Ehitusfoorum

Tere

Vundamendi alumisest servast maapinnani on 115cm ja välis soojustuseni on 133cm. Kas oleks õige teha nii, et 10cm eps200(sinine) panen terve plaadi ulatuses välis soojustusest allapoole( plaadid kuskil 108cm? ) ja kinnitan beno liimiga vundamendi külge, siis hüdroisolatsiooni mummulise panen maapinnast kuni vundamendi alumise servani( kuna beno sinnani ei ulatu siis keeran alt sisse poole hüdroisolatsiooni )? Seejärel drenaaž vundamendi alumise ääre juurde ja hiljem maapinnast 50cm sügavusele veel eps200 horisontaalselt majast eemale vastu mummulist hüdroisolatsiooni?

Lisaks millega kinnitatakse mummuline hüdroisolatsioon?
Kas ka mingi nö aknalauamoodi pleki(platstiku) välisvoodri ja vundamendi soojustuse ühenduskohale?
Ja vihmavee äravoolu viin ka sealt drenaaži kõrvalt või selle ülevaltpoolt horisontaalset soojustust?

Lisan ka pildi, vesi on täpselt vundamendi alumise serva ääres ja sealt kus hetkel kaevasin vundamendi taldmikku ei olnud..

see mummuline pole hüdroisolatsioon, sadevesi ja drenaazi skeemid tootjatel olemas ntx uponor

Isiklikult jätaks selle vundamendi soojustamata, kuna ilmselt keldrit seal pole ( milleks soojustada), hüdrot täiuslikult teha ei saa ja paigaldatav soojustus ei laseks vundamendil enam nii hästi kuivada.

Ilmselt võiks epsi ja mummu raha eest teostada drenaasi, ja tagasitäite peenema killustikuga teha. Muud ei midagi.

Symmi, vabandust, et solgin sinu teemat, aga sel pühapäeval on ühistu koosolek maja soojustamise teemal, siis kiire küsimus teadjamatelt. Päevakorras soojustamise küsimuses on ettepanek, et soojustada tuleks ka vundament. Renoveerimise plaanis on pakutud järgmist:

1. Soojustada vundament 50cm sügavuselt EPS 80 100mm ning valada
betoonist uus pandus 600mm laiusega (Võimalus on pandus ehitada ka
tänavakiviga, graniit kattega, vms)

Maja on kolme korruseline, poorbetoon paneelidest, aknaavade alused narva plokist, keldrit ei ole, kuid põranda 0-punkt suhteliselt maapinnaga tasa ehk paarkümmnd sentimeetrit looduslikust maapinnast kõrgemal.
Nüüd küsimused- kas peaks nõudma ka horisontaalse(panduse) soojustuse paigaldamist või annab efekti ka ainult vundamendi soojustamine?
Arvamuste eest tänud ette!

Horisontaalset vaja pole. Kasulik efekt puudub.

Urmas kirjutas:Symmi, vabandust, et solgin sinu teemat, aga sel pühapäeval on ühistu koosolek maja soojustamise teemal, siis kiire küsimus teadjamatelt. Päevakorras soojustamise küsimuses on ettepanek, et soojustada tuleks ka vundament. Renoveerimise plaanis on pakutud järgmist:

1. Soojustada vundament 50cm sügavuselt EPS 80 100mm ning valada
betoonist uus pandus 600mm laiusega (Võimalus on pandus ehitada ka
tänavakiviga, graniit kattega, vms)

...et, siis vundamendi kaudu põrandat soojustada? Palju ta siis efekti annab, kui betoonist sokkel avatuna jääb? Soklit, aga pole soovitav katta(soojustada) selliselt.
Samas pinnasesse panemiseks ei sobi EPS 80 erit.

EPS- kodukalt:

EPS 80 tooted sobivad mõõdukalt koormatud põrandakonstruktsioonide soojustamiseks nagu eramud, korterid, ühiskondlikud hooned, kihilised plaatpõrandad (nn ujuvpõrandad), vundamendi ja sokli sisemised koormamata osad.

taastaja

Hmm, vundamendi ikkagi soojustaks, kuna põrandale tuleb vesipõrandaküte selle all ainult 5cm SPU-AL ja selle all soojustamata betoon. Kui vundamenti ei soojusta siis külmasild on väga tugev ümbertringi majal. Pildi peal vundamendi kohal on näha kuhu ulatub soojustamata betoon ja selle peal ongi kohe juba sise seinad. Mummukile mõtlesin sellepärast panna, et see aitaks maapinnas oleval veel minna mööda seda alla drenaaži, mitte otse EPS-i( ja kuna see on mummuline siis ju epsi ja kile vahele jäeb õhuvahe, mis aitab ka kuivada? ). Ja maapind on väga savine ja märg aastaringselt. Varem oli madalam korrus majal(katla ruum) ja auto kanali koht, need olid koguaeg vett täis, seega pidev vesi tungib maja alt läbi.

Pildi peal on veetase kohe hetk peale kaevamist, 30minutit hiljem oli veetase juba umbes 50cm kõrgemal.

Taolise vundamendi maaaluse osa soojustamine on rahaliselt suht sisutu ja sokli soojustamine plaatmaterjaliga niiskustehniliselt riskantne.
Kui tuleb drenaaž siis "mummukile" ma paneks küll vastu vundamenti. Aitab veel kiiremini seina äärest alla torustikku valguda.

Kuidas saab olla sokli soojustamine plaatmaterjaliga niiskustehniliselt riskantne? Hüdroisoleerimata, pinnasega otseses kontaktis olev betoonvundament on nagunii niiske.

Caarl kirjutas:Kuidas saab olla sokli soojustamine plaatmaterjaliga niiskustehniliselt riskantne? Hüdroisoleerimata, pinnasega otseses kontaktis olev betoonvundament on nagunii niiske.

Avatud soklist kuivab/aurustub vähemalt see niiskus mis altpoolt peale pressib.
Katta sokkel kinni ja ei kuiva ega aurustu enam midagi, hoopis floora/fauna hakkab vohama!