Ehitusfoorum

Tere!
Uuriksin maad natuke kaevu teemal. Nimelt maal (Läänemaa, Martna vald) on salvkaev ning sinna sisse tehtud ka puurkaev. Salvkaevu rajamist keegi ei mäleta. Puurkaevu rajamine oli eeldatavalt 70-80’datel. Kevu hooldatud ei ole. Salvkaevuvett igapäevaseks tegevuseks ei kasutata. Vesi seisab ja haiseb, kuid see selleks. Küll aga on puurkaev kasutusel igapäevaselt. Kaevust vee kätte saamine käib vanakooli moodi ehk käsitsi pumba üles-alla liigutamine. Mureks on aga süvenev rooste. Täpset algpõhjust ei tea, kuid tundub sedamoodi, et kogu torustik on nii roostes, et see jõuab ka otse vette. Nüüd hiljuti sai kaevule uus kate tehtud ja asjapooled arvasid, et võiks toru puhastada ning võtsid selle kaevust välja, millegagi puhastasid, panid tagasi ja nüüd pumpamisel tulev vesi on ikka totaalselt pruun. Aitab ainult ootamine, et jama sadestuks ämbrite põhja, et saaks vett tarbida. Küll aga on olukord tekitanud mure, et ei taha enam seda vett tarbida ja mõtted on hakanud liikuma kahes suunas:
1. Teha veeanalüüs, et mõista, mis on tegelik kvaliteet. Päringu peale, millal viimati vett analüüsiti, sain vastuseks, et vene ajal – seda on raske kommenteerida…
2. Kui veeanalüüs on OK, siis küsimus, et mil viisil kogu see amortiseerunud ja roostes torustik asendada plastikuga ? Saan aru, et täpset hinda on raske öelda, kui ei ole teada kaevu sügavus, kuid võtame jämedalt, et kaev näiteks 50 m sügav ning kogu selle ulatuses vahetada torustik plastiku vastu.

3. Juhul kui torud on asendatavad, siis läheks sisse elektriline pump, et tuua inimesed kaasaega.

4. Mõni variant veel, mida võiks arvesse võtta, et roostene vesi puhtaks saada ?

Kaevu registreerimise kohta kuskilt infot ei leia nii palju kui ametite kodulehtedelt otsinud olen.

Millest võiks alustada või mis oleks mõtted, kuidas selle teemaga edasi minna. Kui kellelgi on varasem kokkupuude samalaadse teemaga, siis küsiks, kas selline investeering ja mõttelaad on teostatav ja mis see rahakotile võiks tähendada.
Vesi on elu alus ja see võiks olla ikka puhas 

polukoli kirjutas: 4. Mõni variant veel, mida võiks arvesse võtta, et roostene vesi puhtaks saada ?

Parafraseerides ühte kurikuulsat kadunukest, siis "Pumbata, pumbata, pumbata!" ja vesi peaks idee järgi saama puhtaks.
Kui ennem ei olnud roostes, siis sarnasest kogemusest- meil maal tehti puurkaev, alguses oli seal sees paar Malõš vibropumpa(kui üks ütles üles, pandi järgmine), siis mingi 10+ aastat tagasi sai pandud korralik pump, aga ikka vanadel häda, et vesi hägune ja haiseb millegi järgi. Panin vooliku külge ja käskisin iga päev 8 tundi vett lasta ja nii nädal järjest. Pärast juhtnööride järgimist jäi ära torisemine vee kvaliteedi üle.

Maa-ameti portaali kasutades otsiks lähedalasuvad kaevus üles, nende passinumbrite alusel vaataks puurkaevude andmebaasist kasvõi varasemat vee kvaliteeti ja siis oleks vast selgem, kas: pumbata pumbata pumbata, või siiski õppida õppida õppida.

see on ka mõte. Väike update vahepeal. Sai möödunud nv maal käidud ja pumbatud. Roostest vett otseselt enam ei tule, küll aga on vesi selliselt kergelt hallika tooniga ja kui lasta seista, siis põhja ikka mingit settetkraami tekib. Mustad väikesed tükid. Samas vesi ei haise...

.. ehk siis ühesõnaga sai suurema vee voolamise kiirusega väävelvesiniku esimese ladestu kätte. Lase nädal asjal seista ja vast sama seis.
Pruun sete: raud
Must sete: mangaan
Viimast on teatud juhtudel kordi ebameelivam eemaldada, kui seda on raua eemaldus.

Pigem uuriks salvkaevu sees olevat tihendit puurkaevu mõttes. Aga arvestades hüdrogeograafilist olukorda siis ... khm. Lisaks: on olemas puurkaevude andmebaas, kas tõesti sealt ka infot ei saanud? Viska mõne, kasvõi poole kilomeetri läheduses oleva kinnistu katastriüksuse number, otsin ise.

Lähim kaev, mille leidsin on http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis ... 1009598293
Vahemaa registris oleva kaevu ja maal meie kaevu vahel on kuskil 150-200m.

no sellest peaks piisama. Põhjavee horisont on ikka üsna stabiilsel kõrgusel, kui ei ole just mägismaa...