Ehitusfoorum

Tere.Kohe mitte ei mõista,miks osadel boileritel on vaja paisupaaki ja teistel mitte?Miks osad tilguvad ja teised mitte?Põhjused?Ja palun kirjeldage kuidas see paisupaak paigaldada(kuhu täpselt,enne mida jne.).Tänan kõiki vastajaid!

Vesi paisub soojenedes. Aga kuna vett kokku suruda on väga raske siis on on palju lihtsam see sealt boilerist välja lasta. Selleks, et ta raisku ei läheks ongi olemas paisupaak. Siiani on vast kõik lihtne. Paagi suurus oleneb sellest kui palju ta peab vett mahutama. See omakorda oleneb boileri suurusest ja sellest kui palju vesi oma temperatuuri muudab. Kui 10 liitrit vett ajada 50 kraadi pealt 60 kraadini siis ilmselgelt on see hoopis midagi muud kui sama koguse kuumutamine vahemikus 5 ... 70. Enamasti piisab boileris vee kuumutamisest 65 kraadini. Ja sel juhul sobib üldiselt paisupaak mis on boilerist 10 korda väiksem. Siinkohal peab muidugu arvestama ka sellega, et boilerite ehitus on selline, et mingisugune õhupadi jääb sinna alati sisse ja kuskil 10 liitristel ja väiksematel polegi vbl paisupaaki üldse vaja.
Nüüd tilkumisest. Igale mõistlikule süsteemile pannakse ülerõhuklapp. Selle mõte on liigne surve ühest kindlast kohast välja lasta ja selleks kohaks ongi toosama klapp. Kui klappi pole siis annab suure surve puhul järgi kõige nõrem lüli. Enamasti on see boiler ise. Ja tilkuv klapp tähendabki seda kus rõhk on nii suur, et klapp hakkab tööle ja laseb liigse rõhu süsteemist välja. Muidugi võib juhtuda, et klapp ise on katki ja avaneb palju madalam rõhul kui peaks. Paisupaagi asukoht on enamasti boilerist väljuval sooja vee torul. Kuna paak ei ole igavene siis paigaldusel on ülihea mõte teha ta lihtsalt ligipääsetavaks.
Eks targemad täiendavad seda juttu.

osad boilerid ei tilgu:
1. kuna boileri külma vee sissetuleku kohas puudub tagasilöögiklapp, st "paisutatud" vesi "mahutatakse" kogu majapidamise sooja- ja külma-vee torustikku.
2. mõnikord puudub tagasilöögiklapp ka majja sissetuleva toru peal, siis kasutatakse rõhu ühtlustamiseks kogu kohalikku veevärki
3. võib olla on majapidamise soojavee torustik pikk ja "paindlik", nii, et töötab ise vajalikus ulatuses rõhureguleerijana.
4. boileri kasutus on vähene ja boiler kütab koguaeg, st vee temperatuuride vahe boileri kütmise ajal on alati väga väike, ei toimu madala temperatuuri pealt kõrgeks kütmist vaid hoitakse pidevat kõrget temperatuuri - vee paisumine vähene
5. boiler ei küta üldse

ise panin paisupaagi boileri külma vee sissetuleku peale, nii ei suruta paisupaaki kuuma vett, loodetavasti peab see siis kauem vastu. ehk siis: boilerisse sisenev 25mm külma vee toru - tagasilöögiklapp - kolmik, mille ühe haara peal on boiler ja teise haara peal paisupaak. Paisupaagi-boileri ühendused tuleks teha avatavad, nt ameerika tüüpi ventiilidega, et saaks vajadusel paisupaaki-boilerit kergesti vahetada.

KKA kirjutas: Paisupaagi-boileri ühendused tuleks teha avatavad, nt ameerika tüüpi ventiilidega, et saaks vajadusel paisupaaki-boilerit kergesti vahetada.

kunagi endale boilerit paigaldades ühendasin need jublakad kuulkraanidega kollektoriga kuna kolmikuid ja vahejuppe tuleks muidu kamaluga:

külm vesi boilerisse kollektorist ,
kraan1 paisupaak,
kraan2 tühjenduskraan ,
kraan3 surveklapp,
kollektori otsa tagasilöögiklapp ,
kuulkraan kogu ringi sulgemiseks,
vesi kollektorisse .

Kui midagi vaja vahetada/hooldada saab mõne kraani kinni/lahti keerata ilma tervet süsteemi lahti ühendamata.

Kinnistu veevõrgu eksamil on alati küsimus: kus asub tagasilöögiklapp ja miks.

Asi veits juba selgem,aga äkki on kellelgi mingit skeemi või veel parem mõnda pilti,kuidas täpselt see paisupaak paigaldada.Tänud ette.

...kas on kriminaal-või väärtegu,kui majapidamises pole ühtegi tagasilöögi klappi (või kui see on, siis see on kogemata katki) ?
Pean silmas asula veevarustussüsteemi ühendatud majapidamist.

Kui see veevärgi tegelane, kes veemõõtja plommis, sellega rahule jäi, siis ei ole kuritegu.

san-teh kirjutas:Asi veits juba selgem,aga äkki on kellelgi mingit skeemi või veel parem mõnda pilti,kuidas täpselt see paisupaak paigaldada.Tänud ette.

ja jutt http://www.cerbos.ee/et/content/76-boil ... kasutamine

Tagasilöögiklapil on ka see "viga", et kui krt teab mis põhjusel see vesi ikkagi sisenevast torust ära kaob siis ei hakka ta sealt boilerist minema voolama. Muidu jääb see küttekeha kuivale, vesi teda ei jahuta, ei hakka need temp andurid ka enam tööle ning siis saab juba üsna lihtsalt küttekeha katki põletada.

dumbuser kirjutas:vesi ikkagi sisenevast torust ära kaob siis ei hakka ta sealt boilerist minema voolama

Kui õhku peale ei saa st segistite kraanid on kinni ei voola kuhugi.

dumbuser kirjutas:vesi ikkagi sisenevast torust ära kaob siis ei hakka ta sealt boilerist minema voolama

kui vett/õhku peale ei saa, siis ei tule boilerist olemasolev väljagi.

To Külaline: Oleks võinud ju minu postitusest copy-paste teha, milleks sama uuesti kirjutada?

Küülaline kirjutas:To Külaline: Oleks võinud ju minu postitusest copy-paste teha, milleks sama uuesti kirjutada?

vabandust, tahtsin vaid sinu öeldut täpsustada seda teiselt suunalt, et segistid lahti, aga sisendist vett / õhku peale ei anna ei tule sealt boilerist midagi välja, aga eks taibatigi selleta, et boiler ilma abita tühjaks joosta ei saa. Ma ei ole kindel kas tagasilöögiklapp saab katki minna, selliselt, et sealt enam vesi /õhk õiges suunas läbi ei voola ehk keegi täpsustab.

Suured-suured tänud kõikidele vastajatele!