Ehitusfoorum

Tere, postitan siia oma probleemist, kuna oleks vaja natukene asjatundjate nõu.
Nimelt sai kolitud üürikorterisse, kus vannitoa remont on täiesti tegemata. Tegu on nõuka aegse paneelmajaga . Kuna eelarve on omaniku poolt piiratud ja ise üürikorterisse palju investeerida ei raatsi, siis on probleem hüdroisolatsiooniga . Hetkel plaanis vannitoa seinad (13m2) plaatida ja värvida . Vannituppa jääb vann ja eraldi põranda trappe ei tule .
Sooviks teada, kui soovin krohvida seinad kipskrohviga mp-75, kas ilmtingimata peab olema krohvi kihi paksus 5mm või võin kõik ebatasasused lihtsalt täis tõmmata . Väliseinas on 50ne peno, millele tahaks panna võrgu ja kipskrohviga üle tõmmata.
Ostetud sai aquastop ja sooviks teada, kas piisab sellest, kui märjad tsoonid sellega üle teen või ilmtingimata peab plaadi alla hüdroisolatsiooni mastiksi panema?
Ostetud sai weber vetonit lr+ mis ei sobi niisketesse ja märgadesse ruumidesse, kas selle on võimalik teha sobivaks või lihtsalt vaja uus viimistluspahtel osta.

Aitäh

Paneelmajas kiviseintele on piisav aquastop nimeline tõke. vähemalt kaks korda ja kangeima retseptiga.

Aitäh Kalvis, oskad sa öelda mulle veel äkki krohvikihi paksuse kohta?

Märgtsoonid tehakse hüdroisolatsiooni mastiksiga üle. Mitte üksi juhend ega norm ei luba selleks kasutada niiskustõket. Märgtsoon on veega otseselt kokkupuutuv pind + olenevalt ruumist pool meetrit edasi pritsmetsoonist. Samuti on märgtsoon põrand koos 100mm ülestõstega seinale.

Kipskrohv pole sobilik märgruumi, kasutada tuleb tsemendi põhjal pahtleid, krohve. Lr on välistatud märgruumis.
Kipskrohv võib mõne juhendi järgi tulla kaalumisele kui kaetakse seinad 100% veetõkke mastiksiga.

Vahtplasti arveerimiseks kasutada armeerimissegu või remontplaadisegu. Krohvimiseks sama või TT või vastav. Kipskrohv vahtplastil on absurd.

Paneelmaja pole SPA, kus vesi seisab nagu basseinis.

Kaua te jaksate aastast aastasse seda jama ajada. Nii lihtsalt ei tehta ja kõik. Need põhjused on välja toodud nii teoreetilises pooles kui katse-eksituse meetodil ajas.
Kogu see soovitus on RÄMEDALT vastuolus tootejuhenditega ning ka hea tavaga ja ehitusseadustikuga.

Praegune teemaalgataja konstruktsiooni lahendus koos 2x kangema retsepti aquastopiga on puhas FEKAAL !

Ehitusseadustiku mõtlesid ise vist välja ja tootejuhendi järgi teha tuleb.
Ma ei tea miks sa rämedalt ei salli üht toodet mis on mõeldud niiskustõkkeks. Iga tootel on oma koht.

Kalvis kirjutas: Ma ei tea miks sa rämedalt ei salli üht toodet mis on mõeldud niiskustõkkeks. Iga tootel on oma koht.

Isehakkanud ehitus spetsialistile tuleb vist uudisena lihtne tõsiasi, et tema poolt soovitatud toode ei pea 100% niiskust!
Ja just 100% on tingimata vajalik, et säiliks ehituskonstruktsioon ja naabritele ei tilguks pähe!

Mul tehtud vannituba üle vaid sellesama Aquastopi ja värviga. Umbes-täpsel viis aastat tagasi . Praeguseks on värv tuhmunud ja kuivanud veeplekid hakkavad vaikselt silma riivama ehk siis vajaks ülevärvimist. Kuid siiani pole küll kusagilt näha, et ehituskonstruktsioonid laguneksid ja pole ka kuulda olnud, et naabritele midagi pähe tilkunud oleks...

Tere. Aastas vähemalt korra, "ujub" see aquastop märja ruumi materjalina välja.
See, et seda kasutatakse (ja mõnel on isegi vedanud!?) siis on see ikkagi vaid niiskustõke.
Märjas ruumis ja vähemalt märgtsoonides, kasutatakse ikka ja ainult veetõket,
vastavalt kõigile protseduurireeglitele. Aru ei saa, kuidas paigaldada aquastop´iga: nurgatugevduslinte, torukandadele mansette, trapitugevdustükke...? Ei kuidagi. Andres

pikk88 kirjutas:Mul tehtud vannituba üle vaid sellesama Aquastopi ja värviga. Umbes-täpsel viis aastat tagasi . Praeguseks on värv tuhmunud ja kuivanud veeplekid hakkavad vaikselt silma riivama ehk siis vajaks ülevärvimist. Kuid siiani pole küll kusagilt näha, et ehituskonstruktsioonid laguneksid ja pole ka kuulda olnud, et naabritele midagi pähe tilkunud oleks...

Mis nüüd!
ongi pretsetent? Kui pikkal peab siis pekki need märgruumide sertifikaadid ja toote juhised, tõmbame oma märgruumid ainult eranditult aguastopiga, sest vendade foorumist keegi pikk/kalvis niimoodi soovitasid?
Soomes saaks peksa selliste soovituste eest, ei mitte soomlaste eripära tõttu, vaid sellepärast, et paljudel soomlastel on valusad kogemused üheksakümnendatest.

Külaline kirjutas:...
Soomes saaks peksa selliste soovituste eest, ei mitte soomlaste eripära tõttu, vaid sellepärast, et paljudel soomlastel on valusad kogemused üheksakümnendatest.

Soomes laskis tarkastaja mul paar-kolm plaati seintest eemaldada, kontrollides kas ja kuidas oli tehtud hüdro. Järgmisel objektil kordus sama tarkastajaga see veel kord ja hilisematel,
enam ei kunagi... (see oli üsna sajandi alguses.)
Tegelikult on kohti, kus "koonerdamine" võib anda nö. päeva lõpuks:
ühe hea - muidugi, mõni võib ka ilma jääda... Andres

Hakka peatükk 2 pihta ja lõpeta magustoiduks peatükk 16 , sest sellise soovitus eest on see hea lugemine.

Tähelepanu võiks pöörata ka sõnadele pädev, tervis ja ehitise eluiga ning kasutusotstarve.

Ja palun näidake selle imelise aquastopi kasutusjuhendit kus on sõnagi selle kasutamisest märgruumi märgtsoonis. Huvi pärast vaatasin eskaro tootejuhendit, juttu on ainult kruntimisest pahtelduse, plaatimise ja muudel juhtudel kui aluspind on liiga kiiresti vettimav. Tõesti toode vähendab aluspinna kohest veeimavust, aga toode pole ei vett ega niiskust pidav.

Külaline kirjutas:

pikk88 kirjutas:Mul tehtud vannituba üle vaid sellesama Aquastopi ja värviga. Umbes-täpsel viis aastat tagasi . Praeguseks on värv tuhmunud ja kuivanud veeplekid hakkavad vaikselt silma riivama ehk siis vajaks ülevärvimist. Kuid siiani pole küll kusagilt näha, et ehituskonstruktsioonid laguneksid ja pole ka kuulda olnud, et naabritele midagi pähe tilkunud oleks...

Mis nüüd!
ongi pretsetent? Kui pikkal peab siis pekki need märgruumide sertifikaadid ja toote juhised, tõmbame oma märgruumid ainult eranditult aguastopiga, sest vendade foorumist keegi pikk/kalvis niimoodi soovitasid?
Soomes saaks peksa selliste soovituste eest, ei mitte soomlaste eripära tõttu, vaid sellepärast, et paljudel soomlastel on valusad kogemused üheksakümnendatest.

Pole mina siin kordagi väitnud, et pretendeerin ajaloolisele tõele ja kõik peaksid niiviisi tegema. Lihtsalt ma tean oma vannitoa kasutamise kombeid ja harjumusi. Minul pole seda ohtu, et peale pesus käimist terve ruum ujub veest, sest elamises pole väikeseid lapsi ja praktiliselt kogu vesi mida ma kasutan jääb vanni. Veeaur läheb ventilatsiooni kaudu kõige kaduva teed. Ja ilmselt on siin oma osa kindlasti ka vedamisel. Naabrimehele niiviisi ei ehitaks, sest hetkel vastutan oma vigade eest täielikult ise. Kui kunagi jõuab asi niikaugele, et pean hakkama vannituba remonteerima, eks siis annan teada kuidas konstruktsioonid seestpoolt vastu on pidanud. Seniks aga päikest !

Paneelmaja dushi või vannituba pole SPA, kus tundide kaupa lastakse veel mõõda seinu alla voolata. Seega on piisav vaid tavaline niiskustõke. Ongi piisav takistamaks vee imendumist seintesse, mitte 100% veekindlus nagu SPA-s.

SPA´de ja veekeskuste tingimused on nii karmid (loe:agressiivsed), et seal ei piisa hüdrost,
mis müügil igas eh. poes. Samuti ei kesta seal tavalised seinaplaadid, ei kesta ka venttorud
ja mida veel... Olen neid vanu paneelmajade vannitube wc´ga koos v. eraldi lammutanud ja näinud, mis seal taga on. Sissetõstetavate sansõlmede vinkelraamistiku alumine horisontaalvinkel oli praktiliselt läbiroostetanud, rihtimiseks kasutatud klotsid, kivikesed... mädanenud/pudedad... Ah, et seal polnud ju aquastop´i! Vahet pole, aquastop´iga v. ilma, jookseb iga vannituba pisemagi uputuse korral, nagu mahlakask, vahelagi on nagu vetttäis käsn ja enne, kui jätkata ehitust, vaja kuivatada v. niiskusimurit. Nii uputas mind tihtipeale ülemine naaber paneelmajas ja nii minagi alumist, kui pesum. äravooluvoolik lahti tuli. Jah, polnud ei hüdrot ega trappe - ainult need kaks ja üheskoos, suudavad vältida niiskuskahjustusi, mitte aquastop!!!
Rumal on väita, et Meie peres pole lapsi, kes meresõda korraldaksid ja et Meie pere on nii-nii peen ja üleüldse teised on ropud vms. Aquastop´i soovitamine märgruumi, annab lugejale piisavalt ohtliku info - no umbes nagu kipsikruvi igasse suvalisse kinnitusse vms... Andres

Tere! Lugesin siin aquastopi kohta ja Eskaro kodulehel on kirjas, et kasutuskoht on ka vannitoas. Mul väike probleem. Remondin eramajas dushiruumi, kus on ka korstnajalg. Nõuka ajal oli seina küljes vaid dushi segisti, seega vett pritsis ehk ka. Korstnajalal oli paaris kohas natuke värvi ja pahtlit pudenenud, üritasin pahtlilabidaga vana pahtli maha kraapida, aga ei õnnestunud, nii kõvasti kinni, ei hakanud ka haamriga taguma. Krohvisin korstnajala TT-ga üle, pahteldasin niiskuskindla pahtliga ja lihvisin siledaks. Nüüd, enne kruntvärvi ja niiskuskindla värviga värvimist, mõtlesin, millega enne üle teha, kui kasutada casco hydrostopi, siis kas see pahteldatud pind jääb enam siledaks, sest see hydrostop paksem ja ei pruugi jätta siledat pinda, või piisaks aquastopist, viimased kihid ju kõik niiskuskindlad? Ei tahaks katsetada, kas kellelgi kogemus? Sinna ruumi tuleb nüüd kinnine dushikabiin.

Rein Sa kirjutas: ↑11 Juul 2017, 15:23 Nüüd, enne kruntvärvi ja niiskuskindla värviga värvimist, mõtlesin, millega enne üle teha, kui kasutada casco hydrostopi, siis kas see pahteldatud pind jääb enam siledaks, sest see hydrostop paksem ja ei pruugi jätta siledat pinda, või piisaks aquastopist, viimased kihid ju kõik niiskuskindlad? Ei tahaks katsetada, kas kellelgi kogemus? Sinna ruumi tuleb nüüd kinnine dushikabiin.

Kuna oli kähku-kähku vaja teha enam-vähem elamiskõlbulikuks üks enda korter, siis sai katsetatud vannitoas järgmist. Seinad olid ülevaltpoolt värvitud mingi x värviga, siis Otex-ga üle, VH pahtliga struktuurne pind, kerge lihv, Aquastopiga krunditud ja 2x põhivärv. Alumisel poolel osad plaadid kukkusid ise ära ja ülejäänud lõin lahti. AS-ga krunt, plaadiseguga siledamaks, jälle vahekrunt AS-ga ja kahevärvilise vuugiseguga dekoratiivsem väljanägemine. Pinna katsin omakorda veepõhise põrandalakiga(Celco), esimene kiht lahjendatud ja teine kiht lahjendamata. Igatahes esialgu vesi voolab seinalt maha.
Värvilise vuugiseguga vannitoas seina katmise idee pärines siinse foorumi kasutajalt Trumm, kes kodus on seda varianti kodus katsetanud.
Kokkuvõtteks- katsetanud olen, aga kogemustest saan rääkida umbes aasta pärast kui kogu tehtud siseviimistlus läheb lammutamisele.
Veetõkkega tehes jääb pind kindlasti struktuurne.