Ehitusfoorum

Tere,

plaan lähitulevikus maja ehitus ette võtta ja sellega seoses igalt poolt infot otsitud. Aga tundub, et niipalju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi .

Seega proovin pigem esitada, mis järeldustele olen ise jõudnud, millised lahendused on mulle loogilised tundunud ja küsiks nüüd spetsialistide arvamust, kas olen oma mõtetega õigel teel. Eesmärk on ehitada võimalikult palju ise. Nendes sõlmedes, kus endal kogemust ja tarkust napib, kasutaks proffide abi. Et ehitusmaksumus väga kalliks ei lähe, sooviks selliste keerukate sõlmede arvu vähendada, suurema osa töid võiks saada ära teha sae, haamri ja akutrelliga

Idee oleks siis kasutada vundamendi jaoks betoonplokke (ilma taldmiku valamata, otse kinnitambitud alusele) ning teha alt õhutatav vundamendist kõrgemal olev põrand. Sellisel juhul saan ühendada põranda ja seina soojustuse. Tegin selle kohta ka väikese joonise, kõik arvamused sellise konstruktsioonilahenduse kohta on teretulnud
NB! see hall kastike seina ja põranda ühenduskohas peaks tähendama naelutusplaati.

Kui tahad juba põrandakütet panna, siis unusta selline jama. Pane tihendatud pinnale 200 mm eps, kile, võrk, küttetoru ja betoon peale. Kipsivalu min kiht minuteada 40 mm.

Niipalju kui mina olen aru saanud, siis see tihendatud pinna peale epsi lappimine ehk ujuva põranda tegemine on hoopis paras jama, millega võib kaasneda põranda vajumine., olen näinud ühe maja dushiruumi mille seina-põranda ühenduses oli sentimeetrine pragu. Kuigi jah enamus Eestist vist niimoodi ehitabki. Õige peaks vist olema ikkagi nii, et betoonplaat toetub vundamendile, kuid see vist jah oluliselt kallim kui ujuva tegemine.

riho79 kirjutas:Niipalju kui mina olen aru saanud, siis see tihendatud pinna peale epsi lappimine ehk ujuva põranda tegemine on hoopis paras jama, millega võib kaasneda põranda vajumine., olen näinud ühe maja dushiruumi mille seina-põranda ühenduses oli sentimeetrine pragu. Kuigi jah enamus Eestist vist niimoodi ehitabki. Õige peaks vist olema ikkagi nii, et betoonplaat toetub vundamendile, kuid see vist jah oluliselt kallim kui ujuva tegemine.

Mina arvan, et tuulutusvahe põranda alla 300 on liiga väike vahe. Pakuks 1000mm, mis oleks parem.
Ei ole küll proff aga kuidas ujuvpõrandal küttekaabel või torustik tervena püsib ei oska küll arvata. Ilmselt siis elektr. kütte kaablist mattidena püsib tõenäoliselt kindlamini terve, kui torudega.
Miks sa põrandat ei võiks valada vundamendi peale kandma ja siis karkass sellele valuplaadile ümber, et see külma kätte ei jääks ?

Ilmselt ise kipsivalust loobuks. Kasutaks hajutusplaate, 300 mm tuulutuseks vähe.
Kipsivalule plaatimine ja parketi liimimine on probleem. Mõelda võiks ka mingitsorti risti karkassile põrandas külmasilla katkestamiseks. 250 pruss jääb ilmselt ka lahjaks, oleneb muidugi sildest ja vaheseintest.

300 tuulutust kindlasti vähe. Peaks ikka niipalju olema, et mahud põranda alla vajadusel liikuma. on silma jäänud et 80cm oleks vast miinimum. Kui teed õigesti ja soojustad villaga siis peaks saama hea ja sooja põranda, aga põrandaküte koos betooniga/kipsiga natuke kahtlane jah nende puittalade peal, samas eks tehakse ka niimoodi, endale vist ei julgeks, on olemas mingid spets matid mis käivad sellisele põrandale, aga need ei salvesta sooja nagu betoon. Kui tahad tuulduvat siis on võimalus kasutada ka laepaneele, millele siis hüdro ja eps ja betoon, iseasi mis see maksma läheb.

Tere. Tavainimene (ehk mitte-"insener") on täiesti iseseisvalt jõudnud täiesti töötava klassikalise lahendini. Härra pole sõnagi lausunud põrandaküttest ja soovist põranda all roomamist harjutada. Suur osa inimkonnast elab senini ilma põrandakütteta. Aga ka see lisand on võimalik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Härra pole sõnagi lausunud põrandaküttest ja soovist põranda all roomamist harjutada.

jooniselt toodud kipsivalu koos põrandakütte torudega , aga see selleks . Tuulduva põranda jaoks on 30cm vist ikka natuke vähe, kui teha 50cm, siis mahuks seda vajadusel hooldama.

põrandasee võib mõetelda ka villa asemele epsi , samuti esimene kiht laagide peal 5cm või 2.5cm eps , kile ja küttetorud klambriga sinna penosse , kipsivalu peale. Kipsivalu on piisavalt jäik ja osb või plp pole seal vajalik Mida paksem valu seda rohkem saad sinna putkasse termomassi .

kipsivalu peale saab vabalt peale "piima" eemaldamist otse plaatida või vajadusel ka parketti liimida

Sorry, vanad silmad ei lugenud seda põrandakütte kribukirja. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Härra pole sõnagi lausunud põrandaküttest ja soovist põranda all roomamist harjutada.

jooniselt toodud kipsivalu koos põrandakütte torudega , aga see selleks . Tuulduva põranda jaoks on 30cm vist ikka natuke vähe, kui teha 50cm, siis mahuks seda vajadusel hooldama.

põrandasee võib mõetelda ka villa asemele epsi , samuti esimene kiht laagide peal 5cm või 2.5cm eps , kile ja küttetorud klambriga sinna penosse , kipsivalu peale. Kipsivalu on piisavalt jäik ja osb või plp pole seal vajalik Mida paksem valu seda rohkem saad sinna putkasse termomassi .

kipsivalu peale saab vabalt peale "piima" eemaldamist otse plaatida või vajadusel ka parketti liimida

Selle 30 cm tuulutusvahet leidsin sellisest õppematerjalist:
http://e-ope.khk.ee/oo/2013/puitkarkass ... _ruum.html

Ise mõtlesin ka, et suurem ruum oleks kommunikatsioonide vajadusel parandamise/lisamise seisukohalt oluliselt lihtsam. Kas suurema ruumi jätmisel on mingeid miinuseid ka? Mõte oli võimalikult vähe pinnast liigutada, suurema õhuvahe korral tuleks põranda alt sügavamalt kaevata. Kas sügavama õhuvahe puhul võiks siis näiteks liivast loobuda, panna ainult geotekstiil ja peale veidike killustikku raskuseks?

Kipsivalu kasuks otsustasin seetõttu, et tootja kodulehe järgi on tegemist super-hüper tootega ning sobib hästi minu võimalikult palju isetegemise kontseptsiooniga. Kuna mul ehitusega otseselt kiirelt ei ole ja tegeleks sellega põhitöö kõrvalt, siis on oluline, millises seisus saab töid pooleli jätta talveks. Plaan oleks esimene aasta teha ainult vundament ja jätta talveks seisma. Teisel aastal ehitaks karkassi ja karbi kinni (katus, välisvooder, avatäited) aga soojustust veel ei paneks. Kolmandal aastal teeks soojustuse, põranda, vaheseinad ja küttesüsteemi. Kui küte sees, siis on edasi aega küll nokitseda sisetööde kallal. Betoonpõrandat, kus kommunikatsioonid sees, ei tundu sellise plaani puhul mõistlik teha. Rahaliselt on ka sellisel viisil võimalik kulusid paremini hajutada. Kipsivalu eelisena näen ka seda, et kui põrandaküttega midagi juhtub, siis on võimalik seda kasvõi ainult toa kaupa välja lõhkuda ja asendada (kipsivalu ja põrandaküttekaablid paigaldaks alles siis, kui siseseinad olemas).

Tootja koduleht: http://www.kipsivalu.ee/index.php/kasutuskohad

Lisaks meeldib mulle see, et kipsivalu puhul on põrandakütte reageerimiskiirus suurem ning see, et ma saan loodis ja sileda põranda.

EPS-i põhimõtteliselt ei tahaks puitkonstruktsioonis kasutada, avast veidi suurema villaplaadi paigaldamine tundub andvat tihedama tulemuse, kui täpselt parajaks lõigatud jäik plaat, mille vahesid vaja vahuga veel lisaks täita. Kui praktikud ütlevad, et 25cm villa on põranda soojustuseks vähe, siis pigem paneksin peale ristlaagid ja vahele 5cm lisa soojustust.

Lauri28 kirjutas:

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Härra pole sõnagi lausunud põrandaküttest ja soovist põranda all room

* kipsivalu ainus eelis on selle paigalduse lihtsus ja materjali kergem erikaal ning kiirem kuivamine, lisaks ei vaja see armatuuri, midagi muud hüper superit seal ei ole. Odavam ka ei ole ja olenevalt asukohast sama kallis või kallim ka , kui betoon + armatuur. See kiirem soojenemine tähendab ka kiiremat jahtumist, puumajades on termomassi alati napilt, seega sobiks betoon sinna paremini.

* epsi pakkusin kuna sul on kipsivalu plaanis ja sellise kombo puhul lähevad torud klambritega läbi kile otse epsi peale lisaks ei pea siis paigaldama osb või plp -d . Oluliselt vähem tööd, pole ka märgumise ohtu

* 18mm osb kipsi taga seinas on ka üle pakutud 10 või 12 teeb jäigastamisel sama töö ära

Vundamendiplokkidele valaksin betoonvöö peale.
Tuulutusvahe kõrgus selline et pääseksin vajadusel seal liikuma, soovitavad mitte alla 800 mm.
Tuulutusavad õige suuruse ja asetsusega.
Aluspinnasele 50 mm. EPS-i või ~100-200 mm. kergkruusa.
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... tys-98.pdf

Tere.Loodan, et teemaalgataja ei pahanda, et ka oma küsimuse siin postitan, ei ole mõtet uut teemat teha.
Kuna ise olen ka mõtetes majaehituse juures ja enamvähem sama konstruktsioon ka plaanis ning kasutada saaks vanu nõukaaegseid vundamendiplokke 2400 pikad, sest need tasuta käes. Küsin kas peab taldmiku alla valama, ise olen mõelnud, et valaks ühenduskohtadesse näiteks 400x400 postid ja nende peale siis plokid ja ülejäänu teeks enamvähem sama mida teemaalgatajagi. Postid selleks, et pinnavesi üpris kõrge kevadeti ja betoonikulu ka väiksem. Tegemist siis pärnumaal mere lähedal oleva kinnistuga u200m merest aga pole üleujutusala Jaanuaritormi ajal oli meri aia taga, aga minuni oleks pidanud veel paar meetrit tõusma. Kas selline vundament kannatab, või peaks ikkagi taldmiku valama. Peale siis jah 1 kordne karkassmaja plekkkatusega.
Algul mõtlesin kasutada õõnespaneele ja sellele siis soojustus ja betoon jne. Aga see kipsivalu tundub ka huvitav. Mis sellise hind on võrreldes betooniga näiteks 4cm kipsi vs. 8cm betooni. Kui hind samasse klassi läheb siis paistab olevat huvitav alternatiiv.

Sorry, et hüppan korraks tagasi. Aga mitte ei saa aru miks peab põranda all roomama? Miks ei taha keegi katuslae vahel roomata või seinakonstruktsiooni tuulutusvahes ringi sebida? Mis seal põranda all nii huvitavat leida on? Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere.

Arvan, et roomata vaja selleks, et äkki on vaja kommunikatsioonidele ligi pääseda.. või ,et kontrollida, et liiga niiske poleks? või siis ka selleks, et keegi soovitas sellise õhuvahe jätta:) Samas mida see muudab paremaks/halvemaks, kui selline õhuvahe on.
Ja kas keegi oskab oma kogemustest midagi selle kipsivalu kohta ütelda. Kodulehel jutt küll päris ilus

Riho76 kirjutas:Tere.

Arvan, et roomata vaja selleks, et äkki on vaja kommunikatsioonidele ligi pääseda.. või ,et kontrollida, et liiga niiske poleks? või siis ka selleks, et keegi soovitas sellise õhuvahe jätta:) Samas mida see muudab paremaks/halvemaks, kui selline õhuvahe on.
Ja kas keegi oskab oma kogemustest midagi selle kipsivalu kohta ütelda. Kodulehel jutt küll päris ilus

ma ei kujuta ette mis tohutud kommunikatsioonid teil kõigil seal põrandate all muidugi , aga põmst on suurem vahe hea just võimalike hooldusjuhtumite (soojustuse vahetamine , niiskuskahjustuste likvideerimine jne) ja eelkõige parema õhuliikumise jaoks . Kui on ikka vesi all loksumas, siis on kõrgem vahe alati parem

mul on kipsivalu , põrandakütetorud sees, paksus ~5cm . Eeltööd tegin ise ära (isolatsioon, torude paigaldus). Materjal on aus, kuskilt ei pragune , piisava tugevusega kattekiht. kuivamisel haises nagu sitt, aga kuivas kiiresti 3 päeva vms. Mingi imematerjal betooniga või teiste valumassidega võrreldes ei ole, kodulehel 90% ikkagi marketing. Valisin selle teenuse kuna oli betooneerimisest kättesaadavam st: pakkumine tehti nädala jooksul, reaalselt tuldi ka kohale tööd tegema vs betoneerimise pakkujad käisid kohapeal vaatamas hordidena , pakkumise tegi ainult üks ja töö tegemise ajaks kahjuks kohale ei tulnud, hiljem kõnesid ei võtnud. Väiksel pinnal tuli +5eur per m2 kallim, kui betoneerimine, aga samas jäi ära tüütu armeerimine. Toona oligi kipsivalu.ee meeskonnal siin regioonis ainsana arvestatav tehnika selle materjali paigaldamiseks ei tea kuidas täna on ja kas konkurente juures.

[quote="riho79"]Niipalju kui mina olen aru saanud, siis see tihendatud pinna peale epsi lappimine ehk ujuva põranda tegemine on hoopis paras jama, millega võib kaasneda põranda vajumine.
Kui EPS pannakse suvalise pinna peale, siis täiesti nõus. Aga kui aluspind on korralikuilt ja nõuetekohaselt tehtud ei juhtu selle põrandaga midagi.
olen näinud ühe maja dushiruumi mille seina-põranda ühenduses oli sentimeetrine pragu. Kuigi jah enamus Eestist vist niimoodi ehitabki.
See pole midagi. Käisin aastaid tagasi lappimas põrandat mis oli alla kukkunud 120 mm.

Selleks ma ei julgegi ujuvat põrandat teha pinnasele, et hiljem välistada selle lappimine. Aga mida arvate variandist, kui kasutada suuri vundamendiplokke 2400x400x600. ja nende alla ühenduskohtadesse 400x400 postid, mis tuleks siis külmumispiirile, (samas siin Häädemeeste vallas mere lähedal vaevalt et pinnas nii sügavalt külmub). Peale siis tasandusvöö ja edasi puitkarkass ja ka põrand puittaladel, ehk siis klassikaline tuulduv. Peale siis mingi plaat ja põrandaküttetoru. Edasi uuriks natuke seda kipsi asja. Või on kindlam ikkagi taldmik teha ja sinna siis plokid peale. Kuna tuleb ühekordne karkassmaja, siis ise arvan, et peaks kandma küll. Ühe projekteerijaga rääkisin, see ütles, et tee hoopis plaatvundament. Jama ongi selles, et erinevaid arvamusi palju. Kui postid või lint kannatab, siis pole ju mõtet raisata plaatvundale. Tänud

See postisüsteem on jama kuubis. Vundamendiplokk on reeglina armeerimata´, seda nüüd otstest sildega toetama panna...

See kas kannab või ei sõltub maapinna kandevõimest ja erinevatest kihtidest. Kui kusagil all on mingi imeline savi ollus või vesiliiv, siis kaotab selle üleujutusega pinnas kandevõime ja vajub maaalla. Selle ülesande lahendamiseks on vaja lähteülesandeid.

Vundamendiplokk otse pinnasel on ainult hea kandevõimega pinnasel. Ilmselt oletan, et plaatvundamendi soovitus on tingitud maapinna kihtidest. Ise ei näe mõtet hakata riskima, pange, siis see plokk lappi ja saate rohkem kandepinda ja valada tasandusvalu koos armeeringuga alla.