Ehitusfoorum

Tuli ettepanek rajada korterelamule kordusmaandus. Siiamaani oleme hakkama saanud 4 soonelise sissetuleva kaabliga. Oht pidavalt olema nullsoone katkemisel? Kuidas saab nullsoon kaabli sees katkeda? Kuidas vene ajal sellisele asjale ei mõeldud?

AVVG kirjutas:Kuidas saab nullsoon kaabli sees katkeda?

Ikka saab, anna suvalisele "kaevurile" labidas kätte ja varsti näed, kuidas katkeb. Ja ei katke mitte vaid sees, kaablil on ju ka üsna palju jätkukohti. Ning piisavalt kõrge puutepinge ei teki vaid soone katkemisel, piisab ka korralikust ülekoormusest/lühisest.

AVVG kirjutas:Kuidas vene ajal sellisele asjale ei mõeldud?

Kuidas ei mõeldud, kordusmaandus oli tegelikult juba vene ajal nõutav, vähemalt teoreetiliselt. Tõsi küll, reaalselt nõuti seda vaid 3-faasilise majasisestuse korral, sest sel juhul oli majal elektrikilp, 1-faasilisel ei olnud seda lihtsalt kuhugi ühendada. Paraku kõigil oli kama, kes viitsis, see tegi.
 

A.S. kirjutas: Ning piisavalt kõrge puutepinge ei teki vaid soone katkemisel, piisab ka korralikust ülekoormusest/lühisest.

Kuidas ülekoormuse/lühise korral kõrge puutepinge tekib?

A.S. kirjutas:
Kuidas ei mõeldud, kordusmaandus oli tegelikult juba vene ajal nõutav, vähemalt teoreetiliselt. Tõsi küll, reaalselt nõuti seda vaid 3-faasilise majasisestuse korral, sest sel juhul oli majal elektrikilp, 1-faasilisel ei olnud seda lihtsalt kuhugi ühendada. Paraku kõigil oli kama, kes viitsis, see tegi.

Majja tulebki kolm faasi aga maandust netu. Järelikult oli kama. Kas tehnonadzor ei käinudki igat kortermaja vaatamas?

Suure koormuse puhul on kõrge puutepinge põhjuseks pingelang N (PEN) juhtmes.
Vahepealsete kordusmaanduste puudumisel võib see lühise korral ulatuda näiteks ka pooleni faasipingest ehk siis 115 voldini. Kui tarbija sisetakistus on null (lühis ju) siis jaguneb kogu pinge faasijuhi ja neutraaljuhi vahel.

Mul juba 2 tuttaval kirjas, kel majja tulnud kaablil PEN (null) katkenud. Esimesel polnud kordusmaandust ja kodutehnika läks särava pauguga teise ilma (Läks LCD telekas ja mängukonsool, arvuti jäi terveks), valgustites läksid hõõglambid. Teisel oli kordusmaandus ja tuli ise minu juurde, et näe mõõtis faasipingeid, kõiguvad ja on ebaühtlased kogu aeg. Valgus tegi värvimuusikat. Ja oli ka temal PEN katkend aga tehnika jäi terveks. Mõlemal oli õhuliini posti otsast kaabel majja. Esimesel vajus rippuval kaablil soon seal katkestusse, tal oli lihtsam kogu kaabel ära vahetada. Teisel oli õhuliini masti otsas see EE poolne klemm ära ussitanud.

AVVG kirjutas:Tuli ettepanek rajada korterelamule kordusmaandus. Siiamaani oleme hakkama saanud 4 soonelise sissetuleva kaabliga. Oht pidavalt olema nullsoone katkemisel? Kuidas saab nullsoon kaabli sees katkeda? Kuidas vene ajal sellisele asjale ei mõeldud?

Mõni sõidab autoga ega pole kunagi liikusinspektoriga kohtunud. Kas autojuhilubade tegemine on seega olnud mõttetus? Võib olla veab tulevikus , surmani välja? Proovi õnne, tegelikult piisab kui kord alajaamas nullsoon unustatakse ühendada ja vene ajast jäävad ülepingest kärsahaisuga tarbetud mälestusesemed.

siit pildilt võiks nagu välja lugeda, et kordusmaandus ja paigaldise maandus pole päris sama asi?
https://s17.postimg.org/b3jz25267/tncs.jpg
et peale kordusmaandust on ju ikka PE ja N ühes juhtmes koos - alles paigaldise maanduse juures toimub lahutamine.
ja kui paigaldise maandust juba rajada(milleks kordusmaandus üldse on??), siis kumb peaks parem olema - kas ühe vardaga või mitmega? siin lk4-5 näitab, et mitme vardaga on mingi puutepinge väiksem vms?
http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/opp ... 0kevad.pdf
et kas see mitme vardaga on mingi piksevoolu jaoks ja kui välku pole plaanis püüda, siis sobib ühe vardaga nn kitsam variant ka? või peaks ikka selle mitme vardaga laiema tegema?

Maandus peab olema selline, et puutepinge jääks alla 50V. Nii lihtne ongi! Ei saa õelda, et pane üks või mitu, kõik oleneb ju pinnasest.

Eestlus kirjutas:puutepinge jääks alla 50V. Nii lihtne ongi

Lihtne küll teoorias, aga millised praktilised soovitused sellest järgnevad? Mis sa võtad voolu väärtuseks, et maandustakistust arvutada?

hambakari kirjutas:siit pildilt võiks nagu välja lugeda, et kordusmaandus ja paigaldise maandus pole päris sama asi?
https://s17.postimg.org/b3jz25267/tncs.jpg
et peale kordusmaandust on ju ikka PE ja N ühes juhtmes koos - alles paigaldise maanduse juures toimub lahutamine.

Selle pildi mõistes on kordusmaandus elektrifirmale kuuluv maandus, vanasti maandati niiviisi õhuliini masti "null", nüüd maandatakse liitumiskilbi PEN. Sinul selle maandusega mingit pistmist pole.
Ja paigaldise maandus on see, mille rajab klient ise ning PEN lahutamine toimub tõesti selle maanduse juures.
 

ok thx.
aga lk4 lõpust loen ikka välja, et parem on ikka mitme vardaga teha?

lk4 kirjutas:"Üheelektroodilise maanduri korral võib puutepinge olla suhteliselt kõrge. Puutepinget saab vähendada mitmest elektroodist koosneva maanduri kasutamisega, mis tasandab maapinna potentsiaali maanduri kohal."

kusjuures varda pikkus pole ju selles suhtes oluline, et pole vahet mitu tk seal üksteise otsas on - kui ala on kitsas, siis on ka puutepinge kõrgem. aga kui ala on laiem ehk kasutatakse mitut varrast üksteise kõrval, siis on ka puutepinge väiksem...
ja kuna 1 obo vms varras on 1.5m pikk, siis enamus kohtades peaks piisama neljast vardast(2+2), mis on üksteisest 6 meetri kaugusel?(kuna varraste vahe peab olema 2x nende pikkus...)
kusjuures alguses saab isegi kahe vardaga proovida ja kui tulemust välja ei anna, siis lööd lihtsalt mõlemale poole ühe juurde? ja ühendus peab maa sees olema 25mm2 halja vasega, millel kiud vähemalt d1,8mm... vähemalt selle järgi:
http://www.apollo.ee/maandamine-ja-pote ... mat-3.html
aga kui poes on 16mm2, millel kiud d2.5mm, siis too sobiks ka vbl?

Ei sobi, paljas vask pinnases peab olema vähemalt 25 mm2, teras vähemalt läbimõõt 10 mm.

Maa sees võid julgelt kasutada RD10 terast. Maasees olevad klemmühendused tuleb katta korrosioonikaitselindiga.

Ei pea 25 ruutu olema 16 alates OK, Probleemid on liivapinnastega hoonetes, ka paas on paha paha. Ikka 150 oomi ja peale, kui juba kord nii on siis pot. ühtlustus teha korda, kõik raud kokku piltlikult, ka alupex Cu/Fe liited, küte, survevesi, sisendist rääkimata

fastteam kirjutas:Ei pea 25 ruutu olema 16 alates OK, Probleemid on liivapinnastega hoonetes, ka paas on paha paha. Ikka 150 oomi ja peale, kui juba kord nii on siis pot. ühtlustus teha korda, kõik raud kokku piltlikult, ka alupex Cu/Fe liited, küte, survevesi, sisendist rääkimata

Ega sa vist ei tea, mis puhul on 25 ruutu ja millal võib olla 16 ruutu? Ega sa vist elektrik ei ole ? Rohkem selline foorumist õppija?

Standard EVS-HD-60364-5-54 2011 järgi on lubatud ka 16mm2 vask juhul kui, korrosioonirisk ja mehaanilise kahjustuse oht on äärmiselt väikesed.
Standardi sõnastuses on muidugi sees sõnad nagu "kui kogemus näitab" ja "äärmiselt väikesed", eks need on vaidlemise kohad. Hinnavahe oli nii väike ning enda majale tegin 25mm2 vaskköisjuhtmega kordusmaanduse, 3x 1,5m pikkused OBO vardad, varraste omavaheline kaugus 3m, sügavus ~ 70-80cm. Ühendused kaetud kõik korrosioonitõrjelindiga.

ise ostsin 25-se sellepärast et 16-st müüdi ainult rull korraga ja lühem jupp 25-st tuli kokkuvõttes odavam.

tegelt on ikka selline küsimus veel, et kas see paigaldise maandus ongi ainult selle peajaotuskilbi maandus ja rohkem polegi vaja või on iga hoone eraldi paigaldis vms?
ja kui aind peajaotuskilbile maandus paigaldada, siis peab lihtsalt lootma, et teiste hoonete juhtmed ja eriti nende maandusjuhe vahepeal katki ei läheks?

Ainult PJK vajalik kordusmaandus. Ka paljud elektrikud pole aru saanud, et pot.üht. on veel tõhusam see aitab sin viimase lause puhul.

selles suhtes, et PPÜ latt peaks olema ühendatud selle sama PE juhtmega PJK maanduse ehk nn paigaldise maanduse külge, aga kui see vahepeal mingil põhjusel katki peaks minema, siis pole PPÜL-i ka ju enam.
ja vbl on siis üldse mingi konkreetne pikkus, mille järel peaks iga kord uue/lisa nn paigaldise maanduse rajama, kuna amprite valimisel peab ka ju vahemaad arvestama?

hambakari kirjutas:kas see paigaldise maandus ongi ainult selle peajaotuskilbi maandus ja rohkem polegi vaja või on iga hoone eraldi paigaldis

Oleneb sellest, kui suur mõis sul on, kui palju hooneid ja kui kaugel üksteisest? Ei ole sugugi keelatud ka erinevatele hoonetele teha kordusmaandused.
Ei saa foorumis vastata sellele küsimusele, kui ei ole olukorrast üdist pilti.

hambakari kirjutas:...ja vbl on siis üldse mingi konkreetne pikkus, mille järel peaks iga kord uue/lisa nn paigaldise maanduse rajama...

Peajaotuskilbist viid laiali maakaablid, õigus? Iga kaablikraavi põhja viskad 25-ruuduse vaskköie, veidi mulda peale, siis kaabel sinna otsa. Maandusköie ühendad kilpidesse mõlemas otsas. Ja nii kõigi kaablite/kraavide korra. Ning ongi maandust kõik kohad täis.
 

A.S. kirjutas:viid laiali maakaablid ... kaablikraavi põhja viskad 25-ruuduse vaskköie ... ühendad kilpidesse mõlemas otsas

Aga mitme soonega see maakaabel sel juhul peaks olema, 5 soont tundub raiskamisema, 4 soone korral jälle kuidas ja kuhu teha PEN-lahutus?

Lahutuse teed ikka esimeses kilbis, edasi lähevad 5-soonelised kaablid.

Aga kuidas seda Cu-köit majanduslikult põhjendada, kui kaablid 5-soonelised?