Ehitusfoorum

Pealkiri ehk ei saanud kõige täpsem aga sooviks infot erinevate pliiditüüpide kohta. Soetasime omale maja ning siin on sees pioneerpliit. Päris see vana valget värvi. Esimese hooga tahtsin selle kohe välja visata ja lasta ehitada asemele kividest pliidi. Nüüd on aga silma jäänud alternatiivsed lahendused.
Nt selline: http://www.pliidid.ee/pliidid/Rosa_Maiolica
Konkreetne näide on hetkel siis suvaline, et näidata põhimõtet. Suitsutoru peaks sellise pliidi puhul asuma siiski pliidi taga mitte peal.
PõhjIlised küsimused siis sellised, et kas need nn valmispliidid kütavad ka soojamüüri soojaks? Mis on ühe ja teise variandi puudused-eelised, plussid, miinused?

Kõik need rauast pliidid lähevad kiirelt soojaks, kiirelt jahtuvad. Kivist pliidil mingit osa sooja salvestab kivi.
Soemüür võib olla nii rauast pliitide kui kivist pliitide taga. Siiski tasub teada, et mõlemal on vajalik ikkagi mitmetunnine kütmine, et soemüür soojaks saab. Eriti hulluks läheb kui pliidis on keskütte jaoks pliidipudelid siis tuleb korstna otsast täielik puss välja ja see võib olla ohtlik nii korstnale kui soemüürile.
Pioneeri pliit on teada tuntud viletsa vastupidamisega. Muidu nagu rauast pliit ikka.
Maitse asi, kellele meeldib ema, kellele tütar.

Kalvis kirjutas: Pioneeri pliit on teada tuntud viletsa vastupidamisega. Muidu nagu rauast pliit ikka.

Millest selline vale arvamus?Need tänapäeva plekist pliitad just olematu vastupidavusega.Pioneeril tuleb kui pudeleid sees pole kohe servi samott vooder sisse laduda just paksust 65 mm kivist,siis kestab usinalt.kui voodrit sisse ei lao siis mõne aastaga sulab põleb küljeplaadid läbi,augud sees ja siis utiili.

Isiklikud + kuhjaga teiste kogemusi.
Pioneeri pliidi peamised tööõnnetused:
- Pliidiplaat iga 1,5 aasta tagant vahetusse
- ukse käepide kooleb keskmiselt 5 aasta tagant.
pluss palju läbipõlemisi (ühendusmutrid peamiselt)

õige teema jah vanakest pioneeri hindama hakata nii põnev

Kui pikk nende valmispliitide eluiga siis umbkaudu olla võib, enne kui ukselingid lagunema hakkavad ja pliidiplaat otsad annab?
Ilmselgelt laguneb ju kividest pliit ka ja aeg-ajalt tuleb talle meistrimeest tutvustada. Nii ei saa öelda, et kivipliit päris hooldus ja kuludevaba oleks.

Raudpliitaga kütab ennem köögi liiga palavaks ja soesein jääb jahedaks. Et raudpliitaga soojamüüri soojaks saada peab pliita ringi ehitama pildil olevate juhendite järgi. Laguneb siis metallpliit või mitte, aga välja ta tõsteti (oli veel terve) ja asemele läks kivist küttekolle.

Kalvis kirjutas:Isiklikud + kuhjaga teiste kogemusi.
Pioneeri pliidi peamised tööõnnetused:
- Pliidiplaat iga 1,5 aasta tagant vahetusse
- ukse käepide kooleb keskmiselt 5 aasta tagant.
pluss palju läbipõlemisi (ühendusmutrid peamiselt)

Pottsepa kursustel käisin siis räägiti,et uuele pliidiplaadile 5 cm kiht liiva peale ja 7-10 kütmistsüklit st kuumaks ja maha jahutada.Mina soovitan kõigile seda teha,aga kas kuulatakse on omaette teema.
Ühendusmutrid põlevad kui pole voodrit sees.
Kaasagsetel plekist pliitidel kivid üsna ruttu sees lahti ja kestavad kordades vähem kui pioneer.

Jäime siin külarahavaga üsna põnevile. Kus kursustel sellist tarka teadust õpetatakse ? Küll see ikka korstnapühkijate koolis? Kunagi andis üks tark nõu, et pliidiplaat maa siise mõneks aastaks kaevata enne kasutamist.

kõige kiiremini saab hobusekusega - hoiad 23 tundi sees ja ei lähe iialgi katki

Tavalugeja kirjutas:Jäime siin külarahavaga üsna põnevile. Kus kursustel sellist tarka teadust õpetatakse ? Küll see ikka korstnapühkijate koolis? Kunagi andis üks tark nõu, et pliidiplaat maa siise mõneks aastaks kaevata enne kasutamist.

See on malmvaludetailide jaoks vajalik protsess ja nimetatakse seda "malmi vanandamine". Ja selleks on mitmeid erinevaid mooduseid.

Näiteks malmist mootoriplokkide ja mootoridetailide vanandamine kestab kuskil aasta enne kui nendest valutoorikutest hakatakse mootoriplokke tegema. See teeb korralikud valudetailid kalliks ja tänapäeval püütakse seda protsessi erinevate tehnoloogiatega lühendada.

Odavale pliidirauale seda ükski tehas vaevalt tegema hakkab ja siis tuleb see endal teha.
Loogiliselt võttes on mõistlik osta kohe korraga kaks samasugust "värsket" pliidirauda. Üks pliidile ja teine kuuritaha. Ja kui esimene raud on mõne aasta pärast lõhki siis teine peaks kestma mitukümmend aastat.

Muidugi kui see pliidiraud on juba kuskil laonurgas aastaid seisnud siis on ka see juba mingil määral "vanandatud".

Kalvis kirjutas:Isiklikud + kuhjaga teiste kogemusi.
Pioneeri pliidi peamised tööõnnetused:
- Pliidiplaat iga 1,5 aasta tagant vahetusse
- ukse käepide kooleb keskmiselt 5 aasta tagant.
pluss palju läbipõlemisi (ühendusmutrid peamiselt)

Kuidas on pioneer pliit süüdi plaadi lagunemises?Pioneer pliita teeb plaate või?Meil teeb plaate tartu valumehaanika ja neid võid süüdistada mitte pliitat.

Loomulikult on - näitab pliidi kehva kvaliteeti/konstruktsiooni.

ping kirjutas:Muidugi kui see pliidiraud on juba kuskil laonurgas aastaid seisnud siis on ka see juba mingil määral "vanandatud".

MIllised keemilised või füüsilised muutused sellise "vanandamisega" kaasnevad?

Mis see kuses leotamine või niisma seismine ikke aitab. Kui on tehtud katki minema, siis lähebki.
Tõin oma pliita jaoks pliidiplaadi vanarauast. Uus oli (hinnalipik küljes), kaua seisnud kusagil kuurinurgas (või kuse sees). Lihvisin rooste maha ja panin peale. Peale natukest kütmist käis igavene pauk ja lõhki ta oli, siiani lõhki. Las siis olla praoga, kui soovib. "Lääne" rauad on ju kohe tehasest "pragulised", sellepärrast püsivadki konditsioonis.

2korda2 kirjutas:

ping kirjutas:Muidugi kui see pliidiraud on juba kuskil laonurgas aastaid seisnud siis on ka see juba mingil määral "vanandatud".

MIllised keemilised või füüsilised muutused sellise "vanandamisega" kaasnevad?

Materjaliõpetus, malm, vanandamine, termokeemiline töötlus.
Märksõnad andsin.
Netis peaks nende sõnade järgi tulemusi küll olema.
Näiteks see: https://sites.google.com/site/terased/3 ... ise-viisid

Vanandamine.

See on protsess, mille juures metastabiilne struktuur läheb üle stabiilseks.
Seda võib teha kahel viisil: loomulikul viisil lasta materjalil seista 1,5…2.a, või kunstlikul viisil,
kus peale karastamist kuumutatakse detaili 150…200ºC ja hoitakse selle temperatuuri juures 8…10 tundi ning lastakse siis aeglaselt jahtuda, seda protsessi korratakse 2… 3 korda.

ping