Ehitusfoorum

Tere. Olen seda foorumit kamminud edasi ja tagasi, aga ma pole ühest vastust saanud järgnevale küsimusele:
Miks on vajalik/soovitatav vesipõrandakütte pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuride vahe ca 5-7 kraadi? Miks on halb kui pealevool ja tagasivool on sisuliselt sama temperatuuriga?

Kas põhjus on selles, kui temperatuuride vahe on olematu, siis põrand ei võta piisavalt soojust vastu, ehk voolukiirus on liiga suur ja vesi käib kütteringist liiga kiirelt läbi? Kui voolukiirus oleks väiksem, siis oleks betoonpõrandal parem soojust vastu võtta?

Küsija101 kirjutas:Miks on vajalik/soovitatav vesipõrandakütte pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuride vahe ca 5-7 kraadi? Miks on halb kui pealevool ja tagasivool on sisuliselt sama temperatuuriga?

Sa ajad segamini põhjuse ja tagajärje. Kui vesi annab oma soojuse ära põranda betoonile, siis tema temperatuur langeb, muud võimalust ei ole.

Küülaline kirjutas:

Küsija101 kirjutas:Miks on vajalik/soovitatav vesipõrandakütte pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuride vahe ca 5-7 kraadi? Miks on halb kui pealevool ja tagasivool on sisuliselt sama temperatuuriga?

Sa ajad segamini põhjuse ja tagajärje. Kui vesi annab oma soojuse ära põranda betoonile, siis tema temperatuur langeb, muud võimalust ei ole.

Et paremini aru saada, siis võtame konkreetse näite:
Võtame vannitoa (8m2). Küttering on suhteliselt lühike. Pealevoolu temperatuur on 35, tagasivool 34. Vannitoas on temperatuur 25-26 kraadi. Nüüd, kui ma keeran vooluhulga väiksemaks, nii et tagasivoolutemperatuur oleks 30 kraadi. Kas siis vannitoa temperatuur tõuseks või jääks samaks või alaneks? Ehk kui vesi nii kiirelt kütteringist läbi ei voolaks, kas betoonpõrand omastaks rohkem soojust?
Selgituseks veel niipalju, et gaasikatel ei hoia koguaeg seda pealetulevat 35 kraadilist veetemperatuuri vaid ta teeb seda ca iga 10 minuti tagant ja kütab vett ca 1 minut.

Veel lisaks... kui katel parasjagu ei soojenda küttevett, siis on pealevool ja tagasivool ühtlane, ca 30 kraadi.

Peale ja tagasivool saavad olla vaid siis sama tempiga, kui põrandasse soojust edasi ei anta. Mida suurem on vooluhulk, seda rohkem energiat "sisse tuuakse" ja kui põrand tarbib ära konstantse suuruse, siis on loogiline, et suurema voolu puhul on ka tagasivoolu temp kõrgem.
Soovitus 5-7C vahet hoida tuleneb sellest, et pole mõtet seda vett ju meeletu kiirusega ringi ajada (=suurem el. kulu pumpamisel), kui põrand seda ära ei tarbi.

anryo kirjutas:Peale ja tagasivool saavad olla vaid siis sama tempiga, kui põrandasse soojust edasi ei anta. Mida suurem on vooluhulk, seda rohkem energiat "sisse tuuakse" ja kui põrand tarbib ära konstantse suuruse, siis on loogiline, et suurema voolu puhul on ka tagasivoolu temp kõrgem.
Soovitus 5-7C vahet hoida tuleneb sellest, et pole mõtet seda vett ju meeletu kiirusega ringi ajada (=suurem el. kulu pumpamisel), kui põrand seda ära ei tarbi.

Tänan vastuse eest.
Seega teoreetiliselt kui tagasivool timmida 30 kraadile, siis vannitoa temperatuur ei tohiks langeda?

Minu isiklik arusaam on, et suurima kasuteguri annab lahendus, kus minimaalse vooluhulga ja maksimaalselt avatud regulaatoritega saavutatakse tulemus, kus toad on soovitava temperatuuriga. Ja seda saab hinnata ka näiteks tagasivoolu temp järgi.
Alati aga ei ole seda võimalik nii üheselt saavutada. Minul näiteks on 2. korrusel neli kontuuri, millest kolm on praktiliselt kinni (magamistoad) ja neljas (vannituba) on maks lahti. Seda oleks saanud ilmselt vältida ehituse/projekteerimise käigus, kui vannitoas oleks toru paigaldatud tihedama sammuga, kui magamistubades, et sarnase vooluhulgaga kõikides kontuurides saavutada soovitavad ruumitempid.

anryo kirjutas:Minu isiklik arusaam on, et suurima kasuteguri annab lahendus, kus minimaalse vooluhulga ja maksimaalselt avatud regulaatoritega saavutatakse tulemus, kus toad on soovitava temperatuuriga. Ja seda saab hinnata ka näiteks tagasivoolu temp järgi.
Alati aga ei ole seda võimalik nii üheselt saavutada. Minul näiteks on 2. korrusel neli kontuuri, millest kolm on praktiliselt kinni (magamistoad) ja neljas (vannituba) on maks lahti. Seda oleks saanud ilmselt vältida ehituse/projekteerimise käigus, kui vannitoas oleks toru paigaldatud tihedama sammuga, kui magamistubades, et sarnase vooluhulgaga kõikides kontuurides saavutada soovitavad ruumitempid.

Mul on tegu 2 korruselise ridakaga. Mõlemad korrused ca 50m2. Ülemisel korrusel on 4 kütteringi (igas toas + vannitoas). Magamistoa küttering on suhteliselt kinni. Ülejäänud 2 tuba ja vannituba on hetkel täiesti lahti. Kahes toas on maast laeni aknad, need jahutavad piisavalt, nii et kütteringid peavad olema lahti. Ja vannitoas on siis selline olukord, nagu ma eelnevalt kirjeldasin. Alumisel korrusel on 3 kütteringi, need on ka suhteliselt kinni, sest muidu on all korrusel liiga palav.

Teine asi millele ma pole selgust saanud, kui automaatikat ei ole, kas pigem siis tsirkulatsioonipumpa - Grundfos Alpha 2L - hoida ühtse vooluga režiimis (I, II, III) või on ikkagi mõtekas kasutada CP1 või CP2 režiimi? Ses mõttes on süsteem koguaeg ühtlane - ventiile ei ava ega sulge jooksvalt keegi.

Vali reziim millega süsteem töötab.

Küttekeha, olgu see radiaator või kasvõi põranda pind, soojusväljastus sõltub laias laastus kolmest asjast:
- küttekeha keskmise temperatuuri ja ruumi temperatuuri vahest
- küttepinnast
- küttekeha soojuserilabikandetegur.

Olemasoleva süsteemi korral saame muuta vaid temperatuure. Radiaatori keskmist temperatuuri saab muuta:
- pealevoolu temp.tõstmisega
- vooluhulga suurendamisega (siin ei suuda küttekeha "sooja ära anda" ja tõuseb tagastuv temperatuur).

Põrandakütte korral on maksimaalne peale/tagasivooli dT 5 kraadi seetõttu, et vastasel korral hakkad jala all temperatuuri erinevust tundma ja see läheb juba mugavustsoonist välja.

Süsteemi kavandamisel tuleksi lähtuda antud ruumi soojuskaost, selle järgi arvutatakse põrandakütte korral dT 5 kraadi juures vajalik vooluhulk. Põranda konstruktsiooni järgi saadakse aga pealevoolu temperatuur.
Katlast väljuv temperatuur peaks aga olema sõltuvuses välistemperatuurist, mitte et katel plõksis sisse-välja. Tänapäeva katel suudab moduleerida juba väga väikesest võimsusest sujuvalt üles. Sooja tarbevee režiimil tõstab katel aga temperatuuri üles. Aga see on väga lühiajaline.

Ei ole midagi nii, et kui temperatuuride vahe üle 5 C on, siis jalaga tunned põranda temp. erinevust. Isegi 10 C ei tähenda et on probleem (näiteks 35/25), natuke ikka oleneb konkreetsest süsteemist.

Külaline kirjutas:Ei ole midagi nii, et kui temperatuuride vahe üle 5 C on, siis jalaga tunned põranda temp. erinevust. Isegi 10 C ei tähenda et on probleem (näiteks 35/25), natuke ikka oleneb konkreetsest süsteemist.

Kivipõrand ja 10 kraadi dT??? seda nüüd küll ei soovitaks.
P.S. Kus sa vannitoas saad tagastuvaks 25 kraadi??? Ruumi temperatuur on 23-25 kraadi.

Kui sa Lammas ei oleks, siis ehk saaks aru, et tegu oli näitega. Võibolla hoitakse seal ruumis 25+ C sooja ja põrand on märg

Külaline kirjutas:Kui sa Lammas ei oleks, siis ehk saaks aru, et tegu oli näitega. Võibolla hoitakse seal ruumis 25+ C sooja ja põrand on märg

Sel juhul tunned sa kohe kindlasti 10 kraadilist peale/tagasivoolude erinevust

P.S. Kasutajanimi ei tähenda siin ju mitte midagi.

Olenevalt süsteemist ei pruugi 10 C temp. vahet tunda.

Külaline kirjutas:Olenevalt süsteemist ei pruugi 10 C temp. vahet tunda.

julgen tõsiselt kahelda

Ma ei kahtle, vaid tean.

eiolelammas kirjutas:Ma ei kahtle, vaid tean.

Sa võid väita mida iganes. Loomulikult ei ole vahet, kuis katsuda pinda, mille teperatuur on kas 150 kraadi või 160 kraadi. Kui aga pinnateperatuur on 25 või 35 kraadi, on erinevus igal juhul tunda. Muidugi ei ole soojuskandja temepratuur võrdne ruumi temperatuuriga. Teoorias, lõpmatu suure küttepinna korral võib see muidugi nii olla. Aga nii sa oma "märja põranda" näites välja käisid.

Mul on küsimus, mis antud teemaga haakub. Millist temperatuuri üldse peaks arvetsama, kui me räägime pealevoolust? Kas:
1) seda temperatuuri, mis läheb torudesse, kui katel ei küta konkreetsel hetkel vett?
2) seda temperatuuri, kui katel reaalselt vett soojendab?

Ses mõttes on see suhteline. Kui ma vaatan oma süsteemi, kus katla mitte kütmisel on pealevool ca 31-32, ja tagasivool 29-30. Kui katel kütab, nii minut-kaks, on pealevool 37-39 ja tagasivool sama (29-30). Millistest temperatuuridest seda 5 kraadi vahet tuleks siis võtta?

catel kirjutas:Mul on küsimus, mis antud teemaga haakub. Millist temperatuuri üldse peaks arvetsama, kui me räägime pealevoolust? Kas:
1) seda temperatuuri, mis läheb torudesse, kui katel ei küta konkreetsel hetkel vett?
2) seda temperatuuri, kui katel reaalselt vett soojendab?

Ses mõttes on see suhteline. Kui ma vaatan oma süsteemi, kus katla mitte kütmisel on pealevool ca 31-32, ja tagasivool 29-30. Kui katel kütab, nii minut-kaks, on pealevool 37-39 ja tagasivool sama (29-30). Millistest temperatuuridest seda 5 kraadi vahet tuleks siis võtta?

Temperatuur mis läheb kollektorisse kui katel töötab on projektis kirjas. Kui sellised andmed puuduvad siis pead kõhutunde järgi selle sinna paika ajama. Õiget tulemust mõõdetakse - kasutaja rahuloluga ruumi temperatuurile.

Tänan.

Ja õige tagasivoolu temperatuuri saab siis kui selle samuse katla küttetsükli vesi jõuab ringiga kollektorisse tagasi?

Kui sul seal normaalne automaatika peal oleks, siis nii peale kui tagasivool ei sõltuks katla temperatuurist üldse.
Aga üldiselt, milleks vaja endale probleeme välja mõelda? Kas süsteem ei tööta? Keda huvitab kas vahe on 5 kraadi või 10 kraadi kui toad sojad ja probleeme pole.