (siiani lugeda), siis igasugune tagasiside oleks oodatud Junkers STM vs Thermia Diplomat Optimum G3. Junkers pidi olema populaarne, aga ei ole eriti palju infot leidnud. Thermia vs Nibe käsitlemist(siin foorumis) olen piisavalt kohanud ning nende vahel valiksin Thermia.

Ühe pika toru asemel pane kaks samapikka paraleeli. Madalama temperatuuriga torus on soojuskandevedeliku viskoosus suurem ja vedelik hakkab läbi soojema toru voolama.
Kaldpinnale paigaldatud kontuuri põhimure on see, et kuidas sealt õhu välja saab. Töö käigus võib mitu aastat kuluda, enne kui kõik õhk sealt väljub.
ping

Planeeri ära tiik ja kõrghaljastuse asukohad, siis on lihtsam soovitada, kuhu kollektor maha laotada.
Kollektori pikkus nii lambist võttes 2x 300m

Mul pinda 190 + 2-ne garaaž, kollektor 350m.

laurit Kõrghaljastus juba olemas ja seda juurde ei tekitaks, tiigi koht on samuti kindel, pildil põhimõtteliselt parem ülemine nurk. Isiklikult arvan, et 600m on päris palju, tegemist ju väikse majaga ja niiske pinnasega. Kommenteeriks seda rohkem, kui oskaks öelda, kas üledimensioneerimine suurendaks kasutegurit. Kas kollektori pikkuse kaheks jagamine teeb siis tsirk.pumbale elu lihtsamaks?

Paraleeli panek vähendab igal juhul voolutakistust. Nii pika kontuuri juures on mõistlik. Otsad muidugi jäta majja. Asja taga teinekord ka töökindlus - juhul kui ühe kontuuriga midagi juhtub, saad teisega kevadeni välja venitada.
Üledimensioneerimine suurendab kasutegurit (COP) kuid samas suurendab ka rahalisi kulutusi (ja COP versus lisameetrid oluliselt rohkem lisameetrita kahjuks). Siin tuleb rahakotiga läbirääkides leida optimum. Kui maja väike siis üldiselt on 600 m piisav ja ei ole õigustatud lisakulutused.

Mina soovitaks 2x300 meetrit kollektorit ja inverterpump 3-12kW (Nibe, Thermia või Daikin).

Thermia Diplomat Optimum G3 peakski olema kõige mõistlikum, kui ma ei eksi.

Mida tähendab kõige mõistlikum?
Müügimehed ütlevad niikuinii, et nende oma on parim.
Tasub lugeda ka iseseisvalt toote tutvustus lehti, kuhu andmed on kirjutanud seadme tootja.

Tramaeivõi, kas oma mõistusega üldse ei suuda mõelda enam? Millise firma pumpa osta, on sama küsimus nagu millise firma külmkappi osta. Osta Samsung, Panasonic... vahet ei ole.

mees mujalt kirjutas:Mina soovitaks 2x300 meetrit kollektorit ja inverterpump 3-12kW (Nibe, Thermia või Daikin).

Mis kollektori paigaldatud meeter maksab?
Kuidas tagatakse paralleelsetes kollektorites võrdsed vooluhulgad eraldi harude vahel?

Külaline kirjutas:

mees mujalt kirjutas:Mina soovitaks 2x300 meetrit kollektorit ja inverterpump 3-12kW (Nibe, Thermia või Daikin).

Mis kollektori paigaldatud meeter maksab?
Kuidas tagatakse paralleelsetes kollektorites võrdsed vooluhulgad eraldi harude vahel?

Ära sellepärast küll muretse! Selle töö peaks pump ära tegema. Paralleelsed kollektorid on ju väga levinud, endalgi 2x250 meetrit maa all.

Paigaldades enam vähem sama pikkusega siis jookseb võrdselt. Palju olulisem on, et paigaldatakse õigele sügavusele ja kui on kivine pinnas siis kaevetööde teostaja ei lõhuks toru.

MadalEnergia kirjutas:Thermia Diplomat Optimum G3 peakski olema kõige mõistlikum, kui ma ei eksi.

Kõige mõistlikum, ehk saad oma raha eest maksimumi. Kui uskuda müügimeeste juttu, et enimmüüdud on Thermia, Nibe ja Bosch/Junkers maasoojuspumbad, siis järeldaks sama kvaliteeti.

Tegin ka hinnauuringuid. Thermia Optimum G3 saab kätte sama hinnaga kuni 10% soodsamalt kui NIBE 1245. Thermia boonuseks on sooja vee tootmine. Rootslaste tehtud testi järeldus oli, et Optimum G3 ja 1245 SCOP on sama.... Iga üks valib oma. Inverter maasoojupump annab lisa 10% säästu kui eelnevalt mainitud vidinad, aga pange hinnale ka 2k€ juurde.

Kas tõesti tänasel päeval ostab ilma inverterita?

Alustaks sellest et millised on maja soojuskaod kokku ? Seejärel dimensioneeriks kollektori. (iseenesest see 2x300m võib õiges suunas olla). Õigesti dimensioneeritud kollektori puhul on 1m torude vahe täiesti piisav, ei pea 10m panema.
Miks üledimensioneerimine halb on ? Mis siis juhtub kui on küm talv ja vähe lund ? (pinnas ka kruusaliivane)

Olenevalt soojuskadudest võib maasoojuspumba kasutamine üldse mõttetuks osutuda ja otstarbekas oleks otsese elektriga kütta, kas el.radiaatorid või el.katel.

Nii see tavajuhtudel ikka ei ole. Maasoojuspump annab ikka enam vähem küttel tõsist säästu võrreldes otseelektriga - küll aga ei tasu megamiljoneid ehitusmaksumusse raisata, ostes überkalli lahenduse hiina moodi.

Korralikult tehtud maakollektor ise peaks mitu maasoojuspumpa üle elama?
Ehk oleks siis nagu ühekordne investeering?

Kas on vahet lagedale põllule ja metsa alla varju paigaldatud maakollektorite tootluses?

Lisaks maasoojuspumba hinnale ja hilisemale üsna korralikule elektri tarbimisele arvestame ka küttesüsteemi väljaehitamise kulud (1. korruse põrandaküte, 2. radiaatorid).

Külaline kirjutas:arvestame ka küttesüsteemi väljaehitamise kulud (1. korruse põrandaküte, 2. radiaatorid).

Neid halupuukatla puhul pole vaja? Või pelleti puhul?
Halupuude korral kuuri maksumuse ka lisad?
Aga korstna?

Ma räägin teemal otsene elektriküte vs. msp.

Siis on MSP küttekulud ca 4 korda odavamad võrreldes otseelektriga.

laurit kirjutas:

Külaline kirjutas:arvestame ka küttesüsteemi väljaehitamise kulud (1. korruse põrandaküte, 2. radiaatorid).

Neid halupuukatla puhul pole vaja? Või pelleti puhul?
Halupuude korral kuuri maksumuse ka lisad?
Aga korstna?

Ja kas päästeamet ja kade naaber lubavad Sinu krundile tuleohtliku hoonet (kuuri) ehitada?
Ja puupõletaja peab ka igaaastased kütteseadme järelvalveametniku külaskäigud kinnimaksma (tutvuge euroliidu direktiividega mille Eesti on allkirjastanud).
ping

Kas ei näinud, et jutt oli maasoojuspumba paigaldamisest võrdlusena otsese elektriküttega? Kui ehitan uue normaalse soojustusega maja, siis kas tasub panna 10 000+ eurot pumbasüsteemi peale + mitmed tuhanded põrandakütte ja radiaatorkütte süsteemide ehitamise peale, sealjuures hiljem ikkagi peab aastas päris arvestavaid summasid maksma soojuspumba elektri peale. Või siis panna elektrilised küttekehad, mis ütleme nii, et peaaegu ei maksagi midagi.