Loodan, et mõni võtab vaevaks lugeda ja vaevub ka midagi asjalikku lisada.
Väike ühekordne eramu:
küttepindala jämedalt 77m2
renoveerimisjärgus(seest tegemata) puitmaja/suvila
vundament soojustatud 100mm EPS
seinas 300mm paroc kivivill
katusele sai pandud 450mm kivi puistevilla(vb vajunud paari aastaga 350-400peale)
uus välisuks (tootja aken ja uks, sisu EPS)
3x paketiga selektiivse klaasiga aknad(akna pinda ca 14m2)
jäävad alles soojamüüriga kamin, soojamüüriga ahi ja köögis väike pliit
Tean, et ahi/puuküte on ja jääb kõige odavamaks, kuid ei tahaks enam edaspidi puuori olla. Tahaks tuld teha ikka siis kui saunaisu või õdusat kaminatuld nautida. Plaan hakata sel uvel seest ehitama ja põrandad uued valada+siis midagi sinna sisse betoneerida(torud või kaablid siis).
Olen mõelnud, et kui peaks nii öelda küttesüsteemi välja ehitama, siis oleks mõistlik valida midagi sellist, millega kõige vähem tegelema peaks. Ja kui juba ehitada, siis võiks ka püsikulu olla mõistlik.
Mõtlesin....et katlakütet kindlasti ei taha(on olnud varasemalt), sõbral on pelletküte-on rahul.Tuleb küll tegeleda vb nädalas korra-kaks selle käimas hoidmiseks, ehk mugavam kui puukatlaga kütmine, kuid siiski vaja mässata nende pelletite transpordi ja hoiustamisega, sisse tassimisega, hind ja kvaliteet kõigub. Kogu süsteemi hind annab juba õhk-vee pumba hinna välja vist. Teisel sõbral on õhksoojuspump üle 4a olnud. Muretum ja lihtsam küll kui katlasüsteem, kuid isiklikult ei meeldi see, et kuskil midagi puhub pidevalt, keerutab tolmu ja kardan, et kehva siseplaneeringuga ja vaheustega ei levi soojus piisavalt
. Aastas 3-4 korda hooldab sise ja välisosa kuna tolm mis radika ribidevahelt läbi käib kitib nii kinni. See aga tõstab jälle koormust ja energiakulu seadmele. Õhk-vesi tundub eelnevatega meeldivam(lihtne, kiire, mugav paigaldus, põrandad ja tarbevesi soe). Muret tekitab muidugi see, et üks osa seadmest asub meie heitlikus väliskliimas ja ei tea kuidas pumbad jne vastu peavad 10-20a ilmastikuoludele. Olen mõelnud, kuid pole nagu väga kuulnud, et ehk on võimalik ka kuidagi hübriid küttelahendus paigaldada? Näiteks päikesepaneelid põrandaid kütma, vb ka tarbevett, või siis lisaks eraldi solar water heater-ehk vaakumtorudega. Mul 25m majast oja...uurisin seda teemat ka...sealt saaks vb 2-3kw kui tõsta veetaset....kuid kardan, et selle seaduse järgi toimima saada võtab nii mõnegi kopika ja halliks muutuva juuksekarva kuna elan looduskaitse alas ja naabrid pole ka just parimad sõbrad (peab ju ka naabrite nõusolekud saama).Viimasena olen mõelnud ka maasoojuspumba peale. Siin tekivad jälle igasugu küsimused. Kas on-off või inverter, kas integr.boileriga või ilma, milline võiks sobiva pumba võimsus olla,(tean jah, et teatud asutused teevad ka maja energiavajaduse arvutusi kuid kardan seda juba palju see maksta võib, lihstalt selleks, et teada saada mingi x numbri), kui palju maakontuuri paigaldada ja kui sügavale, kuna aias kasvavad erinevad kultuurid ja taimed, põõsad, lillied, maasikad, siis kas pole ohtu nende säilimisele ja vastupidamisele kui altpoolt hakkab külma tulema(kontuurist siis, ehk oht igikeltsa tekkele)...ja üldse, millist pumpa võiks osta? Kindel on see, et eks iga müüa kiidab oma kaupa, kuid kus see erinevus leida ja millest lähtuda paremike ja uuemate mudelite seast?
Igal juhul tänan tähelepanu eest, eks sa viicisid oma arvuti energiat kulutada selle teksti lugemisele ja kaasa mõtlemisele
