Ehitusfoorum

Seest on seinad paljad, palk on suhteliselt hea, villa ei tasuks vist sisse panna kuna ajab palgi mädanema.
Väljast ei plaani hetkel torkida, silikaatvooder on korras. Varem oli sees, palkide peal suvaline pakendipapp, paar kihti.
Põrand saab soojustatud ja ülemise otsa katsub ka üle käija.

http://www.vastused.ee/loe/ehitus/hoone ... kmaja.html

Siit loen et puitkiudplaat oleks vast mõeldav ?
Kui aga talvel selgub et asi ikka jama siis edaspidi katsuks kuidagi väljast läheneda, puid kütmiseks iseenesest jagub

Puitkiudplaat paksusega kuni 50mm? Kuidas sellist konstruktsiooni mõista?

Ei mina tea, tark onu oli nii kirjutanud

Kas SPU plaat oleks sellises olukorras mõeldav....kallis ta küll on aga maja ei taha ära ka mädandada.
Väljast poolt ei saa aga läheneda.

Seest ühtegi head lahendust ei ole. Isegi vahtplastiga seestpoolt soojustades ei tohi kiht paks olla ja on väga riskantne (palk võib ikkagi seene sisse võtta).
Lollikindlamad on 2 varianti - silikaatvooder maha, vill välja karkassiga, tuuletõke, distantsliist ja fassaadikate (ilulaud, mingi plaat jne)
- või siis vahe täita millegagi (õhk ei liiguks), silikaadile vill, tuuletõke, jne.See viimane nii hea ei ole kuid toimib siiski.

Lahendus peab olema. Selliseid maju on üle meie riigi tuhandeid, ei ole nad kõik väljast soojustatud ja ei mädane vast ka kõik mis seest tehtud on.

Tuttava ehitaja käest sain miskipärast risti vastupidise jutu mis siin räägitakse, seega keegi ajab natuke pada
Ja ei ole tegu suvalise jorsiga, ikka kõrg-haritud ehitusmehega.

Aga rääkige meile ka seda risti juttu.


Tasuks keskenduda avatäidete maksimaalsele soojapidavusele ning katuse ja põranda väga heale soojapidavusele. Palk ise rahule jätta või häda pärast 25mm standart kiudplaat peale lüüa. Kuigi see mingit erilist efekti ei anna.

Igasugune soojustamine palkmajal seest poolt on vale või väga riskantne. Haritud jorsi jutu võite ilmselt unustada kuigi väga huvitaks mis jutuga tegu.

Hendrixon kirjutas:Lahendus peab olema. Selliseid maju on üle meie riigi tuhandeid, ei ole nad kõik väljast soojustatud ja ei mädane vast ka kõik mis seest tehtud on.

Sest nad ei ole igaks juhuks sinu ideid teostanud ja sellepärast ei mädane kah. Ja need, mis seest tehtud, nad lihtsalt hetkel ei näe, sest viimistluse taga peidus. Kaua sa planeerid selles majas elada? Ja kui maha müüd seest soojustatud ja mädanema läinud maja, aga vead ei paista viimistluse tagant välja ning kui uus omanik selle avastatab, et on rikutud ehitustehnilist režiimi, siis on oht, et maksad raha tagasi nagu naksti.

Urmas

No näed, kohe läks teema käima. Huvitav et miskipärast paljud ehitusmehed ütlevad et hoia nendest foorumitest eemale, sealt tuleb igasugu "kulda".

Ma nende päris ehtsate ehitusspetsialistide ideed siia kirja panna ei saa, siin materdatakse maapõhja sest kõik siin on ilmselgelt targemad kui mu tuttavad ehitajad.

Teemast ka natuke, et palgivahed oli plaan ka uuest takuga täis toppida, sinna vanasti topitud kõike mis kätte saadi, küll riiet, küll paberit jne... osa vahed üldse tühjad. Sel viisil vast hoiab see palk juba ise ka küllalt palju sooja kinni, peris jäme teine.

The basics of wall insulation are the same irrespective of whether insulation is installed on the inside or outside.

Selline artikkel, paraku küll ingliskeeles.
http://ritsu.ee/?id=41&lang=en

Hendrixon kirjutas:No näed, kohe läks teema käima. Huvitav et miskipärast paljud ehitusmehed ütlevad et hoia nendest foorumitest eemale, sealt tuleb igasugu "kulda".

Miks eemale hoidma? Lihtsalt tuleb osata/teada, kuidas eraldada sellest "kullahunnikust" puhas kuld ja mitte raisata hallrakke kassikullale või läikima hõõrutud vasele.

Hendrixon kirjutas:Ma nende päris ehtsate ehitusspetsialistide ideed siia kirja panna ei saa, siin materdatakse maapõhja sest kõik siin on ilmselgelt targemad kui mu tuttavad ehitajad.

Siin ennegi materdatud omast arust "targemaid" ehtsaid ehitajaid, kes propageerivad "innovatiivseid" ehitusvõtteid.

Hendrixon kirjutas:Teemast ka natuke, et palgivahed oli plaan ka uuest takuga täis toppida, sinna vanasti topitud kõike mis kätte saadi, küll riiet, küll paberit jne... osa vahed üldse tühjad. Sel viisil vast hoiab see palk juba ise ka küllalt palju sooja kinni, peris jäme teine.

See juba peaks sobibma.

Nende ehtsate ehitajate kohta võib vahel öelda ka järgmise mõttetera: "Kui lolli väited on asjakohased, on tegu ilmselt vale asjaga."(A. Ülviste)

Urmas

clondike kirjutas:http://ritsu.ee/?id=94&lang=et

Ma kohe pidin siia kopima selle mula:


Vooderdatud palkmajad

Parema soojapidavuse tagamiseks võib palkmaja katta väljast või seest vooderdusega. Puidu soojusjuhtivus on ca 12 korda väiksem, kui betoonil. Puitmaterjal ei tekita iialgi külmasildasid. Puit toimib sisekliima regulaatorina, salvestades endasse liigse õhuniiskuse ja vabastades selle vajadusel taas kuiva õhku. Selle kõige pärast ongi palkmajas alati meeldiv sisekliima ja nande omadustega tuleb arvestada palkseinte soojustamisel.

Palkmaja head omadused säilivad hästi, kui kasutada soojustamisel sarnaste omadustega orgaanilisi materjale või kivivilla. Sobiva materjali valimiseks tuleb paika panna kogu seina konstruktsioon.

Soojustamise võti

Palksein on nagu „kolm ühes” – palgi konstruktsioonilistele omadustele lisandub puidu soojapidavus ja atraktiivsus viimistlusmaterjalina. See ongi põhjuseks, miks paljud inimesed väga soovivad igal juhul palkseina ehedaks jätta kattes seda vaid mõne tooniva puidukaitsevahendiga. Soojustamisel hindavad kõik parimad palkmajategijad töös vaid loodusele sõbralikumate materjalide kasutamist. Looduslikud materjalid on allergiavabad. Sobilikud on need materjalid, mis suudavad taluda õhuniiskust ja ei tekita klieefekti. Näiteks:

Tselluvill, mida on puistevillana teistest keerulisem kasutada. Tegu on looduliku, taaskasutatava materjaliga. Ca 82 % ulatuses kasutatakse tema tootmiseks vanapaberit. Tselluvill nii seob, kui vabastab niiskust, olles sellega puidu sarnane. Ta on tulekindal, heli isoleeriv ja soojapidav.
Kivivill. 92-99 % kivivilla mahust moodustab õhk, seega on tagatud hea soojusisolatsioonivõime. Kivivill laseb läbi veeauru sama palju kui õhk, tänu sellele on kivivill „hingav” ja tagab on hea mikrokliima. Kivivill omab suurt tulekindlust ja head heliisolatsioonivõimet. Kivivilla on töödeldud niiskuse imamisvõime vähendamiseks vastavate ainetega. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi. Ülejäänud osa moodustavad vaik ja õli.
Kork, mis pärineb Euroopast ja Aafrikast (Põhilised levikualad: Hispaania, Portugal, Alzeeria, Maroko, Tuneesia). Korgitamme koorest tehtud isolatsiooniplaadid on looduslikud, nende tootmisel kasutatakse minimaalselt energiat ja nad on 100% ümber töödeldavad. Korkplaat moodustab seinas hea akustilise barjääri. Kork on tulekindel ja hea soojusisolatsioonivõimega. Ta on ilmastikukindel, kuid kuid salvestab ja vabastab õhuniiskust, seega sobib ta palkseina kõrvale häid sisekliimaomadusi toetama.

Kas vooder seina sise- või välisküljele?

Põhitõed seina soojustamisel jäävad samaks sõltumata sellest kas soojustust paigaldatakse välja või sissepoole. Sein peab olema soojapidav, õhutihe, helikindel ning omama võimet siduda niiskust ja seda vabastada. Kileefektiga materjali kasutamine rikub palkhoone mikrokliima. Tavaliselt paigaldatakse ka palkmaja soojustus välisseina välisküljele. Aga ka sisekülje vooderdamine ei tooks olulist efektiivsuse kadu, sest valjapoole jääv nelikantpalk sein on halb soojusjuht ja tööatb seega ka ise soojustava kihina.

Igal juhul soovitame jätta nägusa palkseina ühelt poolt nähtavaks. Kui aga välisvoodriga maja omanikud tunnevad, et palki on maja sees liiga palju, siis võib majaseina seestpoolt plaatida, tapeetida vms.

Paigaldustehnoloogia

Tänapäevaste nelikantpalkmajade puhul on seina vajumine väga väike. Kindlasti tuleb uuele palkmajale voodri paigaldamisel kasutada spetsialistide abi. Roovitusena kasutatakse libislatte. Soojustusmaterjali plaadid tuleb paigalda kahe (või rohkema) kihina nii, et kihtide lõikes materjali vuugid ei kattuks. Välissoojustusmaterjali peale paigaldatakse tuuletõkkeplaat, siis jäetakse tuulutusvahe. Tuulutuskarkassi peale paigaldatakse voodrilaud. Sisesoojustuse puhul võib soojustusmaterjali peale paigaldada sisevoodri.

miks peaks aga uskuma siinsete "tegijate" juttu rohkem kui mõne ehitusmehe,võibolla ajavad siinsed "spetsialistid" hoopis jura ?

Uskuma ei pea juttu ega jutte vaid füüsikat.

Enamikud "ehitusmehed" ei jaga ehitusfüüsikast midagi ja imiteerivad midagi või kedagi mida kunagi keegi teinud. Samuti on väga raske orienteeruda kui iga müügimehe jutt tundub unelmana.

Eelnev pikk tekst on küll väga müügimehe jutt ja väga kaugel tegelikust maailmast. Samas sellise iba otsijaid ja paksu rahakotiga tellijaid on olemas... kahjuks.

Hendrixon kirjutas: Huvitav et miskipärast paljud ehitusmehed ütlevad et hoia nendest foorumitest eemale, sealt tuleb igasugu "kulda".

Ma nende päris ehtsate ehitusspetsialistide ideed siia kirja panna ei saa, siin materdatakse maapõhja sest kõik siin on ilmselgelt targemad kui mu tuttavad ehitajad.

Ma sellepeale ütleks, et hoia neist kuldsete kätega ehitusmeestest eemale. Neilt tuleb igasugu "kulda", kes ei julge (loe ei tea) oma teadmisi foorumis põhjendada. Teevad muidu endal margi täis.

Hendrixon kirjutas:Tuttava ehitaja käest sain miskipärast risti vastupidise jutu mis siin räägitakse, seega keegi ajab natuke pada
Ja ei ole tegu suvalise jorsiga, ikka kõrg-haritud ehitusmehega.

Lugedes sinu kaitsekõnet tuttavast kõrgharitud ehitusmehe jutu kohta võib vist kokku võtta lausega: "On kaks arvamust- tema arvamus ja vale arvamus!"

Ei kaitse kedagi, lihtsalt huvitav et niipaju erinevaid arvamusi on olukorrast

5 cm kivivilla sissepoole ja ei mädane sul küll midagi ära. peale saepuruplaat ja viimistlus.
Säärane kiht ei ole umbne ja laseb ka natuke sooja sulle sinna palki

kormoran kirjutas:5 cm kivivilla sissepoole ja ei mädane sul küll midagi ära. peale saepuruplaat ja viimistlus.
Säärane kiht ei ole umbne ja laseb ka natuke sooja sulle sinna palki

See peab ikka päris niru sein olema millele 5cm villa lisamine seina soojusnäitajaid oluliselt tõstab, vill ise tuult küll ei tõkesta.
Kui palgivahed väga hõredad siis villast parema efekti annab tuuletõkke plaadi sissepoole löömine.
Suitsusauna saab ka soojaks kütta, aga aastaringseks elamiseks (tänapäeva mõistes) suitsusaun ei kõlba.
ping

kormoran kirjutas:5 cm kivivilla sissepoole ja ei mädane sul küll midagi ära. peale saepuruplaat ja viimistlus.
Säärane kiht ei ole umbne ja laseb ka natuke sooja sulle sinna palki

Selline kiht peabki olema umbne, ehk aurutõkkena toimima, kui pole, siis ju lähebki mädanema! (Juhul kui saepuruplaadist läheb rohkem niiskust läbi, kui palkseinast.)

kus ta siis mädanema läheb ? Siis läheks ka mädanema kui palk oleks 5 cm paksem w ? Päris loogiline loogika. Vill on seal peal ju samamoodi õhku ja muud läbi laskev nagu palk selle taga. Kivivill koosneb ju vapsee õhust enamjaolt.
Et kui jätan tuppa 5 cm õhuvahe siis mädaneb maja maha jah. Joppenpuhh

kormoran kirjutas:kus ta siis mädanema läheb ? Siis läheks ka mädanema kui palk oleks 5 cm paksem w ? Päris loogiline loogika. Vill on seal peal ju samamoodi õhku ja muud läbi laskev nagu palk selle taga. Kivivill koosneb ju vapsee õhust enamjaolt.
Et kui jätan tuppa 5 cm õhuvahe siis mädaneb maja maha jah. Joppenpuhh

Johhaidii, trrmaeivõiseepolenormaalne , vill ja ristikiudu puit lasevad samamoodi õhku ja muud läbi vä? Jolki/palki plinn.

Abe

Joppenpuhh. 5 cm vill paneb palgi mädanema või. tramaeivõi.
Jubedad füüsikud koos,keegi praktikas ka seda näind on ?

TRIIN AHONEN
Eesti Puitmajaliit
Võttes palkhoone soojustamise aluseks materjalivaliku,
sobivad eeskätt looduslähedased
tooted, mis suudavad toimida palgiga
sarnaselt.
Soojustusmaterjalidest on praegu tuntumad
tselluvill, puitkiudvill, kivivill

Külaline kirjutas:

kormoran kirjutas:kus ta siis mädanema läheb ? Siis läheks ka mädanema kui palk oleks 5 cm paksem w ? Päris loogiline loogika. Vill on seal peal ju samamoodi õhku ja muud läbi laskev nagu palk selle taga. Kivivill koosneb ju vapsee õhust enamjaolt.
Et kui jätan tuppa 5 cm õhuvahe siis mädaneb maja maha jah. Joppenpuhh

Johhaidii, trrmaeivõiseepolenormaalne , vill ja ristikiudu puit lasevad samamoodi õhku ja muud läbi vä? Jolki/palki plinn.

Abe

kurilind võib tattipritsida palju tahab aga füüsikat see tatipritsimine muuta ei suuda : istu 2.
Sellise tekstiga saab lõustaraamatus tegija olla.
ping