Ehitusfoorum

Ei leidnud siit veel teemat mis käsitleks hübriidsoojuspumpa - õhk-vesi soojuspumba + gaasikatla kombinatsiooni.

Eestis paistab saadaval olema Daikini mudel. Huvitaks, kas kellelgi juba reaalseid kogemusi ka antud pumbaga on? Tunduks mõistlikum valik võrreldes maaküttega. Samas kahtlaseks teeb, kas võrreldes gaasikatlaga see üldse end ka ära tasuks. Ehk keegi arvutusi teinud ja ka paigaldanud ning teab kogemusi jagada -info teretulnud.

Külaline kirjutas:Ei leidnud siit veel teemat mis käsitleks hübriidsoojuspumpa - õhk-vesi soojuspumba + gaasikatla kombinatsiooni.

Eestis paistab saadaval olema Daikini mudel. Huvitaks, kas kellelgi juba reaalseid kogemusi ka antud pumbaga on? Tunduks mõistlikum valik võrreldes maaküttega. Samas kahtlaseks teeb, kas võrreldes gaasikatlaga see üldse end ka ära tasuks. Ehk keegi arvutusi teinud ja ka paigaldanud ning teab kogemusi jagada -info teretulnud.

Ja palju maksab?
Kui juba gaasitoru majas, pluss tänase gaasi hinna juures oleks õhk-vesi majanduslikult mõttetu,
kui ehk päikeseelektriga?

Aega mööda läinud - kas teemaalgataja valis mingi pumba välja ja on otsusega rahul? Võiks kogemusi jagada

Ehk kellelgi veel kogemusi antud variandi mõttekusest? Näen, et niikaua kuni pump ise elektrihinda lugemas ei käi, pole sellel veel erlist jumet.

Õhk-vesi soojuspumpa saab mingi välise süsteemi poolt sisse ning välja lülitada. Selleks on soojuspumbal vastav sisend. Kui seiskamine põhineb börsihinnal siis vastavalt sellele tuleks ka signaal anda. Gaasikatel läheks sama lülitusega käima.
Siin ühes teises teemas kirjeldatud kaudset, ilma kulumõõtjata soojuspumba COP määramist ei saa küll tõeseks pidada.

EU trend ei ole fossiilsete kütuste kasutamisele st vähene on lootus et gaasi hind ei tõuse nt aktsiisi abil. Trend on roheline energia ehk nt tuuleenergia tootmine. Paraku on juba kuulda ka ületootmisest kus elektri hind on väga madal.
Kui elektri hind tipptundidel teeb muret siis selle pärast ei pea veel gaasi kasutama, maja suudab ka viisil või teisel energiat salvestada (betooni, veemahutisse...)

Nordpooli lehet näeb ületootmist ehk siis negatiivseid elektrienergiahindu vahel Taanis. Samas seal vähemalt eraisiku võrgutasud u. 20 senti kWh kohta.

Maailmas oli 2017 aasta alguses 500 GW tuulikuid ja nende lisandumistempo on praegu u 50 (?) GW aastas.
Samas oli 300 GW päikesepaneele ja nende buum on ikka alles algamas. Praegu arvatakse lisanduvat 100 GW aastas. Paneelide hinnal olla ikka veel langusruumi. Muundurid on lõpuks ainult elektroonika, lõpuks taandub asi ühe universaalse mikroskeemi tasemele mis juhib jõutransistore. Siis ehk ükskord hakkab päevane energia olema öisest odavam?

Nordpoolgroup.com lehel näikse lisanduvat ka teised euroopa riigid, Saksamaa on juba siniseks värvitud. Seal pidavat PV muundurid oma tootlikkust piirama võrgu sageduse järgi?
Kui ka hind sagedusest sõltuv oleks, siis võiks ju ka soojuspumbad sujuvalt oma hoitavat temperatuuri tõsta ja niiviisi energiat ööseks varuks koguda?

CO2 teemal tuleks igasugune C põletamine ära jätta. Vahet ju pole, las põletad eile kasvanud heina või miljoniaastast kivisütt. Tekkinud CO2 molekul on sama. Mõeldav oleks vaid isetekkelise või eralduva metaani kogumine ja kahjustustamine.