Ehitusfoorum

Tere!

Hakkasin terrassi ehitama. Käisin kohalikus ehituspoes ja ostsin esialgu tugevdatud nurgikuid, et karkass kinnitada postide kålge. Votsin Magnodour kattega, mis reklaami järgi peaks välitingimustesse sobima, aga hind oli neil päris soolane (7 eur/tk). Olen ma asjast oigesti aru saanu, et tavalised nurgikud/ talakingad (1,2,3 eurot tk), mida iga ehituspood mååb, välitingimustesse ei sobi? Peaks olema roostevabast terasest? Aga neid väga silma ei hakka tava ehituspoes.

keemik kirjutas:Tere!

Hakkasin terrassi ehitama. Käisin kohalikus ehituspoes ja ostsin esialgu tugevdatud nurgikuid, et karkass kinnitada postide kålge. Votsin Magnodour kattega, mis reklaami järgi peaks välitingimustesse sobima, aga hind oli neil päris soolane (7 eur/tk). Olen ma asjast oigesti aru saanu, et tavalised nurgikud/ talakingad (1,2,3 eurot tk), mida iga ehituspood mååb, välitingimustesse ei sobi? Peaks olema roostevabast terasest? Aga neid väga silma ei hakka tava ehituspoes.

need tavalised tsingitud nurgad sobivad väga hästi . terassi ehitus ei ole eriline teadus ja ei tasu üle tõmmata siberi lehise, nanokattega kruvide ja magnodour kattega nurkadega jne.

Teoreetiliselt võivad terrassi nurgikud olla ka tsinkimata. Selleksajaks kui nurgikud läbi roostetavad on terrass jõudnud 2 korda ära mädaneda.

Tere. Täpselt 5a vanust terassi lammutades, olid nurgikute puidupoolsed pinnad täiega roostes. Nähtavail pindadel üksikud roostetäpid v. laigud. Teagi, kas põhjuseks oli reaktsioon talamaterjali immutusvahendiga vm. Andres

Põhjamaades on tsink kinnitusvahendid keelatud immutatud puidu kasutamisel. Eestis ignoreeritakse seda nõuet ilmselt hinna ja puuduliku kutseõppe tõttu kuigi kasutusjuhendid seda keelavad. Tegelikult huvitav oleks teada millal majadel näiteks akende ümbert puidust raamid ära kukuvad, mis tsink kruvidega kinnitatud.

Iseenesest tsingitud kinnitusvahend kõlbab välistingimustesse, kui keskkond pole liiga karm. Linna ja mereõhus on elektritsingi eluiga suhteliselt lühike. Espakis on minu mäletamist mööda ruspert kattega vinkleid ja kruve müügil. Roostevaba vinkel peaks ka mingi 3 euri maksma. Lihtne vahend on ka tsink vinkel üle värvida ruststop aerosooliga vms. Tuleb oluliselt odavam kui roostevabavinkel ja kestab tsingiga võrreldes kordades kauem.

fgh kirjutas:Põhjamaades on tsink kinnitusvahendid keelatud immutatud puidu kasutamisel. Eestis ignoreeritakse seda nõuet ilmselt hinna ja puuduliku kutseõppe tõttu kuigi kasutusjuhendid seda keelavad. .

keelavad, aga ei selgita miks ? huvitav oleks muidugi teada miks keelatakse

fgh kirjutas:Tegelikult huvitav oleks teada millal majadel näiteks akende ümbert puidust raamid ära kukuvad, mis tsink kruvidega kinnitatud.

Ma olen noor mees 40a, paled/liistud mis maakodus tsingitud naeltega löödud 25 aastat tagasi on ikka veel paigas. Kukuvad ära, kui puitu ennast ei hooldata ja otsene vesi peale voolab ja ära kuivada ei saa (sammal, vari jne), võib juhtuda ka see, et sellistes tingimustes kukub eest paari aasta pärast ja siis ei kuku nael või nurk ära vaid puit ise annab alla.

fgh kirjutas:Iseenesest tsingitud kinnitusvahend kõlbab välistingimustesse, kui keskkond pole liiga karm. Linna ja mereõhus on elektritsingi eluiga suhteliselt lühike.

kas 15 aastat on lühike aeg? lippaed mis on otstest selliste suvaliste tsingitud nurkadega aiapostidele paigaldatud ja kui täna see nurk sealt demonteerida ja näpuga pask maha hõõruda võiks selle nurga uuesti letile tagasi panna.

Räägime ikka samadest asjadest. Jutt käis immutatud puidust ja tsink kinnitusvahenditest.

Akende ümbrusena mõtlesin näiteks mustamäe paneelikaid millel immutatud puiduga aknaümbrused välja toodud soojustamiseks ja tavalise tsink kruvi najal püsivad ning see rikkumine on massiline.

Aiad on reeglina värvitud ning linna keskkonnaks loe südalinna mitte nõmmet kus korrodeerumine on probleem. Tallinnat on veel raske linnaks lugeda, aga suurlinnades on see tõsine probleem.

Keelatud on tsink kinnitusvahend elementaarse keemia pärast. Seda kirjandust on igas nurgas vedelemas.
Vihjena otsige välja millega toimub puu immutamine ja mis reaktsioon toimub pärast immutusvahendi ja tsingi kokkupuutel.

Konstruktsiooni tehes tuleb valida mõistlikud komponendid. Ilmselt kestab immutatud puit 30-40 aastat terrassil, siis peab seda suutma ka kinnitusvahend. Majade soojustamisel ja muudel töödel peaksime vaatama võimaliku lahenduse eluiga ikkagi 50+ aastat. Ilmselt on mõistlik vaadata eluiga ~80 aastat. Terrassi karkass oleks mõistlik kestma mitu terrassilaua eluiga-seega mõistlik on kasutada korralike nurgikuid ja kruve. Samas terrassi enda laud leiab ilmselt vahetus on esteetilise ilme pärast varem-seega võiks kaaluda ka värvitud kruve või paksemat kuumtsinki.

Olen lammutanud tsink kooslusi ja juures olnud alla kukkunud terrasside juures. Puhtalt kruvide lõikejõu najal seisva karkassi elueaks julgeks oletada 15 aastat.

ei mis siin suurlinna meestega vaielda

fgh kirjutas: Keelatud on tsink kinnitusvahend elementaarse keemia pärast. Seda kirjandust on igas nurgas vedelemas.
Vihjena otsige välja millega toimub puu immutamine ja mis reaktsioon toimub pärast immutusvahendi ja tsingi kokkupuutel.

hea, et lauslollus keelatud ei ole. pane ruberoid vms vahele, kui reaktsiooni kardad. Keegi ei keela ju üle maksta/muretseda.

fgh kirjutas:Keelatud on tsink kinnitusvahend elementaarse keemia pärast. Seda kirjandust on igas nurgas vedelemas.
Vihjena otsige välja millega toimub puu immutamine ja mis reaktsioon toimub pärast immutusvahendi ja tsingi kokkupuutel.

Külaline kirjutas:hea, et lauslollus keelatud ei ole. pane ruberoid vms vahele, kui reaktsiooni kardad. Keegi ei keela ju üle maksta/muretseda.

Ja mida sa puitu minevate kruvide reaktsiooni vastu soovitad? Samuti ruberoidi?
Hea, et külalistel peeglisse vaadates lauslollus välja ei paista ja lubatakse foorumis igatsugu plära suust välja ajada. Lollusi kirjutavad, külalise taolised, grafomaanid saadeti eelmise riigikorra ajal erakorralisse meditsiinilisse kontrolli ja vajadusel isoleeriti ühiskonnast.
Oi jah, mitte, et ma igatseks taga eelmist riigikorda, aga vähemalt lollused ei levinud nii kiiresti ja massiliselt kui tänapäeval.

Külaline kirjutas: Ja mida sa puitu minevate kruvide reaktsiooni vastu soovitad? Samuti ruberoidi?

Algsele küsimusele võib vabalt vastata, et tsingitud nurgad, naelad , kruvid sobivad meie kliimas välitingimustes kasutamiseks. Reageerimisaeg mis võib teie tsingitud kruve ähvardada immutatud puidus võib samuti mõõta aastakümnetega (täpsustasin selle fakti ekstra teie jaoks üle tuttava keemiku abiga).

Kui teemaalgataja on ka erialalt keemik, siis võib teha katse ja tsingitud nurgiku immutusvahendisse uputada ja mõõta korrodeerumisele kuluvat aega. See reageerimisaeg nagu ka teadmine, et korrodeerimist saab isoleerimisega välistada ei sõltu riigikorrast.

Andke, aga nanokruvidele trelli mul ei ole midagi selle vastu ja väiteid teie ehitatud 80 aastastest terassikonstruktsioonides ei õnestu ei teil ega ka minul kuidagi kontrollida, kärvame ennem, samuti riigikorrast sõltumatult.

Ei vaidle üldse vastu, et tavaline kruvi vastu peab immutatud puidus, peab ka vastu tavaline kipsikruvi ja must nael. Küsimus on kui kaua see vastu peab ja millal saavutab korrosioon sellise taseme, et kinnitusvahend lõikekoormust vastu ei võta ? Samuti oleneb kas terrass on 100mm kõrgendus muruplatsil või meeter, kaks , kolm, kümme kõrgel ja millegi purunemisel on reaalne oht inimestele ja varale.

Mis oleks mõistlik kinnitusvahendi eluiga kui puit kestab 30 aastat või 40 aastat? Mis oleks mõistlik kinnitusvahend rõdu ehitamiseks? Mis oleks mõistlik kinnitusvahend majade soojustamisel aknaraami tekitamiseks soojustuse tasapinda ?

Tegelikult ma ka arvan, et inseneridel pole midagi paremat teha kui kirjutada eeskirju, mõtelda olematuid reaktsioone välja ning muidu kiusata tavalist inimest ning nuumata materjalitootjate taskuid.

Kui 5mm kruvist reageerib 5 aasta jooksul 1mm pinda pealt ära, siis palju on tugevust kinnitusvahendil järgi võrreldes algsega ?

Mõttekohti on palju ja konstruktsioone tuleks dimensiooneerida vastavalt kasutus kohast ja selliselt, et materjalide eluiga oleks võrdne. Nii lihtne see ongi.

fgh kirjutas:Mis oleks mõistlik kinnitusvahendi eluiga kui puit kestab 30 aastat või 40 aastat? Mis oleks mõistlik kinnitusvahend rõdu ehitamiseks? Mis oleks mõistlik kinnitusvahend majade soojustamisel aknaraami tekitamiseks soojustuse tasapinda ?

Esimesele küsimusele annab vastuse ajalugu, muidugi ei ole tegu terassiga ja seega võrdlus rõduga erit adekvaatne jne, just sai ringi vaadatud majas mis on valminud 1939, majal on veel hästi säilinud originaalne 2x vooderlaudis mis on kinnitatud raudnaeltega , olulisemad konstruktsiooni osad on tõrvaõliga immutatud, tapitud ja kinnitatud raudriiskadega. Kindlasti võib küsida ka inseneridelt kas need olid õiged valikud.

Teiste küsimuste vastused sõltuvad juba täpsemalt planeeritud konstruktsioonist. Järgmine kord, kui valesti dimensioneeritud kinnitusvahendit näed saad ka vastuse selle küsimusele kas inseneridel pole midagi teha või mõni teeb ka valesti või tegi konkreetse valiku keegi teine.

fgh kirjutas: Kui 5mm kruvist reageerib 5 aasta jooksul 1mm pinda pealt ära, siis palju on tugevust kinnitusvahendil järgi võrreldes algsega ?

Ma eeldan, et see küsimus oli retooriline, millimeetrine hälve selle kinnitusvahendi tugevust eriti ei mõjuta. Ei sina ega mina oska ütelda, millises mikroosas see muutus toimub, sest (vähemalt minul) teadmisi metroloogiast, füüsikast, tehnilisest mehaanikast jääb lihtsalt vajaka, et sellisel tasemel väidelda ja seda teesi tõestada.

Ma ei vaidle samuti vastu , et inseneridel pole midagi paremat teha ja ka selles, et teil kõigil on suurepärased ehitusteadmised ja kogemused, aga mees teeb endale koduaeda terassi ja sellega on nagu iga teisegi põranda ehitusegagi, üledimensioneerimine on otsene raha maha viskamine. Mind muidugi see ei häiri, teiste meeste taskust raha ei loe, aga tulgem tagasi teema küsimuse juurde:

Olen ma asjast oigesti aru saanu, et tavalised nurgikud/ talakingad (1,2,3 eurot tk), mida iga ehituspood mååb, välitingimustesse ei sobi? Peaks olema roostevabast terasest?

kas ta on õigesti aru saanud, kas sobivad , kas peab olema roostevabast terasest selgelt on kirjas , et üledimensioneerimise peale tuli ta juba ise.

See enamlevinud immutusvahend koosneb suuresti vasest, Zn kui aktiivsem metall hakkab oksüdeeruma. Aga see pole üldse minu puhul teema, sest karkassiks kasutasin ilmselt Nõukogude ajast alles jäänud prusse (tulid majaga kaasa). Sorteerisin viisakamad välja (8 x 20 ja päris palju ka 5 x 15, 5 x 20), pesin pesuriga ära, lasin kuivada ja immutasin männitõrva/värnita seguga. Hetkel on ca 30 m2 terrassi karkass koos ja immutatud. Talakingad võtsin tavalised, nurgikukruvid juurde, võõpasin tõrvaga üle.

Laud tuleb ka peale immutamata, töötlen Amello terrassiõliga. Tööl olen pidevalt käsipidi tõmbekapi all, kodus tahaks sünteetilisest keemiast puhata, eriti kui immutusvahendi SDS-i lugeda (osad koostisosad on arvatavad kantserogeenid, EL plaanib keelutasimist). Lapse liivakast tuleb ka terrassi integreerituna....

Siis võiks ju soovitada, et ärge kasutage seda keemiat vaid immutage looduslike vahenditega(tõrv) ning võib rahuliku südamega tsingitud kruve ja nurgikuid kasutada?

Eks see torvaga mässamine on asjarmastajalik tegevus minusugusele isetegijale, kellel prussihunnik lihtsalt jalus vedeles.