Tere
Tänud vastamast! Tänaseks päevaks olen otsustanud IKO PIR plaatide kasuks. Karkassi vahele 140mm ja sissepoole veel 30/60 (olenevalt seinast, mõnes seinas on ülemine tala sisseastega 30mm, panen ka sinna 30mm peale ja siis jääb allapoole 60mm). Mõnes mõttes ei tahaks sissepoole nii palju lisaks panna, aga eeldusel, et teibin vuugid korralikult, ei tohiks ju probleemi tekkida? Kastepunkt liigub küll toa poole, aga jääb loota, et niiskus nii kaugele ei pääse. 100% aurutihedaks ei saa ilmselt ühtegi konstruktsiooni, aga loodan, et kui mõnest kohast tulebki läbi siis on niiskustase ikka piisavalt madal (sundvent), et mitte prusse mädandama hakata. Teoreetiliselt oli ju ka enne kastepunkt seina keskel, aga saepuru imes lihtsalt prussi ümbert niiskuse endasse.
Teine asi mida kavatsen teha, on ka lakke sellesse ossa, kus teist korrust peal ei ole (ca poole maja peal on II korrus, ülejäänud SBS kattega katus), paigaldada 30mm PIR plaat. Välisseinas saan plaadi ühendada seina soojustusega, küll jääb üks kandev vahesein (kuhu toetab peale II korrus) selliseks kust PIR plaadiga (ehk siis ka aurutõkkega) läbi minna ei saa. Kui sealt vahelt natuke niiskust konstruktsiooni pääseb, tekib küsimus, kuhu ta liigub (teoorias on see koht I korruse katuse ja II korruse seina liitekohas). Kui aur liiguks mööda I korruse kandvat kiviseina üles katuse alla, ei tohiks ju eriti probleemi olla, kuna niiskus on ka praegu sinna liikunud (kastepunkt küll natuke liigub). Katuse all on termoliit ja tundus, et katuse laudise all õhk ilusti liikus ehk siis katuse alt peaks välja tuulduma küll. Kui hakkab kuhugi II korruse seina sisse pressima, siis võib olukord natuke kehvem olla, aga võimalik, et satub kuidagi II korruse silikaatfassaadi taga olevasse tuulutuspilusse ja probleem kaob. Eks seda näeb täpsemalt siis kui II korruse ka lahti võtan.
Kolmas probleem, mida sooviksin arutada, on põrand ja selle soojustamine. Maja all on madal (ca 1,2m) kelder. Põrand on väga kapitaalselt ehitatud ja seda lõhkuda ei taha. Hetkel on seal ilmselt ca 13cm saepuru. Põrandatalad toetuvad välisperimeetris ja maja keskel oleva kandva seina all paekivimüürile (tõrvapapp vahel). Kui ma hakkaks nüüd seda kõike altpoolt soojustama, siis ükskõik mida ma sinna paneks looks teoorias olukorra, kus toast tulev niiskus liigub keldrisse ja siis kondenseeruks seal. Isegi kui paneksin nii palju soojustust, et kastepunkt jääks soojustuse sisse, siis talade otsad, mis toetuvad paekivimüürile, jääksid oma temperatuuri tõttu ikkagi kondensaadi tekkimise tsooni. Samuti oleks raskendatud saepuru väljakuivamine (tõenäoliselt kuivab see põrand praegu allapoole välja?).
Toa poolt soojustades (mida ma väga teha ei taha, kuna ukseavad jääksid siis madalamaks ehk siis maksimaalselt 30mm PIR-i) liigub kastepunkt toa poole, mingil perioodil aastas kuskil konstruktsiooni sees kondenseerumine toimub. Konkreetset keldri kliimat ei oska ennustada kuna maja sai alles ostetud, aga tõenäoliselt on seal külmade ilmadega kerge miinus ehk siis kondenseerumiseks head tingimused. Kui mul oleks kindlus, et suvel kuivab niiske saepuru keldri poole välja, oleks toa poolt soojustamine mõeldav. Aurutihedaks seda põrandat kindlasti ei saa kuna läbiviike on palju.
Viimane variant on jätta soojustus nii nagu ta hetkel on ja talvel vaadata kui külm põrand on. Samas kui parkett juba maas, kaob seestpoolt soojustamise variant ära.
Veel üks võimalik probleem, mis praegu tekib on põranda ja seina sõlme liitekoht esimese korruse põranda tasapinnas. Seina PIR soojustus läheb põranda pinnast allapoole ehk siis põrandatala otstesse jääb üpris aurutihe kiht, st seina poole ei saa tala välja kuivada. Kui tala kuivab keldri poole välja, ei ole muretsemiseks ilmselt põhjust. Kas peaksin muretsema?
Üldiselt arvan, et kohati mõtlen asju natuke üle, kuna endale tahaks ikka head asja teha, et 10 aasta pärast mõni pruss või tala kuskilt mäda ei oleks, aga äkki keegi kõrvaltvaataja pilguga annab ka natuke nõu?
