RVK vs Mikrolaineahi
RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas TiiiT »
Täna sai siis Mikrolaineahju pistik ära vahetatud (tundus muljutud olevat) ja Mikrolaineahi teise RVK alla tõstetud ja jälle sama jama. Peale mitmeid test ja juhtmete mudimist ikka sama jama jätkus. Siis pistsin pistiku teist pidi stepseslise ja RVK ei rakendunud.
Siit aga küsimus. Kas selline asi on normaalne? Ning ma võin Mikrolaineahju kasutamist vabalt jätkata või Peaksin ikkagi muret tundma?
-
- külaline
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Pärast pööramist lekkis ilmselt samamoodi edasi, aga nüüd juba neutraal, millel maa suhtes madalam pinge...
-
- külaline
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Kui need lekkima hakkavad siis nii juhtubki.

-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6393
- Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
- On tänanud: 89 korda
- On tänatud: 142 korda
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas Küülaline »
Kui RVK sees püsib, ei ole põhjust muretseda. Ja kui ei püsi, siis ei aita muretsemine, vaid uus mikro.TiiiT kirjutas:võin Mikrolaineahju kasutamist vabalt jätkata või Peaksin ikkagi muret tundma?
-
- külaline
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas Külaline »
mis see pinge siia puutub? mida RVKL mõõdab? mis on RVKL külge ühendatud?Külaline kirjutas:Ilmselt lekib korpusesse miskit selles ahelas, mis enne pistiku pööramist oli faas.
Pärast pööramist lekkis ilmselt samamoodi edasi, aga nüüd juba neutraal, millel maa suhtes madalam pinge...
-
- külaline
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas Külaline »
See rike ei pruugi olla 0 takistusega vaid veidi suurem.Külaline kirjutas:mis see pinge siia puutub? mida RVKL mõõdab? mis on RVKL külge ühendatud?Külaline kirjutas:Ilmselt lekib korpusesse miskit selles ahelas, mis enne pistiku pööramist oli faas.
Pärast pööramist lekkis ilmselt samamoodi edasi, aga nüüd juba neutraal, millel maa suhtes madalam pinge...
Neutraal on varem või hiljem kusagil maandatud, seega rikkekohas on neutraali ja kaitsemaanduse vahel vaid mõnevoldine pinge ning tekkiv rikkevool ei ületa rikkevoolukaitsme rakendumisläve. Faasijuhi pinge aga näiteks 100 korda suurem ja seetõttu ka rikkevool 100 korda suurem...

-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 6393
- Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
- On tänanud: 89 korda
- On tänatud: 142 korda
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas Küülaline »
Isegi lühis ei ole 0 takistusega, mingist kereühendusest rääkimata.Külaline kirjutas:rike ei pruugi olla 0 takistusega
Mis teooria see veel on?Külaline kirjutas:Faasijuhi pinge aga näiteks 100 korda suurem ja seetõttu ka rikkevool 100 korda suurem
-
- Ehituspenskar
- Postitusi: 3801
- Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
- On tänanud: 11 korda
- On tänatud: 80 korda
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas dumbuser »
-
- külaline
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Mis siin aru saada on?Küülaline kirjutas:Isegi lühis ei ole 0 takistusega, mingist kereühendusest rääkimata.Külaline kirjutas:rike ei pruugi olla 0 takistusegaMis teooria see veel on?Külaline kirjutas:Faasijuhi pinge aga näiteks 100 korda suurem ja seetõttu ka rikkevool 100 korda suurem
Neutraal on PE-ga kokku ühendatud PEN-i lahutamise punktis.
Selles punktis on nende potentsiaalid võrdsed - nendevaheline pinge on 0.
Liikudes edasi tarbijate poole, pole nendevaheline pinge enam 0, sest N juhis voolab töövool, juhul kui miski tarbimine toimub (ahi pandi tööle) ja tekitab pingelangu. Mida kaugemale PEN lahutuskohast lähed seda suuremaks see pinge kasvab. Kui lähed juba RVK-st edasi tarbija poole ja ühendad seal uuesti PE ja N kokku, siis RVK tavaliselt rakendub, sest osa N töövoolu hakkab PE kaudu RVK-st mööda minema.
Kui aga sel PE-N vahelisel ühendusel (rikkel) on 1000 oomine takistus ja PE ning N vaheline pinge on selles punktis 1 V siis tekib 1 mA rikkevool, mis ei pane RVK-d rakenduma. Kui aga keerad pistiku pesas teist pidi siis on seesama rike faasi ja PE vahel ning faasipinge (230-1= 229V) tekitab rikkevoolu 229 mA ja see paneb juba RVK rakenduma...

Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas TiiiT »
Kondeka üks otsa läheb dioodi "CL01-12 RG202" abil otse PE külge. Kui antud diood lahti ühendada siis RVK ikkagi reageerib. seega tundub et peab oomipoest 5€ kondeka toomadumbuser kirjutas:Ma ei tea kuidas sel mikroahjul on aga arvuti toiteplokkides on üks osa filtrist tehtud nii, et nii nullist kui faasist läheb konde PE külge. Lisaks lähevad (ma ei tea kas kõikidel) kondedega paralleelselt ka varistorid. Jah, teoreetiliselt on võimalik, et konde või varistor on katki ja kui ta on nulli ning PE vahel siis ei teki dielektrikus läbilööki. Kui seesama nublak on faasi ja PE vahel siis tekib läbilöök, mille puhul tekib nii suur vool, et RVK erutub.

-
- külaline
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas Lame »
-
- külaline
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas A.S. »
Sest kuni 20A pistikupesad, mida kasutavad tavaisikud, peavad olema rikkevoolukaitsega kaitstud. Niisama lihtne see ongi, muud põhjust pole.Lame kirjutas:Aga milleks peab uun üldse RVK otsas olema?
-
- külaline
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas saladeko »
-
- külaline
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Palun - ei ole vaja! Kas naabrimees ütles?saladeko kirjutas:Aga kui see pesa on kohtkindel? Kasutatakse ainult uuni, siis ei ole vaja!
-
- külaline
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Külaline kirjutas:Palun - ei ole vaja! Kas naabrimees ütles?saladeko kirjutas:Aga kui see pesa on kohtkindel? Kasutatakse ainult uuni, siis ei ole vaja!


Maailmas on miskid 10 sorti erinevaid maandusega pistikute ja pesade tüüpe.
Tekitad igale seadmele omaette unikaalse pesa ja vahetad ära ka selle seadme pistiku ja voilà,,, ongi AINULT selle ühe seadme toitmiseks mõeldud pesa ja pääsed RVK-st ?

-
- külaline
Re: RVK vs Mikrolaineahi
Lugemata postitus Postitas Külaline »
Seega tuleb kodumasinad tuua eri riikidest... Külmik Austraaliast , röster Namiibiast, veekann Braziiliast jne. Igakord ostad ka vastava pesa kaasa...
http://www.worldstandards.eu/electricit ... d-sockets/
siis on OK ?
Mine “Elekter, elektriseadmed”
- Ehitusfoorum
- ↳ Üldfoorum
- ↳ Ahjud, kaminad, korstnad
- ↳ Aiad, väravad
- ↳ Aknad, uksed
- ↳ Betoon ja betoonitooted
- ↳ Ehitustööriistad
- ↳ Ehitusmaterjalid
- ↳ Elekter, elektriseadmed
- ↳ Energiamärgis ja energiaaudit
- ↳ Fassaadide arutelu
- ↳ Katused, laed
- ↳ Hüdroisolatsioon
- ↳ Kaevud
- ↳ Konstruktsioonid, seinad
- ↳ Küttesüsteemid
- ↳ Palkmajad
- ↳ Projekteerimine, projektid
- ↳ Põrandad
- ↳ Puit ja puidutooted
- ↳ Restaureerimine
- ↳ Seadusandlus
- ↳ Soojustus, isolatsioon
- ↳ Saunad, dussiruumid, vannitoad, sanitaartehnika
- ↳ Siseviimistlus, värvid, plaatimistööd
- ↳ Ventilatsioon
- ↳ Veevarustus, kanalisatsioon, käimlad
- ↳ Vundamendid
- ↳ Naljanurk
- ↳ Arhiiv
- Ärifoorumid
- ↳ Otsin tööd
- ↳ Pakun tööd
- ↳ Ostu-müügifoorum
- ↳ Annan/võtan rendile
- ↳ Hinnapäring