Ehitusfoorum

Tere

tegime maja küljes endisesse garaaziruumi suure avara vannita koos saunaga. Seinad Fibo, krohvitud sirgeks. Lõpptulemuseks peaks olema plaaditud sein nii ees- kui pesuruumis. Lagi rippuv, niiskuskindel XPS plaat, värvitud.

Siseviimistlust tehes olen ehitajaga eriarvamusel - tema tahab seinad katta rohelise kipsplaadiga (vahuga paigaldada!) ja teha seejärel kerge hüdro. Mina kipsplaati ei taha, krohv on piisavalt sirge. Võiks teha korraliku hüdro, kõik servad, nurgad katta lindiga, veelkord hüdro ja plaatida. Tema väide on, et kui kuskil tekib pragu, siis kips alusseina mängimisi läbi ei lase. Ma samas ei taha ruumi kipsile ära anda ja mulle see kipsplaat olemuselt juba väga ei meeldi. Plaatimiseks on aluskrohv juba piisavalt sirge ja sile.

Mis oleks see õigem variant?

Külaline kirjutas:Tere

tegime maja küljes endisesse garaaziruumi suure avara vannita koos saunaga. Seinad Fibo, krohvitud sirgeks. Lõpptulemuseks peaks olema plaaditud sein nii ees- kui pesuruumis. Lagi rippuv, niiskuskindel XPS plaat, värvitud.

Siseviimistlust tehes olen ehitajaga eriarvamusel - tema tahab seinad katta rohelise kipsplaadiga (vahuga paigaldada!) ja teha seejärel kerge hüdro. Mina kipsplaati ei taha, krohv on piisavalt sirge. Võiks teha korraliku hüdro, kõik servad, nurgad katta lindiga, veelkord hüdro ja plaatida. Tema väide on, et kui kuskil tekib pragu, siis kips alusseina mängimisi läbi ei lase. Ma samas ei taha ruumi kipsile ära anda ja mulle see kipsplaat olemuselt juba väga ei meeldi. Plaatimiseks on aluskrohv juba piisavalt sirge ja sile.

Mis oleks see õigem variant?

märgadesse kohtadesse põhjalik hüdro ja plaat peale , mujale kerge hüdro. kips seal suht mõttetu

Mingit mõtet pole seda kipsi sinna panna. Tee hüdro ja läheb plaatimiseks

Kips on täielikult mõttetu asi sinna panna. Veetõke on piisava sildamisvõimega, et katta mikropraod. Kui konstruktsioon on ebastabiilne ja pole kindel püsivuses, siis armeerige kogu sein ja põrand kangaga.
Arvestades, et enamik ehitajaid ei suuda korralikku veetõket paigaldada, siis ehk ka ainuõige mõte ?

Krohvitud seinte puhul tuleb eriti tähelepanelikult jälgida aluskrohvi kvaliteeti, enamikud krohvid tuleb üle tasandada peenpahtliga, sest veetõket pole võimalik ühtse kihina peale tekitada.

Siinkohal võib ka küsimus olla kui sirge on sirge. Äkki on plaadi põhjus hoopis ebakvaliteetne aluspind ? Plaatimise aluspind peab olema ideaalne mitte piisavalt.

Vahuga kipsi paigaldamine on igal juhul välistatud, väga vale võte tehnoloogiliselt.

Külaline kirjutas:Siseviimistlust tehes olen ehitajaga eriarvamusel - tema tahab seinad katta rohelise kipsplaadiga (vahuga paigaldada!) ja teha seejärel kerge hüdro. Mina kipsplaati ei taha, krohv on piisavalt sirge.

Oma kogemustest tean, et tellija ja töövõtja arvamused aluspinna korrektsusest võivad kardinaalselt erineda. See, mis tellija arvates piisavalt sirge, ei pruugi olla seda ehitaja jaoks. Kui ehitaja arvab, et oleks vaja siledamat aluspinda, siis hetkel tundub, et ta püüab minna lihtsama vastupanu teed. Võib olla on mängus plaatimistöö eest makstav summa, mis on eelnevalt kokku lepitud, kuid aluspinna ebatasasuste tõttu tundub ehitajale, et küsis liiga vähe nikerdamise eest "piisavalt sirgele" aluspinnale plaatimise eest.Eelkirjeldatu on ainult oletus.
Kas külaline oskab täpselt kirjeldada, milline on piisavalt sirge aluspinna kõikumine numbrites 2m loodiga mõõtes nii vertikaalis kui ka horisontaalis? Ühikuks võib olla mm/2m kohta.
Viskan ühe kivikese ka tellijate kapsaaeda! Millegipärast arvavad osad tellijad, et nad spetsialistid hindama lõpptulemust, kus viimistluse(olgu selleks värv, tapeet või keraamiline plaat) kvaliteeti hinnatakse sõrmedega/käega "vaadates", nina vastu viimistlust vaadates, "teadlikumad tellijad" kontrollivad kvaliteeti ja otsivad vigu(umbes nagu Pokemonide tagaajamine, et kusagil ta ju peab olema ) 10-20cm kauguselt, panevad lati vastu seina ja 1mm lohu-muhu olemasolul teevad märkusi jnejne, viidates mingile müstilisele RYL-le, millest nad on kuulnud, kuid pole näinud. Kui see RYL neile lugemiseks pihku pista, siis ega niisama lihtsalt seal ca 370 lehekülge kirjutatut läbi ei hammusta. Ei ole isegi seda suutnud. Kuigi tellijad tahavad nii teadlikud näida, siis üldjuhtudel seda, et ka valmis aluspinna kvaliteedi hindamise kohta on olemas Müüritööde RYL-is konkreetsed numbrid, pole nad kuulnudki.
Sama jutt kehtib ka töövõtja kohta enne pindade vastuvõtmist ja mitte usaldada tellijate juttu aluspinna piisavast sirgusest plaatimise jaoks, vaid konkreetselt üle kontrollida hilisemate vaidluste vältimiseks. Tavaliselt on tulemuseks kolmandatelt isikutelt "sõltumatu" arvamuse küsimine nagu see teema siin foorumis.

Toon väikse näite näol lõppviimistluse kvaliteedi hindamise kohta väljavõtte Maalritööde RYL-st:

Värvierinevus või muu defekt on häiriv, kui see on nähtav üldvaatlusel normaalvalguses. Üksikdefektid ei tohi eristuda tavalises päeva - või tehisvalguses,kui pinda vaadeldakse nii kaugelt, et kogu värvitud pind on nähtav. Detaile kontrollitakse otse 1,5m kauguselt.


NB! Eesti Vabariigis siseviimistluse kvaliteedi hindamise kohta puuduvad igasugused numbrid ja kehtib ainult mingi subjektiivne mõiste "hea ehitustava". Soomes kehtiv Maalritööde RYL ei ole Eesti Vabariigis kehtiv normatiivdokument kui see ei ole eelnevalt tellija ja töövõtja vahel kokku lepitud ja Lepingus fikseeritud!

fgh kirjutas:Vahuga kipsi paigaldamine on igal juhul välistatud, väga vale võte tehnoloogiliselt.

Küsimus fgh-le. Kuna hiljuti tuli kasutada niiskuskindlamat kipsplaati, ostsin/müüdi seda rohelist, aga tuli paari plaadi jagu puudu. Espakist soovisin osta samasugust, aga polnud, sest müügis oli ainult vannitoa(pruun) kipsplaati. Avastasin, et see on hoopis tugevam kui roheline.
On müügis montaaživahtu, mida kasutatakse müüride ladumisel. Kuna pole vajadust olnud seda vahtu kasutada, siis ei tea täpselt selle vahtu andmeid ja lisakasutuskohti. Vahest on nii, et mõni toode on küll mõeldud naistele, aga sobib ka meestele.
Kui nüüd need kaks toodet kokku panna, vannitoa kipsplaat ja see kirjeldatud vaht, siis kas nendest ei võiks saada normaalne kooslus?

See pruun peaks olema vist eritugev kipsplaat?

Mul kunagine naaber tegi endal ridamajas nii, et liimis vahuga kipsi Fibo peale seina ja pahteldas. Siiani ei ta ei kurda midagi. Lihtsalt nii tuli odavam, sest liimida ja pahteldada suutis ta ise, aga krohvida pole suutnud.

keemik kirjutas:See pruun peaks olema vist eritugev kipsplaat?

Peaks uurima, sest kõvem oli ta kindlasti, aga kas eritugeva alla käib, ei oska öelda, aga igatahes müüakse Espakis seda vannitoa kipsplaadi nimetuse all ja seega peaks olema ka niiskuskindlam ning boonusena tugevam.

Jutt käib GEK plaadist? See tegelikult niisketesse ruumidesse ei kära, pigem võid teha sellest vaheseinu-garderoobe jms mis peavad kannatama suuremaid lööke/koormusi kui GN tavaplaat. Need siis Gyproki toodangus.
Sanitaarruumidesse paneks mina Knaufi rohelise - selles niiskuskindlamad sideained ja seenele ebameeldivamad komponendid - kuigi ilma korraliku hüdrot tegemata ei kesta ka see.

Seintest ja nende sirgusest. Et plaatimise tulemus oleks ideaalne, peaks tagama, et aluspind 2m peal ei kõigust üle 2mm. Samuti on oluline, et nurgad jms positsioonid oleks kenasti loodis ja sirged. Palju sõltub ka plaadist, mida paigaldatakse - kui suur, millise sideainega jne. Mida väiksem plaat ja õhem kinnitusvahendi kiht seda olulisemad on aluspinnna omadused.

Krohvile otse ma ei plaadiks - niiskete ruumide puhul teeks nakke, pahteldaks üle niiskuskindla pahtliga, nurgad ja kõikvõimalikud ühenduskohad kataks üle kangaga ning teeks korraliku hüdro nii et aluspind jääks siiski sile.

Plaatijatest ja tellijatest niipalju, et iga plaatimistöö on tegelikult kunst - sõltub kui palju tahab tegija ise panustada, kui palju ta oskab, kui palju viriseb ja kuipalju tellija tahab investeerida. Kuskil peavad need osapooled kokkuleppele jõudma või sõbralikult lahku minema.