Ehitusfoorum

Tere!

Andke palun nõu. Maja esimesel korrusel on vesipõrandaküte. Osa ruumidest on puitparkett põrandaga, osa(esik, saun, wc) aga plaaditud. Ajal, mil oleks vaja kõrgema tempiga küttevett lasta põrandaküttesse, tekib olukord, kus puitpõrandal on käimine veel talutav, ent plaaditud osa on liialt soe, s.t. jalale ebameeldiv(ja väidetavalt ka ebatervislik).

Põrandakütte kollektorid leidsin üles, sealt paistab,et on neli kontuuri - s.t. on 2 kollektorit, kummagi küljes 4 toru.

Küsimused:
1. Kuidas oleks võimalik kõige hõlpsamalt tuvastada, millised kontuurid paiknevad plaaditud põrandaga ruumides?
2. Kas leiduks mingi lihtne moodus, kuidas neisse kontuuridesse veidi jahedamat küttevett saada?

Lisan hiljem ka pildi kollektoritest - samas ega seal midagi huvitavat vist näha polegi.

Keerad kolm kontuuri kinni ja ühe lahti, poole päeva pärast on kindlasti vahe juba tunda, kus on soe ja kus jahe. Ja niimoodi ka kõikide teistega.
Jahedamat vett sa kontuuridesse ei saa, vaid temperatuuri põrandas reguleeritakse vee vooluhulgaga. Selleks on (loodetavasti) paigaldatud ka vastavad regulaatorid.

Nendes ruumides kus on palav võta termostaadil temperatuur maha. Kui on muidugi kontuuride juhtimine korralikult ruumide kaupa jagatud. St et see põrand kus on parkett ja see põrand kus on kivi on loodetavasti eraldi seadistatavad. Ühele ruumitermostaadile saab 2 ajamit külge pookida.

Tegemist on üsna toore süsteemiga. Puudub võimalus kontuure kinni keerata ja samuti ei eksisteeri mingeid termostaate põrandaküttel(kui need asjad oleksid olemas siis ma ei küsikski siin midagi).
Kogu skeem ongi lihtsalt: Katlamaja => Kollektor => 4 toru(kontuuri) ja teistpidi tagasi.

Kas ma saan õigesti aru, et see vooluhulga regulaator tuleks siis paigaldada kollektori väljundi ja soovitud kontuuri(de) vahele lihtsalt? Mida tuleks arvesse võtta sobiva regulaatori valmisel(füüsiline sobivus, ...) ?

Tänud.

Lisaks küsiks veel, et mille järgi valida põrandakütte puhul tsirkulatsioonipumba kiirust? Hetkel lihtsalt "kuldse keskteena" II aste valitud.

Võibolla pean oma sõnad tagasi võtma. Õnnestus teha selline pilt: https://www.upload.ee/image/6228885/CAM00381.jpg

Kas need valged korgilaadsed asjad võiks olla regulaatorid? Sellisel juhul on nad tagasivoolu kollektori küljes, on see ok?

Kuidas see reguleerimise metoodika peaks olema, kas keerata algatuseks kõik maksimaalselt lahti ja siis soovitud kontuure koomale, samal ajal toru pealt temperatuuri mõõtes?

Need korgilaadsed asjad võiks ju olla regulaatorid. Paraku tundub mulle pildi põhjal, et sinna küll saab panna midagi, aga hetkel on ainult korgid.
Millised need korgid pealtpoolt välja näevad?

Tere.
Nende valgete korkidega saad kontuuri sulgeda või avada. Sinna asemele käivad ajamid(servod), mida juhib ruumitermostaat või kontroller.

Toomas.

(servod) e. servomootorid: https://et.wikipedia.org/wiki/Servomootor ?

Tere õhtust!

"Korkidest" õnnestus selline pealtpoolt pilt teha:
https://www.upload.ee/image/6231852/kork.jpg
"Korgid" on keeratavad, üsna pika keermega.

Tegin pildi ka teisest kollektorist:
https://www.upload.ee/image/6231855/kolle.jpg
Siin on siis nende valgete korkide asemel metallist punnid. Kusjuures, need kõik on nii kergelt kinni, et näpuga sai kerge vaevaga keerata. Mulle jääb hetkel selgusetuks, kuidas sealt vett ei leki? Väga ei julgenudki näppida.

Tõtt-öelda pole ma ka väga kindel, kumb kolle on peale- ja kumb tagasivoolu oma. Kui varasemas postituses kirjutasin, et valged korgid on tagasivoolu kollektori küljes, siis seda võtsin kolledele kleebitud ümmarguste sinise/punase kleepsu põhjal.

Kuidas siis tundub, kas valgetest "korkidest" peaksin saama kontuurides vooluhulka sättida?
Selgituseks veelkord, et minu eesmärgiks on tekitada olukord, kus osad kontuurid(kivipõranda all) oleksid väiksema küttevõimsusega kui teised(puitparketi all). Ideaalne oleks muidugi piirata ainult "ülemist otsa", aga selleks tuleks juba midagi juurde ehitama hakata.

Pildi järgi on tegemist Tiemme kollektoriga, mida müüb FEB. Võta jalad selga käi FEB-is ära ning lase endale seadeventiilidega vooluhulga reguleerimine selgeks teha.
Asja mõistlik lahendus võiks olla see, et paned oma põrandaküttele korraliku automaatika - ajamid, termostaadid ning kontrolleri. Näiteks Uponor Smatrix automaatika - küttekulud langevad oluliselt.

Korkide all on regulaatorid ilmselt ja käsitsi keerates saad vastava kontuuri vooluhulka reguleerida. Kui sinna ühendada nüüd servod koos termostaadi/kontrolleriga, siis teeb see seda ise automaatselt.
Keera neid korke kinnipoole ja vaata, mis muutub vastavas kontuuris.
Siseneva/väljuva saab kindlaks teha selle järgi, et sisenev on soojem, kui väljuv.

Mis SERVODEST jutt käib? Ei ole selliseid asju seal.

joppantonio, Toomas kirjutas - ajamid (servod). Püüa lugeda nii, et sulgudes olevat teksti ei näe. Ma tean, et see pole lihtne, aga sa püüa ikka .

Tere taas!

Sain vahepeal mahti katsetada. Mõõtsin paarist kohast infrapunatermomeetriga põranda temperatuurid, tulemus oli ca 33C. Keerasin õhtul ühe kontuuri kinni(sellest samast valgest "korgist").

Paari tunni pärast oligi temperatuur paar kraadi langenud. Hommikuks oli põranda temp. 22C.
Kuna eesmärgiks oli saavutada sama temperatuur puitpõrandaga(ca 27C), siis keerasin algatuseks kontuuri enda arvates tagasihoidlikult vaid ühe tiiru(360 kraadi) lahti. Paari tunniga oli temp liikunud 26 kraadi peale. Ja veel paari tunniga - tagasi 33C peale.

Mida ma peaksin siit järeldama - vooluhulga vähendamisega ei saa põranda temperatuuri muuta? Või peaksin proovima jälle 1/2 tiiru kinnisemaks keerata?

Lugeja kirjutas:Tere taas!

Sain vahepeal mahti katsetada. Mõõtsin paarist kohast infrapunatermomeetriga põranda temperatuurid, tulemus oli ca 33C. Keerasin õhtul ühe kontuuri kinni(sellest samast valgest "korgist").

Paari tunni pärast oligi temperatuur paar kraadi langenud. Hommikuks oli põranda temp. 22C.
Kuna eesmärgiks oli saavutada sama temperatuur puitpõrandaga(ca 27C), siis keerasin algatuseks kontuuri enda arvates tagasihoidlikult vaid ühe tiiru(360 kraadi) lahti. Paari tunniga oli temp liikunud 26 kraadi peale. Ja veel paari tunniga - tagasi 33C peale.

Mida ma peaksin siit järeldama - vooluhulga vähendamisega ei saa põranda temperatuuri muuta? Või peaksin proovima jälle 1/2 tiiru kinnisemaks keerata?

Ma ei ole kaugeltki mingi ekspert, aga saan rääkida oma kogemustest...

Paistab, et voolukiirus on päris tugev, kui sedasi vähehaaval keerates toimuvad temperatuuris nii suured muutused.
Mina olen avastanud, et hõlpsamini saab temperatuurid selliseks nagu soov on, kui mõõdad infrapunatermomeetriga konkreetse kütteringi tagasivoolu toru enda temperatuuri. Siis veidike timmid vooluhulka ja mõõdad ca 1h pärast uuesti. Ja kui vaja timmid veidike veel. Nii näed suht kiirelt ära, kas ja kui palju vee temperatuurid on muutunud. Selliselt põranda järgi mõõtes võib see häälestusprotsess jube kaua aega võtta.

peen-timm kirjutas: Ma ei ole kaugeltki mingi ekspert, aga saan rääkida oma kogemustest...

Paistab, et voolukiirus on päris tugev, kui sedasi vähehaaval keerates toimuvad temperatuuris nii suured muutused.
Mina olen avastanud, et hõlpsamini saab temperatuurid selliseks nagu soov on, kui mõõdad infrapunatermomeetriga konkreetse kütteringi tagasivoolu toru enda temperatuuri. Siis veidike timmid vooluhulka ja mõõdad ca 1h pärast uuesti. Ja kui vaja timmid veidike veel. Nii näed suht kiirelt ära, kas ja kui palju vee temperatuurid on muutunud. Selliselt põranda järgi mõõtes võib see häälestusprotsess jube kaua aega võtta.

Tänud kogemusi jagamast, proovin ka nii teha.
Voolukiiruse kohta oskan niipalju öelda, et tsirkulatsioonipump on Grundfos UPS 25-60 (50/60/70W), mis on seatud käima kiirusel 2.

Lugeja kirjutas: Tänud kogemusi jagamast, proovin ka nii teha.
Voolukiiruse kohta oskan niipalju öelda, et tsirkulatsioonipump on Grundfos UPS 25-60 (50/60/70W), mis on seatud käima kiirusel 2.

2. kiirus võiks põhimõtteliselt ok küll olla. Sa võid katsetada ka kui lülitad 1. kiirusele. Aga siis pead jälgima, mis juhtub ka teistes kontuurides (et pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuride vahe ei läheks liiga suureks). Mina olen enda jaoks voolukiiruse läbi mõelnud nii - voolukiirus on paras siis, kui pealevoolu ja tagasivoolu küttevee temperatuuride vahe on see "maagiline" 5-7 kraadi. Ehk, olen aluseks võtnud kütteringid mis on lahti/või peaaegu lahti ja kui temperatuuride vahe on 5-7 kraadi, siis on järelikult voolukiirus paras. Kui temperatuuride vahe on 7+ kraadi siis peaks voolukiirust tõstma või kui 5- kraadi siis vastupidi. Mõõtnud olen siis ikka konkreetsete kütteringide tagasivoolu torude temperatuure.

peen-timm kirjutas: 2. kiirus võiks põhimõtteliselt ok küll olla. Sa võid katsetada ka kui lülitad 1. kiirusele. Aga siis pead jälgima, mis juhtub ka teistes kontuurides (et pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuride vahe ei läheks liiga suureks). Mina olen enda jaoks voolukiiruse läbi mõelnud nii - voolukiirus on paras siis, kui pealevoolu ja tagasivoolu küttevee temperatuuride vahe on see "maagiline" 5-7 kraadi. Ehk, olen aluseks võtnud kütteringid mis on lahti/või peaaegu lahti ja kui temperatuuride vahe on 5-7 kraadi, siis on järelikult voolukiirus paras. Kui temperatuuride vahe on 7+ kraadi siis peaks voolukiirust tõstma või kui 5- kraadi siis vastupidi. Mõõtnud olen siis ikka konkreetsete kütteringide tagasivoolu torude temperatuure.

Ok, proovin ka esimese kiiruse ära.
Tahaks ühe asja veel üle küsida, et mu baasarusaamad ikka õiged oleksid. Vaatame seda kollektori pilti:


1. Kas on nii, et ülemise(tagasivoolu) kollektori küljest saab vooluhulka reguleerida(olgu siis käsitsi või automaatikaga) ja alumise(pealevoolu) kollektori külge käivad lihtsalt flow meterid, mis oma olemuselt on mõõteriistad, s.t. nemad seal ise midagi ei "keera" ?
2. Kui on selline ilma bypass -ta kollektorite kooslus, siis kas üldse saabki automaatikat peale panna? Pean silmas, mis juhtub olukorras, kus kõik kontuurid automaatika poolt kinni keeratakse?

Lugeja kirjutas: 1. Kas on nii, et ülemise(tagasivoolu) kollektori küljest saab vooluhulka reguleerida(olgu siis käsitsi või automaatikaga) ja alumise(pealevoolu) kollektori külge käivad lihtsalt flow meterid, mis oma olemuselt on mõõteriistad, s.t. nemad seal ise midagi ei "keera" ?
2. Kui on selline ilma bypass -ta kollektorite kooslus, siis kas üldse saabki automaatikat peale panna? Pean silmas, mis juhtub olukorras, kus kõik kontuurid automaatika poolt kinni keeratakse?

Minul on sellised kollektorid, kus pealevool on üleval ja tagasivool all. Valged keeratavad punnid on pealevoolul (ehk üleval) ja tagasivoolu elemendil on näidikutega läbivoolumõõturid, mida ma saan samuti lahti või kinni keerata.

Peaks saama ikka automaatika panna. Soovitav oleks vist osta uus tsirkulatsioonipump, mis ise reguleerib oma kiirust vastavalt sellele kui suur on takistus - minul on näiteks Grundfos Alpha 2L. Ehk kui kontuurid on kinni siis pump saab sellest aru ja ei suru vett edasi. Sinu praegusel pumbal vist on ainult 3 konstantset kiirust?
Et katla tsirkpump ei suruks selles kontekstis vett nö vastu seina, siis mul on paigaldatud peale katelt miski püstine pikk "padrun", kus siis vasakult poolt ülevalt läheb "padrunisse" katlast tulev pealevool ja vasakul all tuleb välja katlasse minev tagasivool; "padruni" paremal ülevalt läheb pealevool küttesüsteemi ja paremal all tuleb "padrunisse" sisse süsteemist tulev tagasivool.

Aga nagu ma juba mainisin, siis see minu jutt on suht võhiku arusaam asjadest. Vast keegi targem räägib ka kaasa...

peen-timm kirjutas: Minul on sellised kollektorid, kus pealevool on üleval ja tagasivool all. Valged keeratavad punnid on pealevoolul (ehk üleval) ja tagasivoolu elemendil on näidikutega läbivoolumõõturid, mida ma saan samuti lahti või kinni keerata.

Peaks saama ikka automaatika panna. Soovitav oleks vist osta uus tsirkulatsioonipump, mis ise reguleerib oma kiirust vastavalt sellele kui suur on takistus - minul on näiteks Grundfos Alpha 2L. Ehk kui kontuurid on kinni siis pump saab sellest aru ja ei suru vett edasi. Sinu praegusel pumbal vist on ainult 3 konstantset kiirust?
Et katla tsirkpump ei suruks selles kontekstis vett nö vastu seina, siis mul on paigaldatud peale katelt miski püstine pikk "padrun", kus siis vasakult poolt ülevalt läheb "padrunisse" katlast tulev pealevool ja vasakul all tuleb välja katlasse minev tagasivool; "padruni" paremal ülevalt läheb pealevool küttesüsteemi ja paremal all tuleb "padrunisse" sisse süsteemist tulev tagasivool.

Aga nagu ma juba mainisin, siis see minu jutt on suht võhiku arusaam asjadest. Vast keegi targem räägib ka kaasa...

Minu arusaamise järgi on jah lihtsalt 3 konstantset kiirust. Aga automaatika teema on nagunii veidi kaugem tulevik, hetkel tahaks lihtsalt plaaditud põranda veidi jahedamaks saada.

Kollektori kohta - saan siis aru, et selliste kollektorite puhul on võimalik reguleerida vooluhulka nii ühest kui teisest kollektorist. Jätkan siis tagasivoolu küljes olevate valgete punnide kruttimist. Pumba panen I kiiruse peale ja vaatan, kas see võimaldab mul kuidagi põranda ca 27C peale saada.

Lugeja kirjutas: Minu arusaamise järgi on jah lihtsalt 3 konstantset kiirust. Aga automaatika teema on nagunii veidi kaugem tulevik, hetkel tahaks lihtsalt plaaditud põranda veidi jahedamaks saada.

Kollektori kohta - saan siis aru, et selliste kollektorite puhul on võimalik reguleerida vooluhulka nii ühest kui teisest kollektorist. Jätkan siis tagasivoolu küljes olevate valgete punnide kruttimist. Pumba panen I kiiruse peale ja vaatan, kas see võimaldab mul kuidagi põranda ca 27C peale saada.

Ma ei oska öelda, kas Sinu kollektorit saab mõlemast kohast reguleerida. Ma ei ole kursis erinevate kollektoritega.
Enne kui Sa pumba kiirust muudad, vaata kui suur on pealevoolu ja tagasivoolu temperatuuride vahe neil kontuuridel, mis Sul on lahti või peaaegu lahti. Kui need on ok, siis ära kiirust muuda. Muidu, kui paned kiiruse madalamaks, siis võib juhtuda, et pead katlalt küttevee temperatuuri tõstma, et saavutada toas sama temperatuuri, mis Sul hetkel on. Aga jah, muidu keera punne väikeste nõksude haaval ja vaata, mis konkreetse kontuuri tagasivoolu veetemperatuur teeb.

No ma olen ka siin mõelnud, et peaks äkki automaatika panema aga see kulu justkui ei õigusta end. Ehk kui ma võtan, et minu süsteemile maksab automaatika minimaalselt 700€. Siis oletame, et ma suudan sellega kütteperioodi ajal kokku hoida gaasilt ca 5€ kuus, siis see automaatika tasub end ära ca 17 aasta pärast. Selleks ajaks ma elan ilmselt juba kusagil mujal. Argument, et aga see on ju jube mugav jne ka nagu väga ei päde. Ma siiamaani olen aastas käinud kütteperioodi jooksul ca 4 korda katlalt tempi reguleerimas. See pole minu jaoks väga ebamugav olnud.

Natuke liiga keeruliselt mõtlete, alustada võiks lihtsalt sellest, et segamissõlmes kogu põrandasse mineva vee temperatuuri maha keerata.

Rabarebane kirjutas:Natuke liiga keeruliselt mõtlete, alustada võiks lihtsalt sellest, et segamissõlmes kogu põrandasse mineva vee temperatuuri maha keerata.

Kui eesmärk on saavutada puitpõrandaga sama temperatuur, siis kuidas põrandasse mineva kogu vee temperatuuri alandamine aitab? Siis ju langeb ka puitpõranda temp.

peen-timm kirjutas:

Rabarebane kirjutas:Natuke liiga keeruliselt mõtlete, alustada võiks lihtsalt sellest, et segamissõlmes kogu põrandasse mineva vee temperatuuri maha keerata.

Kui eesmärk on saavutada puitpõrandaga sama temperatuur, siis kuidas põrandasse mineva kogu vee temperatuuri alandamine aitab? Siis ju langeb ka puitpõranda temp.

Väga lihtsalt, inimene tajub kivi ja puidu temperatuuri erinevalt ja see jutt, et puitpõrandal "on veel talutav" vihjab sellele, et ka seal on temperatuur tegelikult liiga kõrge. Max temp paika ja seejärel reguleerid vooluhulgaga energiamahtu, mis igasse kontuuri läheb -- kui see reaalselt veel mure on.