Ehitusfoorum

Ootan teiepoolseid mõtteid kuidas tuua postvundamendil majja sisse vesi, ning viia välja kõik ebavajalik.
Põhiprobleem arusaadavalt külmumisoht.
Praegune plaan siis 32 mm PEM toru maaseest otse üles. Millega, kui palju ja kuidas kõikse mõistlikum soojustada, et ka kõige külmematel talvedel ära ei külmuks?
Sama küsimus ka väljuva kanalisatsioonitoru külmakartlikuse ja võimaliku soojustamise kohta.
Plaanijärgi langeb kanalitoru otse alla u. 1 m sügavusele ja sealt edasi biopuhastisse.

Mõtteid ?

isereguleeruv küttekaabel aitab , kuid ega soojustusega koonerdada ei tohiks

Tere.

Ecoflex Supra. Sellega too vesi sisse. Kanali võid selle eeskujul teha.

Toomas.

Tere hommikust!

SIinkohal lisan, et majale ei ole planeeritud võrguliitumist. Elekter tagatakse alternatiivsete vahenditega.
Toomase poolt pakutav küttega toru minu jaoks lahendus, kui kaevust maja alla tuua tavaline 32 mm PEM. Sealt otse üles ECOFLEX. Voolutarbimine sellise lühikes, vast umbes 2 m jupi puhul pole suurt midagi. Toote leht ütleb 10 w/m. Lisasoojustus välisõhuga kokkupuutuvale osale? Kuidas seda kõige mugavamalt ja effektiivsemalt lahendada?
Kanalisatsioon. Praegu planeeritud kanalisatsiooni langemine otse alla umbes meetri sügavusele. Kui välisõhuga kokkupuutuv pind ära soojustada, ehk ei teki mingit külmumisohtu?

Tervitades,

Horst

Horst kirjutas:majale ei ole planeeritud võrguliitumist

Kuidas vesi siis majja saab, kui elektrit ei ole, või tsentraalne veevärk on aga lihtsalt elektriga ei taha liituda?

Majale on tagaud pidev vooluvarustus alternatiivsete energiaallikatega. Kõige lähen tsentraalne asi asub 9 km kaugusel . Vaat nende alternatiivsete asjadega on see, et mida väiksem voolutarbimine, seda parem. Aga no teatud mugavus, nagu voolav vesi, see peab olema. Ei taha ka talvel iga päev minna maja alla toru musitama.

Horst kirjutas:Majale on tagaud pidev vooluvarustus alternatiivsete energiaallikatega. Kõige lähen tsentraalne asi asub 9 km kaugusel . Vaat nende alternatiivsete asjadega on see, et mida väiksem voolutarbimine, seda parem. Aga no teatud mugavus, nagu voolav vesi, see peab olema. Ei taha ka talvel iga päev minna maja alla toru musitama.

tee 300mm penost kast alla külmumispiiri ja maa soojus hoiab selle kasti sees üle 0 . Ülevalt sulge ka penoga ja jäta võimalus avamiseks, siis saad soojust ülevalt sisse ajada, kui väga vaja.

Kas sellisel juhul ei ole energiasäästlikum (ka kogu maja seisukohast) teha umbne soe vundament?

Küsija on jätnud täpsustamata kas tegu on suvila või pidevalt elatava majaga. Natukene on lähenemine erinev?
Suvilal talvel kasutatakse tõenäoliselt nii vähe, et sisestusviiku majja väga soojustama ei pea, sest lahkudes lastakse kõik vesi välja igalt poolt ja sisestusviik ei oma tähtsust. Lahkudes lastakse kõik trassid kaevu poole tühjaks.
Pidevalt elades on sisestusviik vaja soojustada, mida paksem soojustus, seda ohutum. Kui elektrikaablit ei soovi paigaldada siis peab maja soe õhk tõenäoliselt ligi pääsema. Kui soojustus on piisavalt paks siis võib jätkuda maapinna enda soojusest et trassid ära ei külmuks.
Kanalisatsiooniga on tavaliselt lihtsam, kui kalded õiged ja paak ise piisavalt sügaval siis vett kanalitorru ei jää ja külmumisoht ei ohusta.

Õige küsimus, et kui elektrit pole siis kuidas vesi sunnitakse toru kaudu majja! Ok, alternatiivne elektrivarustus. Kui viitsid korvpalli ülekandes vaheajaks ajaks kõik välja lülima ja veepumba tööle panema siis viitsid ka korraliku soojustuse ehitama. 1,8m on selline keskmine rusikareegel, vesises liivapinnases on seda muidugi vähe, Ruhnu saarel jällegi jube palju. Hetkel Tln Vesi ehitab Tondi survetõstejaamale alternatiivset torustikku (De630), no kohati on ikka "karju appi" sügavused. Kui ehitajalt viisakalt uurite siis saab ka ekskursiooni näiteks Järvevana ülesõidu alla "pandava" hülsi panekul.

Postvundamendi korral ma äriks mõne välitrasside ehitaja käest >2m pikkuse jupi jämedamat plasttoru, d300-400 mm ja paneks selle soojustatud pem-torule ümber, 1,8m maa sisse. Siis ei saa keegi veetoru soojustust ära lõhkuda.