Ehitusfoorum

Tervist!
No kurat, kaua olen kukalt kratsinud ja ei suuda jõuda järeldusele mida teha, kindlasti on siin mingeid häid ideesid, kuidas mu probleemile lahendus leida. Proovin võimalikult lühidalt kokku võtta.

Ehitan töökoda vanassse lauta, seinad maha lõhutud, kuid ruumides on erinevates tasapindades põrandad ja ka erinevates seisukordades., suurim tasapinna erinevus on kuskil 10cm. Põrandad idee poolest on siledad, ühes ruumis on veidike virtsast kashjustada saanud ja lagunenud kõvasti.

Mõte nr 1 oli valada kogu teema Uue tellitud bettooniga sirgu ja siis kõvendiga lasta ära lihvida, saab ilusa peegelpinna kus peal on tööriistu ratastel maruhea ringi sõidutada. Maksumus kuskil kokku 800€ Natuke üle 40 ruudu valatavat pinda. Kuid siis sain teada, et tööohutus nõuab, et inimese töö paigas oleks pehme pinnas, ehk siis kummimatte tuleks maha panna, mugavus, jalgade tervis jne. Otseselt palgatöölisi sinna veel tulema ei hakka nö, kuid endal oleks kah vist pehme peal parem. Lisaks Tööriistad oleksid maruõnnelikud kui nad bettoonile ei kukuks. Kuigi see hooldus ja mugavus ja vastupidavus oleks lihtsalt taevalik.

Mõte nr 2 oleks siis laudpõrand, kuid see vajaks korraliku lauda, alla reikasid, mis tõstaks põrandat liiga palju ja ka korralik põrandalaud läheks kalliks ja paigaldus oleks tülikas.

Mõte nr 3 . Madalamad osad sirgu valada, põrand võõbata niiskustõkkega, panna sinna vb veel kilet isegi peale ja siis plaatida osbga, mille peale mingi tugevam linoleum panna. See mõte annaks tulemuse millega ma oleks vist isegi peaaegu rahul. Ja see oleks vist ka üks odavamaid lahendusi. Kuid siin mu sisetunne aimab, et palju asju peab õigesti tehtud olema, et kõik õnnestuks. Kas plaadid tüüblitega põranda külge panna, kas seintest jätta lahti. Kas otsekontakt maapinnaga on ikka hea mõte. Kas läeb mädanema või hallitama, kas on vb vaja millegiga töödelda osb plaate? Milline oleks hea materjal millega katta põrand. Seda tundmatut ala on siin ikka kõvasti.

Mõte nr 4 ???? Mis ideesid veel välja pakutakse?? Milliseid probleeme te näete antud lahenduses?

Paneme pildi kah.
Detaile. Sinna sisse tuleb soojamüür kooh ahjuga. Püsivat kütet ei saa sees olema, seega temperatuuri kõikumist saab olema omajagu. Niiskusega ma ei usu et probleeme saab olema, kuna ikkagi ruum saab omajagu puitu täis olema koos tolmu ja saepuruga.

Ise viiks ellu mõtte nr.1!

Maikkel kirjutas:Detaile. Sinna sisse tuleb soojamüür kooh ahjuga. Püsivat kütet ei saa sees olema, seega temperatuuri kõikumist saab olema omajagu. Niiskusega ma ei usu et probleeme saab olema, kuna ikkagi ruum saab omajagu puitu täis olema koos tolmu ja saepuruga.

Kas see kooslus seadusega kuidagi vastuolus ei ole? Saepurutolm on vägagi tule- ja plahvatusohtlik ollus! Arvestades asjaolu, et kunagi kavatsed ka töölisi võtta, siis nende ja enda jalgealune ja tööriista mahakukkumine on kõige köki-mökim mure võrreldes võimalike saepurutolmu süttimisega seotud tagajärgedega.

Üks hea aga unustatud põrandatüüp on puitklotsidest (pakkudest) laotud põrand.
Klotsid laotud põrandale püstikiudu külg-külje kõrvale.
Pole libe, soe jala all. Naturaalne ja vajadusel kiiresti asendatav. Saab kasutada puidutöötlemise jääke.
Kasutatakse ka traktori ja tankitehastes sest sellel võib roomikmasinaga kohapeal keerata ringi. (Kui õli peale läheb ei tekki loiku ega lähe libedaks vaid põrand saab vastupidavam.)
Ka jalgratta trekisõidu rada tehti niimoodi.
(Unistan, et enda garaažis oleks selline põrand.)
ping

Ikka see kurikuulus foorumi mõttetu nokkimine tuleb esile
Peaks hakkama oma tekste kellegil üle laskma vaatama hakkama, et ega midagi vastuolus ei ole kirjutatud ja et kõik oleks ilusti ära põhjendatud. Muidugi siis lõpuks saab 3 A4 lehte juttu ja siis ei viitsi keegi enam süveneda

Ilmselgelt on selle peale mõeldud, ei tasu selliseid asju eeldada, ning see ei olnud isegi teemaks hetkel.
Puidutöökojas on alati teatud kogus saepuru ja tolmu olemas, see ei tähenda nüüd, et ma lahtist lõket teen keset saepuru hunnikut, eksju Tolm kui selline alati neelab niiskust sisse, seepärast ma kipun arvama, et seal ei tohiks niiskusega probleeme tekkida. Kuna kõigis töökodades on alati võrdlemisi kuiv õhkolnud kus ma käinud olen.

Puupaku põrandat olen ise kusjuures ka teinud. Kuid see antud hetkel minu soovidega kohe ikka üldse ei kooskõlastu. Ajan taga ikkagi peegelsiledust kus ka kõige väiksem plastik ratas ilusti veereks.

Betooniga siledaks. Muud variandid on töökoja põrandana halvad. Kummimatid võid vajadusel panna masina ette töökohale. Jalgadele ta hea on, samas otseselt seda keegi ei nõua. http://www.ajtooted.ee/matid/tookoha-ma ... oC-Nbw_wcB

Lahtine tuli puutöökojas unusta ära. Lihtsam on kohe tuli räästasse panna, kui tulekahju korraldamiseks kõigepealt hunnik asju kokku ehitada. Peale esimest päästeametniku visiiti keelatakse see pull niikuinii ära koos väikese rahalise preemiaga. Ja seda et nad väikesi puutöökodasi kontrollimas ei käi pole ka mõtet loota. Kui eelarve eraldi katlaruumi välja ei kannata pane õhksoojuspump.

Puitpõrand ju jala all sama kõva, kui betoon, asfalt või klinkerplaat. Vaid soojem aga puutöökojas paljujalu ei käi ja põrnada teed ju ikka soojustusega, sest sealt tuleb muidu suurem jagu külmast tuppa ja kütmine muutub mõtetuks. Lahtine tuli ja ahjuga kütmine puutöökojas VAID enda tegemiste tarbeks. Kui võtad palgatöölised siis soovitaks panna keskkütte süsteem ja soovitavalt põrandaküttega või kui jalgu hoida siis seinaküte hoopis. Radikatega tekib see pidev puhastamise probleem.
Põranda soovitaks teha sellise, mille tegemist kõige lihtsamaks, odavamaks ja vastavalt vajadusele kiireks pead. Kui oled osav tisler, siis tee puidust aga, kui saad betoonpõranda järeltöötlemisega kergelt hakkama siis vala ja tasanda. Muide plastist väiksed rattad ei taha ühelgi pinnal normaalselt " veereda". Seda teevad vaid korraliku kv. kummirattad.

Kas mettallist uksega kinnine ahi, millele on laotud kivist vooder ümber kvalifitseerub lahtise tule alla?
Eks see rohkem teiste "tegijate" pealt kopeeritud on. Kellel on veel 4 korda tuleohtlikumalt see asi lahendatud, mõtlesin et kui nende vead parandan siis on okei. Reaalset tuleohtu ma seal ei näe. Kuid arvate et päästeamet kukub kohe trahvima?

Puitpõrand ikkagi vetrub veidike. Lisaks kui peitel maha kukub ei ole kohe teritada vaja, sama ka teiste terade kohta.

Põrandat soojustada ei ole võimalik, sest sellisel juhul tõuseks põranda pind liiga palju kõrgemaks.

Põranda küte....võiks isegi teostatav olla. Ahi õnnestuks mul vast töökoja all olevasse keldrisse paigutada, sinna sama ahju külge keevitada või osta mingitsorti soojusvaheti läbi mille siis suunata vedelik väikse pumbaga üles korrusele põrandas olevatele torudesse liikvele. Muidugi õigem oleks kõik kraam originaal osta jne, kuid nagu ikka, eelarve on väike ja endal on käed otsas.

Õhksoojuspump on välistatud, kui endal mets olemas siis ikka elektriga ei hakka kütma. Kuid saan aru, lihtne ja ohutu lahendus.

Väiksed plast rattad olid ainult näitena toodud, plaanis ongi kasutada kummist rattaid.

Kujutad sa ennast näiteks mõnda tummisemat paksusmasinat mööda puitpõrandat vedamas? Lisaks jäävad masinad puitpõrandal õõtsuma.

Põrandakütet ei ehita täie aruga inimesed töökotta selleks, et seal on oht see ära lõhkuda. Masinatega. Suur raskus väikesel pindalal + pidev vibratsioon.

Mis ahi. Vaata otsi soovis ja kuldses börsis liigub mõnikord hinnaga sada ja peale eurot kasutatud katlaid.

Ok, Betoon põrand läheb, sellele järeldusele jõudsin.
Kuid kui mitte põrandaküte siis radikad jamh. Eks ta tegelt lihtsam ja odavam paigaldada oleks.

Kuigi põrandakütte ära lõhkumine. Mu masinad ei kaalu sadasid kilosid. Kuna mul ruumi nii palju ei ole siis on ka masinad suht väiksed. Lisaks, plastik toru 5cm sügavusel C40 klass segu all vibreerib puruks?? Tõsiselt?

No ma arvasin, et kui juba puruimemistrassid käiku lähevad, et siis ikka puutöökojas ka puutöömasinad hakkavad olema, mitte kaasaskantavad mänguasjad.

Samas võta vene paksusmasin. Kaalub pea pool tonni ( ega ma täpselt ei tea, aga raske ta on), toetab neljast nurgast põrandale. Juhtub vähe kehvemini tehtud koht aluses olema ja on väike pragu põrandas. Toru lõhkumiseks piisab.

Eks näis mis tulevik toob. Kuid kui need "kaasaskantavad mänguasjad" Maksavad juba ostes siin reas 1k€ tükk, siis nende Päris päris asjade ostmiseks noorel inimesel ei ole kerge seda ressurrssi kokku saada, kuid tuleviku peale mõeldes tuleks arvestada sellega tõesti.

Eks peab proovima kuskilt katla-radika komplekti muretsema või kokku keevitama midagi. Vb õnnestub olemasoleva mettall ahju korstnasse siiski mingi soojusvaheti kokku keevitada, sest plaan on siiski olemasolevaid asju ära kasutada. Ei hakka lihtsalt asju kõrvale viskama siiski sest mingi teine meetod oleks parem.

Kui kellegil on häid ideesid selle soojusvaheti jaoks, andke tuld.
Endal hakkas peas keerlema nö sauna tüüpi soojusvaheti, kuid suurema kontaktpinnaga ja nö suurema võimsuse ja ökonoomsusega. Väike pump vahele mis vett ringi ajaks 2-3 radika vahet ja ilmselt ka mingi akumulatsiooni paak. Eks ta üks paras porno kindlasti kokku tuleb siin mõne arvates. Eks näis. Kui kellegil midagi tarka või abistavat juurde lisada on. Siis võib õigele teele suunata küll. Lihtsalt ei usu, et mulle paarisaja euri eest siin keskütte katel kätte kukub, mis ei oleks täielikult läbi põlenud juba.

Kuskile olemasolevale ahjule korstnasse soojusvaheti pookimine lõhnab peatse pigipõlengu järele. Sa nagu üritaks leida erinevaid võimalusi töökoda maha põletada.

Ma päris sellist soojusvahetit ei mõelnud, mis on nii kinnine ja umbne, et ebatäiuslik põlemine tekib, sauna keristel töötavad nad aastakümmneid. Kuid okei.

Mis variante on veel säärase töökoja kütmiseks siis? Õhksoojuspump ja keskütte katel eraldi ruumi koos radikatega on 2 varianti. Mis veel on?

Sauna keris ei hiilga oma kasuteguriga ka väga.

Ega väga rohkem variante polegi. Õhksoojuspump on odav panna, kallis ülal pidada, katlaga vastupidi.

Niisis, sai leitud üks katel, küsiks siis arvamust, kuidas tundub ja kas asi on ajamist väärt?
Sisse lähevad pikad puud. Eelnevalt oli katel hulga suuremat ala kütmas, seega võimsust on üleliia.

Paneks siis 2 natuke pikemat malm radikat akende alla ja kuni 500L akumulaatori, kardan et suuremat ei õnnestu leida hetkel. Küttevedelikuks mingi tosooli laadse toote (Soovitusi?) et vältida külmumist....Sest elektri küttekeha sinna sisse ei hakka panema. Korstna pikkusest peaks samuti piisama.

Väidetavalt ühe hooaja ainult põletatud ja siis välja vahetatud mingi teistsorti süsteemi vastu.
Hinda küsitakse 300€ Õnnestuks ilmselt saada ka 250€ eest.

Maikkel kirjutas: Küttevedelikuks mingi tosooli laadse toote (Soovitusi?) et vältida külmumist....Sest elektri küttekeha sinna sisse ei hakka panema.

Kas see leitud katel saab olema lihtsalt dekoratiivne element või selline aeg-ajalt demovärk ja sa seda eemärgipäraselt kütma hakata ei kavatsegi, et tosooli tahad sisse panna? Mis su hoiustatava materjaliga juhtub suurte temperatuuri erinevuste korral ja kui kvaliteetne saab toodang olema? Et vahepeal on miinuses, siis väike termošokk +20 ja natuke peale.

Urmas

Palju sul põranda tõusuks on arvestatud, kui peaks valamise kasuks otsustama?

Kuskil 6cm, see on minimaalne valatav segu paksus mis püsib tugev.

Ma omale tegin töökoja maja alla keldrisse, põrand oli nagu oli... panin tasanduseks peene killu ja peale tänavakivi , kokku 70 ruutu. Masinatele kummimatid alla ja asi toimib super hästi. Ilmselt siis tänu killukihile ja sellele, et kivid on lahti ei ole mingit vibra. Tõus kokku ca 10 cm. Kulu oli vast nii 400-500 eurot. Ja sai soodsalt, lihtsalt ja kiirelt korraliku põranda.

Tänavakivi asemel sobib säästuvariandina ka vanu telliseid kasutada kui õnnestub neid leida. Visuaalselt kenam ka.

aero kirjutas:Tänavakivi asemel sobib säästuvariandina ka vanu telliseid kasutada kui õnnestub neid leida. Visuaalselt kenam ka.

Vuih, no on sul alles ilumeel! Tegelikult, ära seda eelmist lauset tõsiselt võta ehk visuaalne väljanägemine on väga-väga subjektiivne.

Urmas

Epoga võib ka imesi teha...