Ehitusfoorum

Tere.Kas korstna pitsi võib laduda 4 liiva ja 1 tsement seguga või peab midagi juurde lisama.Ette tänades.

Pits laotakse ikka vähemalt 3liiva ja 1tsementi mitte vähem ja armatuur sisse.Vuugid mitte üle 10 mm ja vuugivahed korralikult segu täis.

Tegelikkuses pole see raud ja kange segu midagi head. Kange segu häda on selles, et soojuspaisumisega viimane kergesti praguneb (korstnal on just seda eriti palju), raud ja tsement aga paisuvad erinevalt.
Kõik vanad maamajade korstnad on tehtud ilma rauata ja tavalise müüriseguga ja peavad hästi vastu.

Armatuuriks võib kasutada ka traati 2-3 mm paks,korstna ots ei lähe ju kuumaks,parimal juhul leigeks.

Tänud vastuste eest.

Ärge seda tommpommi juttu küll tõsiselt võtke.Lugege tema postitused läbi ja saate isegi aru,et see mis ta kirjutab on jama.Toon lihtsalt ühe näite kuskil ta kirjutas,et tahkekütte katelt ei tohi ühendada kivi korstnaga,pidi pigitama.Iga vähegi mõtlev inimene peaks ju aru saama,et pigitumist ei tekita mitte katel vaid vilets tõmme.Kui tõmmet pole tee korsten või kullast ikka pigitab.Ja Kalvisega täitsa nõus korstna sisse ei topita mingit rauda

No nii must-valge see asi ka ei ole, et kui korstnas hea tõmme siis kõik alati OK. Samas on korsten ja tema pits ka kaks erinevat mõistet, kuigi üks konstruktsioon, aga vastupidavuse huvides kasutatakse nende ülesladumisel erinevaid segukoostisi. Keegi ei keela ka korstnapitsis armeerimist kasutada, eriti siis, kui on vaja laduda pikalt katusepinnast väljaulatuv korstnapits.

Git enne kui siin esinema hakkad võiksid ennast pisut harida.See ju võhiku jutt mis sa kirjutasid.Tee omale selgeks mis tekitab pigi.

nuuuu. pigi tekitavad ju ikka madalatemperatuurilised põlemisgaasid ja kondensniiskus koosmõjus, mitte tõmme või selle puudumine.

ja otse loomulikult ei soovitata ühtegi madalatemperatuurilist küttekollet - ei puukatelt, ei pelletikatelt, ei õhkküttekaminat - ühendada telliskorstnasse. jah, loomulikult neid võib sinna ühendada, keelatud ei ole, aga mine ja räägi asjalike katlamüüjate ja -paigaldajatega ja kuula, mida nad räägivad.

mde, ja minu pottsepp armeeris ka korstent paarist kohast peenikese terastraadiga.

Veider,et vaieldakse pigi tekkimise põhjuste üle.See asi peaks ikka üheselt selge olema.Piisab Trummi selgitusest, et asi selgeks saada.

2-3mm põletatud traati võib kasutada julgelt, kuigi otsest vajadust selle jaoks ei näe. Kui korsten paslike kivide ja segudega laotud nii ruumis kui pitsi osas, siis peaks see armeerimatagi koos püsima. Palju olulisem on plekist või valatud massist korstna mütsi paigaldamine.

Tere

Palju maksabkahelõõrilise korstna ladumine punasest terca tellisest?
Materjalid endal olemas.

Oleneb kas tahad puhastvuuki või mitte?Kus kandis korstent laduda on vaja?

Tahaks neh, puhast vuuki.
Ladumine ise oleks Harjumaal, Saue vallas ..

korstna ladumine 1500 meeter pluss pits

Umbes 1500krooni meeter peaksid arvestama jah.

No sorry tommpomm ma ei kahtle su võimetes,aga tõin näiteks su kunagise kommi kus sa kirjutasid,et tahkekütte katlaid ei tohigigi telliskorstnaga ühendada,pidi pigitama.No pigi ju ei teki korstnast ,kui lõpuni loeksid, saaksid aru (Tee või kullast) Aga teistele lugejatele soovituseks lugege ta postitused läbi ja analüüsige ta juttu ja vaadake eelmist teemat ka(seal rauda palju)

olen kuskilt kuulnud,et bullerjan pidi korstna ära rikkuma?millest see tuleb?

mis segu kasutatakse korstna ladumisel ?

went,kuna bulleris toimub vinnutav põlemine,õhku antakse minimaalselt,kütus põleb kaua ja madalal temperatuuril siis korstnasse jõuavad külmad gaasid mis kivikorstent soojendada ei suuda tekibki korstnasse kondents ja selle tulemusel pigi.
mell777 korstna ladumisel võib kasutada vetonit m100/600 müürisegu.

tommpomm kirjutas:went,kuna bulleris toimub vinnutav põlemine,õhku antakse minimaalselt,kütus põleb kaua ja madalal temperatuuril siis korstnasse jõuavad külmad gaasid mis kivikorstent soojendada ei suuda tekibki korstnasse kondents ja selle tulemusel pigi.
mell777 korstna ladumisel võib kasutada vetonit m100/600 müürisegu.

Täiendaks natuke: ...siis koos külmade suitsugaasidega satub korstnasse ka, kütuse mittetäieliku põlemise tõttu, igasugu tahket ollust, mis korralikus koldes muidu ära põleks. Suure massiga korstnalõõri külmad suitsugaasid ülessoojendada ei suuda ja selle tulemusena langeb tõmme ning korstnasse sadestub kõik see süttimisohtlik ollus. Lisandub kütusest ja õhust eralduv niiskus, mis külmas keskkonnas uuesti veeldub ning hakkab koos tahmaga korstnakivi pooridesse imenduma. Rikub kivikorstna ja tekitab ka äärmiselt tuleohtliku olukorra, kui see happe ja tõrva-pigirikas ollus juhtub korstnas süttima.