Ehitusfoorum

Tere pottsepad.

Mure selline, olen siin neid teemasid sirvinud ja pikalt mõelnud, millist lahendust enda majale teha.
Kuna tuleb väike maamaja, köetavat pinda u.75m2, ja üleliigse ruumiga kiita pole.
Kindlasti tahaks puupliiti, aga kas pliit koos soojamüüriga on piisav, et maja soojaks kütta?
Soemüür tuleks peaaegu keset maja.
Või teha pliit ja ahi?
Kas pliidi gaasid on võimalik juhtida läbi ahju lõõride, eeldusel, et pliit on seljaga vastu ahju külge, ehk siis ehitatud kombona?
Kumb variant oleks mõistlikum?

Meeldivale arutelule lootes
Rasmus

Läbi ahju saab kindlasti teha aga seda ei saa nii üldistavalt õelda, sest see peab eraldi kindel süsteem olema ja varem katsetatud asi. Ka korstna lõõrid saab ahjuks teha kui mõelda veidi...

Kõige ebasobivam on neist paljas pliit soemüüriga.
Tee kas pliit ja ahi mõlemad või siis kombivariant või lausa paljas ahi.

Siit nüüd edasi arutledes, kuna ruumi just ülearu ei ole, siis kuidas oleks asja kõige mõistlikum lahendada?
Et ahju saaks viia rohkem elutoa poolele, siis kuidas kõlab variant, et pliit ühendada ahjuga leso kaudu?
Kuna kortsten tuleb suht lühike, umbes 7m ja kahe lõõriga millest üks vent, siis milliseid piiranguid see seab ahju ja pliidi ehitusele?
Ja mis tuleks umbkaudu ahju mõõtmed, kui vaja kütta 80m² madalenergia maja?

Mitmeid asjalikke asjakohaseid küsimusi.
Pliite on tehtud soojamüüriga ja lesoga ja ahju (eel)viimasesse lõõri ühendatud.. sõltub mida soovitakse ja kuidas ära mahub.
Kui on madal korsten, siis eelistaks kahekivi lõõriga sisemõõtu.Vent võib jääda ühekivi läbimõõduga. Ahju ja pliidi võib samasse lõõri ühendada. Ahju suurus võib jääda 4x3,5 kivi või 4x4 kivi või on mõttes hoopis nurgaahi. Ahju gabariite saab muidugi ka rehkendada....

Andres
53267676

Ahju suuruse osas mängib mingit rolli ka see, et kui kaua ta peaks kütmise järel soojust edasi andma. Paksema seinaga ahi vajab ka veidike rohkem ruumi.

Mina pliita gaase ahju ei laseks. Ühine leso või soesein on mõttekas. On variant ka eraldi ahi ja eraldi küttepliit.
Pliit üksi ei ole hää variant. Ahi üksi on parem variant. Mõlemad on ideaalne.

Tere.
Vabandan, et hetkel teemaalgataja kõrvale jätan. Tahan hoopis spetsialisti käest küsida: miks pliidi gaase ahju tagumisse ossa ei tohi lasta ?

Andres

ahjupealne kirjutas:T... miks pliidi gaase ahju tagumisse ossa ei tohi lasta ?...

Pane oma "ahjupliita" lõõristiku variant üles ja arutleme sel teemal edasi.
Ma pole ütelnud, et /ei tohi lasta/.

Tänan vastuse eest. Säärane `ahjupliita` on juba 4 aastat töös. Milles probleem ?
Kui ruumi pole, siis tuleb kombineerida ja kitsamates oludes hakkama saada.

Andres.

ruum on ju tegelt väike ja jutu järgi ka soojapidav. Kui pliit on tähtsam vajadus, siis kivist leivaahjuga ja truup dopeltkihiline võib ka kenasti hakkama saada. Muidugi pliidi kolle võimalikult suur, 15 kilo võiks vähemalt ära mahtuda. Kui kodus töö, siis ekstreem külmaga ebanormaalselt tülikaks ei muutu. Hommikul ja õhtul kütta. Leivaahjus saad ka ahjuküpsetisi teha ning kivileivaahi on ikka krdi hea aku pliita puhul. Endal kogu pliita alt koonuses ning ilma liialdamata 100% + soojenev...isegi lähipõrand soojeneb. Eks kõik oleneb majast ja akenda suurusest jne...ise loobusin oma paksu soomlase kütmisest siis, kui miinus kadus. Kui saaksin uuesti teha, siis teeksin õhema...FTTga või isegi õhema. Minu maja on suurte akendega ja 150 ruutu...20 cm tahutud palk, mis sai väljast hoolikalt takutatud ja seest ka ja nüüd siis väljas 5 cm rooplaat+esimene krohvikiht, sees 1kihiline rooplaat+savikrohv. Katuse soojakihid üsna väiksed. Otsaviilud 2X10 paroci, sarikad ka 2x10 cm ning ja pennil 10+5+5 ehk siis sama, aga rohkemate kihtidena ja risti. Tulevikus panen 10 juurde vast. Jätsin kõik nii-öelda hingavana...kivileivaahi+suurem kolle teeb pliidi laiuse kohe palju suuremaks ca 140-150cm. See tähendab, et peab ostma 2 nr 3 malmplaati.
Kombineerida võib ka igasugu moodi, kuidas olukord nõuab...üks oht on see, kui puhtavuugina siis ainult ühte asja küttes on mikromõrade oht olemas, seal, kus külm ja soojem kohtuvad. Krohvi alla pannes minimaalne. Käisin just hiljuti kaemas tuttava talumaja süsteemi, mis algusest peale polnud hästi tõmmanud. Peale pikemat nuputamast sai selgeks, et selline asi ei saagi normaalselt tõmmata ja loomulikult oli truup ja ahi nii hõre mõradest, et jube...seal oli suht suur ahi, millel oli truupi tehtud ka alla üles lõõr...igatahes oli see kogu süsteem alla keskmise suuruse korstna jaoks liiga pikk...

Pliit madalenergia majas suletud köögis ... Palavaks ei lähe?

Tänud kõigile info eest.

Siit tekkis nüüd veel küsimusi:
1) Kas madalas korstnas suurema lõõri kasutamine parandab siis tõmmet?
Vahemärkusena olgu öeldud, et maja tuleb ka metsa sisse, mitte lageda põllu peale.
2) Kas lesoga ahju ja pliiti ühendades saab vältida pragude teket?

Suurema koldega pliit ei mahu kahjuks kööki ära enam.

Ning vastuseks kodanik abe-le, maal kasvanud inimesena eelistan puupliidi peal valmistatud toitu, maitseb paremini.

Ja ega ma nüüd niiväga madalenergia maja ka ei ehita, tavadega vastuollu minnes jätan seinad ja lae hingavad, kilekotis ei kavatse elama hakata, kus tuleb õhku sunniviisiliselt vahetada.

kui kinnine köök, siis kindel saun ja ei soovita. Aga oli ju suht keskel vms...minu jutu point oli see, et kahekiline truup on ikka juba üsna ahju eest ja kuna inimesel oli pliit eelisjärjekorras, siis sellepärast. Väikse korstna puhul mulle tundub ka, et pigem olgu suurem lõõr, kuigi on teada, et väiksem soojeneb kiiremini üles jne ...leso puhul mõranemis oht kõige väiksem, kuna madal olemuselt.
Ma rohelise inimesena ka jätsin kõik hingama, aga sellegipoolest pean kütmise ajaks õhku aknast laskma...vähemalt saan kontrollida. kiletotis samas ei ela ning muud näitajad on elukõlblikud:)

Köök kinnine ei tule, diagonaalis läbi maja oleks siis ühes nurgas köök ja teises elutuba.
Teistpidi diagonaalis siis toad kummaski nurgas.
Elutuba ja kööki ühendavas koridori laadses asjas olen mõelnud ahju ja siis köögi koridoripoolsesse nurka pliidi.
Ning need siis lesoga ühendada.
Kui hea või halb mõte on ahju tagumine sein jätta vannitoa seinaks?
Korstna üks külg on ka mõeldud vannitoa seinana.

RasmusA kirjutas:...Kui hea või halb mõte on ahju tagumine sein jätta vannitoa seinaks?
Korstna üks külg on ka mõeldud vannitoa seinana.

Pole probleem.

Jumal hoia, mis maja see ilma ahjuta on. Kas tõesti on Eesti siit ää kolitud Ma kütsi eila ahju. Maja täitsa soojustatud. Inimesed on mõne soojema talvega juba ää põõratud.

Saan tulevastele põlvedele lisada, et täna, Jüripäeval, anno 2016, kell11.35 on välistemperatuur +3,1 ja sajab rahet. Täiesti Jaanipäevailm. Igatahes.

Ilmamuutust pole sündinud ehk täna +2,7 C
Mul kodu soe. Noh, ahi eilsest teab, mida talle õpetatud.

RasmusA kirjutas: Ja ega ma nüüd niiväga madalenergia maja ka ei ehita, tavadega vastuollu minnes jätan seinad ja lae hingavad, kilekotis ei kavatse elama hakata, kus tuleb õhku sunniviisiliselt vahetada.

Kui ventileerimiseks ja ka küttekollete toimimiseks vajalik õhk liigub läbi seina ja lae siis mingist madalenergia majas pole tõesti juttugi.

Suur tänu kõigile kes kaasa arutasid. Mul nüüd siit mõtteainest küllaga, et kuidas ja mida teha edasi.

Mina isiklikult ei soovi hingata õhku, mis liigub tuppa läbi 300 mm villakihi (villa tolm, kiud ja liimaine). Elementaarne on ikka tuuletõke väljaspool ja õhutõke seespool. Mõistliku tuuletõkke valiku korral pole aurutõket (kile) vajagi.

Ahju kütte ehk ahjupuud saab teadagi metsast. Seal nad kasvavad. Ja seal nad mädanevad, need mis tööstusliku metsatööga sinna maha jäävad. Pole ju vaja metsa seda kontrollima minna. Autoaknast kõvasti näha ja mis veel siis maanteelt nähtamatus kohas Poolas nii ei olnud. Ma alles nägin. Olid kõik roikad kokku kogunud hunnikukesteks ja sealt põkatati need kütteks. Kõik targad teavad, et puude põletamine ja mädanemine toodavad samapalju saasta. Äkki tasuks need roikapuud ikka põletada ka meil? Või ikka ei tasu, ostame poest küttegraanuleid.

keemik kirjutas:Mina isiklikult ei soovi hingata õhku, mis liigub tuppa läbi 300 mm villakihi (villa tolm, kiud ja liimaine). Elementaarne on ikka tuuletõke väljaspool ja õhutõke seespool. Mõistliku tuuletõkke valiku korral pole aurutõket (kile) vajagi.

Ma ei olegi ju öelnud, et tuuletõket ei tule. Jutt käis kilest.
Igasuguse tuuletõkke juures jääb sein hingavaks.

Võib ju olla et sein "hingab", mida iganes see teil ka ei tähenda, aga vale tuuletõkke ning aurutõkke puudumise kombinatsioon võib tekitada tugevaid kahjustusi seinakonstruktsioonile ja halvemal juhul ka kahjustusi teie ning teie laste hingamisele!

rokikas kirjutas:Võib ju olla et sein "hingab", mida iganes see teil ka ei tähenda, aga vale tuuletõkke ning aurutõkke puudumise kombinatsioon võib tekitada tugevaid kahjustusi seinakonstruktsioonile ja halvemal juhul ka kahjustusi teie ning teie laste hingamisele!

Samuti võib hea aurutõke tekitada kahjustusi teie ja teie laste hingamisele, kui ventilatsiooni pole. Ja lihtne ventilatsioon võib tekitada kahjustusi teie pere eelarvele kütteperioodil. Ja kõrgtasemel soojustagastusega ventilatsioon võib tekitada eelarveaugu, mida tuleb täita aastaid ning ega sellist ventilatsiooni igasse juba valmis ehitatud majasse hästi rajada ei õnnestugi.
Ainuõiget, kõikjale sobivat lahendust polegi, nagu tavaliselt. Tuuletõkke ja aurutõkke (puudumise) kombinatsioon pole loterii, et võib olla kahjulik ja võib mitte. Üldjuhul, kui on nii kombineeritud, et niiskust kondenseerub seina, siis on kahjulik, aga kui välimine pool juhib niiskust sisemisest paremini, siis on hästi.
Tüüpiline lahendus - tuuletõkkeplaat / vill sõrestiku vahel / kipsplaat / tapeet või värv - tervist ei kahjusta, konstruktsiooni ka mitte, kuna kipsplaadi niiskusjuhtivus on väiksem, kui tuuletõkkeplaadil.