Ehitusfoorum

Kui laduda kerise ümber VAT TERCA tellisest müür siis kas neid telliseid peab ka enne ladumist niisutama . Müürisegu on weber M100/600.

Kas rauast saunakerise ümber? Seal pole see niisutamine väga oluline kui ei taha.

Metallkeris jah võrguga

Vat tellis see aukudega korstnakivi ei imagi ju vett sisse vist.Kui tahad tugevat müüritist siis kastaks müüri peale kivistumist,sestt tsement vajab kivistumiseks niiskust ja väidetavalt pidi müürisegus kasutatav tsement kivistuma esimese kahe päevaga 75 %.

ahjuke kirjutas:Vat tellis see aukudega korstnakivi ei imagi ju vett sisse vist.Kui tahad tugevat müüritist siis kastaks müüri peale kivistumist,sestt tsement vajab kivistumiseks niiskust ja väidetavalt pidi müürisegus kasutatav tsement kivistuma esimese kahe päevaga 75 %.

Kas märja svammiga üle või pihustada pritsiga peale ?

Kui nüüd asja veel keerulisemaks ajada, siis ma soovitaks kivi aurutamist

Urmas Hiielaan kirjutas:Kui nüüd asja veel keerulisemaks ajada, siis ma soovitaks kivi aurutamist

Kivi niisutamisel on teaduslik tõestus olemas.
Tean, et aurutatakse betooni. Enne ahju tegemist kivide aurutamisest pole kuulnudki. Oskad sa põhjendada oma aurutamise soovitust.

Ei oska, aga selle kivi pihustiga niisutamise peale ei osanud enam midagi mõistlikku välja pakkuda :p Kusjuures ma ise niisutan alati kive.

Urmas Hiielaan kirjutas:Ei oska, aga selle kivi pihustiga niisutamise peale ei osanud enam midagi mõistlikku välja pakkuda :p Kusjuures ma ise niisutan alati kive.

Ega siis ei peagi midagi lisama, kui mõistlikku varianti pole.
Kui ikke pihustiga (aiaprits) sein kenasti niiskeks lasta, siis ei kuiva kivi nii kiiresti ära.

Niisutades saab jah tugevam, kuna tsemendisegu vajab kivistumisel niiskust.
Nüüd olekski hea teada kui tugev on piisavalt tugev. Mina olen näinud väga palju niisutamata kividest laotud müüre, mis minu arvates on liigagi tugevad. Niisutamise vajadus oleneb kivi niiskussisaldusest ja temperatuurist.
Kui kivid on ladumisel liigniisked, siis on samuti asi halb. Eriti kui müüri ladujal on kogemusi vähevõitu. Võib juhtuda, et soov laduda tugev, ilus ja sirge müür, aga välja tuleb nagu ikka - kole ja kõver ning liiga tugev müür. Liiga tugev on müür aga sellele, kes seda müüri mingil põhjusel lõhkuma peab. Öeldakse: liigahea pole jälle hea.

nõustun vuugiga va et korstnapitsi puhul peab ikka tugev olema...niisutamise teema oleneb eelkõige oludest-kivi poorsus, õhuniiskusest ja aastaajast, kui välitingimused ning mida üldse tehakse täpsemalt. Võib ju ka igas asjas maximumi taga ajada, aga tõesti, on kohti, kus ei pea. Niisutamine on endale külge jäänud, sest vanemad kliendid ikka muudkui pärivad, kas niisutad jne...lõigata on ka muidugi parem. Soolad on muidugi nuhtlus....see oleneb vist omakorda kasutatavast veest ja kivipartiist. Kõige sitem on, kui komistad poes pool märja aluse peale ja siis on nii erineva niiskusastmega, et kerge segadus nii palju kui massi järgi tajud jagad ära.
Viimati, kui jäin ajaliselt nõksu jänni eelmine sügis ühe lubimördi korstnapitsi ehitusega, kuid õnneks oli täis suveilm 25+kraadi jne 2 nädalat, siis korralik, vann ja hiljem muudkui järel niisutasin käsipritsiga ning lõpuks kiletasin õhukese kilega kogu pitsi kinni ning kliendil käskisin mõne päeva pärast ära võtta. Saviukumaja mördiga.

Lõppkokkuvõtte. Niisuta sest siis kivi määrdumisel on kergem puhastada kuna poorid on vett täis, ja ei kuivata segu mis peaks kivistuma. Aitäh lugemast.

Ma olen aru saanud just vastupidiselt Veiko10 arusaamale - Sellepärast ei taheta niisutada, et vähem määriks.

Tegelikult on asi nii ka veel, et enne kivi niisutamist oleks kasulik puhtam külg katta mingi kiviõliga, et seda hiljem lihtne segust puhastada oleks. Ka toiduõlist on abi aga kipub lahustuma vees. Vesi peaks olema võimalikult lubjavaene ja soovitavalt vihmavesi.

tegelikult ei tohi kivi ikka ära möksida ning need väiksed plekid ja juhtumised, mis juhtuvad kohe eemaldada ning lõpuks üleüldine pesu kerge äädikalahusega. Pidevalt vett ja kaltsu vahetades.

Tegelikult on tellistes niiskust tavalistes looduslikes oludes ka ilma neid niisutamata hoolimata sellest, et pealtnäha on need täiesti kuivad. Niiskus tellistesse satub õhust ja niiskussisaldus pidevalt kõigub olenevalt õhu suhtelisest niiskusest, rõhust ja temperatuurist. Kui õhu suhteline niiskus tõuseb, siis hakkab ka hügroskoopsete materjalide niiskussisaldus tõusma kuni saavutab tasakaaluniiskuse. Tootja andmete järgi on kohalike keraamiliste auktelliste maksimaalne kaaluline veeimavus ligi 10%. Järelikult vett peaks mahtuma ühesse auktellisesse maksimaalselt ligi 200g. Ma pakun, et pikemaajalise suure suhtelise õhuniiskuse juures on tugevalt üle poole sellest kogusest ilma niisutamata tellistes olemas.
Kes soovib võib teha katse. Võtke õuest suvaline tellis ja kaaluge see ära. Kuivatage pliidil kuni see enam kaalult kergemaks ei muutu. Märkige üles täiesti kuiva tellise kaal. Uputage vette ja niisutage kuni see enam raskemaks ei muutu. Kaaluge ja märkige üles. Tulemusi saate võrrelda ja analüüsida. Soovi kooral edasi võib katseliselt määrata, kui suur on vajalik optimaalne niiskussisaldus materjalis saavutamaks müürimördi deklareeritud survetugevuse ja piisava materjalide vahelise nakketugevuse.

no nüüd läksid juba väga sügavale ära, aga nii see ongi... vett omastab kiiremini, kui loovutab, mu arust.

Ega tellis ise mingit niiskust ei vaja, vastupidi just kuiv kivi säilib paremini. Niiskust vajab segu, mis liidab kive. Veest läbi käinud kivi saavutab tunduvalt parema nakke seguga ja olenevalt segust, vajaminev niiskus kivistuniseks, mitte segu kuivamiseks. Eriti vajab niiskust lubisegud. Lubisegi tõmbab isegi niisutatud kivid kiirelt kuivaks ja vajab niiskust juurdegi, et rahuldavat tulemust saada.
Lihtsalt suva müüri puhul pole asi nii oluline aga kui tegu näiteks ahju seinaga, siis väga oluline, et vuugid oleks kiviga hästi seotud ja ei tekiks kuivamispragusid. Pole just haruldane, et vuugid on seest väikeseid pragusid täis. Pragunemist aitab vähendada ka õige liiva jämedus. Poes müüdavad savisegud on tihtilugu liiga peene liivaga jne.

Kui segus kasutatakse kustutamata lubja CaO pulbrit, siis veega reageerimisel tekib kustutatud lubi. Kustutamata lubja reageerimisel kulub vett tegelikult palju rohkem, kui selleks keemiliseks reaktsiooniks vaja oleks. Reaktsiooni käigus tekkiva soojuse mõjul osa vett aurustub.
Kui lubisegus kasutatakse kustutatud õhklupja (nagu seda on traditsiooniliselt müüri- ja krohvisegudes kasutatud) ja seda hoida suletud märjas tingimuses nii et õhk sellele ligi ei pääse, siis ilma tsemendita ja lisanditeta õhklubjaga lubisegu ei kivistu. Seda sellepärast, et lubisegu kivistub tegelikult õhus leiduva süsihappegaasi toimel. Protsessi nimetatakse karboniseerumiseks.
Näiteks erinevatele andmetele toetudes võib leida mitmesaja aasta vanuseid paksuseinalisi kivimüüre, mille sisemuses lubisegu on osaliselt kivistumata.
Lisaks on muidugi olemas ka mitmesugused hüdraulilised lubjad, mis kivistuvad samuti süsihappegaasiga kuid osaliselt ka vee toimel.