Ehitusfoorum

Kuna pind on suur ja võimalused piiratud, siis plaan oleks ise teha.
Katus on viilkatus keskelt umbes meeter kõrgem kui servadest. Sarikate peal on roovitus, mille peal paistab veneaegne tõrvapapp.

Kas ja kuipalju tuleks maha kiskuda? Kui papp maha kiskuda kas võiks kohe pleki panna või kui oluline see tuulutus ja hüdrotõke on?

Teine variant oleks jätta see papp nn. hüdrotõkkeks ja teha sinna peale tuulutus ja roovitus. Kas keegi oskab öelda, mis on näiteks trapetsprofiili roovituse samm? Kas 22x100 oleks piisav roovituseks?

plekim[[ja kodulehel on soovitatavad roovitused kalde kohta kirjas.
Su katusele ei sobigi ametlikul muu plekk, kui valts. Ja see 22 paksusega roov ei ole mingi roov. 45kraadisele katusele ehk käiks...

No ma mõtlen, et korralik roovitus on ju olemas, ainult et seda kilejura pole all. Üks variant oleks vana roovitus üles kangutada tervelt ja pärast tagasi panna ? Ma saan aru, et 200m2 katusele kulub umbes 800m roovi, siis see teeb umbes 500€ ?

Räägin oma katusest:
Lame eterniitkatus, all oli tõrvapapp ja täis laudis. Eterniit läks maha asemele läks trapetsprofiil tp20.
Katus oli alt tuulduv.
Lamekatusele plekki pannes tuleks vaadata, kas saab nö ühe paaniga ära panna või siis pikema ülekattega, kahe paani ühendus kohast.

Et siis eterniit maha ja kohe tõrvapapi peale ? Ühe katuse poole pikkus on umbes 4m, siis peaks jätkuma küll.

Vanad eterniidi kinnitus kohad täita pigimastiga ja prof. peale,lootes et läbi papi kruve lastes ikka korralikult kinni jääb.

Õhukese roovi puhul oleks selline lahendus, et kinnitada roovide alla ( ristipidi) teised lauad, näiteks valtskatuse paanide ühenduskohtadele. Teeks pinna tugevaks ja samas saaks paane normaalselt kinnitada. Siis ei peaks kogu katust maha võtma.

Käisin uurisin täna asja lähemalt. Eterniidi ja papi all on pigem laudis kui roovitus. Tähendab servamata lauad on võimalikult väikeste vahedega sarikate peale löödud. Tundub, et selle ülesvõtmine oleks päris suur töö.


Kas nii oleks mõeldav , et kisuks papi ka maha ja paneks sinna laudise peale aluskatte ja sinnapeale otse trapetsprofiilplekk.

Tere. Loen ja ei saa aru, miks inimesed teevad oma elu keeruliseks, lahendused kalliks ja endise vettpidava katuse vett läbilaskvaks katuseks.
Olemasolevale tõrvapapile uus SBS peale, odav, veekindel, kestab mitte vähem kui auklikus puuritud plekk.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ma ju ei tea mis seisus ja kuidas see tõrvapapp seal katusel on. Tõenäoliselt on ta niisama lahtiselt sinna laotatud. Oskad sa selle sbs m2 hinda koos paigaldusega öelda?

Plekk läheks koos liistude , aluskatte ja kruvidega umbes 1500e. Selle paigaldamisega saaks ise hakkama.
Kui ainult teaks kuidas teha. Oskab keegi öelda mis on normaalne roovi samm ja roovi materjali mõõt?

Uurisin ka ainult eterniiti ja selle hinnaks tuleb paljalt plaatidele ja kruvidele juba pea 2000.

Tere. Vana bituumeni saab mehaaniliselt kinnitada. UIus SBS 1500 küll ei tohiks olla. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

SBS üks kiht, maksab umbes 1000eur.
Kui ise ei oska paigaldada, siis paigaldusega koos tuleb kallim, kui plekk.

Vana laudis vajab uute naeltaga üle kinnitamist ja aluskatet otse trapetsi alla ei tasu panna....sest laguneb seal kiirelt. Pigem mitte üldse panna.

ufoloog kirjutas:..
Plekk läheks koos liistude , aluskatte ja kruvidega umbes 1500e. Selle paigaldamisega saaks ise hakkama.
Kui ainult teaks kuidas teha. Oskab keegi öelda mis on normaalne roovi samm ja roovi materjali mõõt?

Uurisin ka ainult eterniiti ja selle hinnaks tuleb paljalt plaatidele ja kruvidele juba pea 2000.

Trapetspleki ja eterniidi hind sisuliselt sama, hinnavahe +/- 20% olenevalt plekist (polüester või PURAL) ja eterniidi tahvlite suurusest. Pleki paigaldamine kiirem, kuna m2 kaal kergem ja tahvlid/paanid suuremad. Eterniit kannatab jälle peal kõndimist, trapetsi puhul peab jälgima, et ainult trapetsi põhjade peale astuks. Eterniit ei vaja nii tihedat roovitust, kui plekk. Pleki puhul kiviprofiili roovid peavad olema 350mm tagant, trapetsi puhul võib ehk veidi hõredamalt olla.

Endal see töö tehtud päris mitu (äkki 7) aastat tagasi. Oli ka mitte väga suure kaldega katus (nelinurkse pohjaga påramiidi kujuga). Eemaldasin eterniidi, selle all oli ruberoid tiheda laudise peal. Selle jätsin koik alles, lisasin vaid naelu ja vahetasin paar mädananud lauda korstna juurest. Vanale ruberoidile lisasin rohkem kulunud kohtadesse uue kihi torvapappi. Uus eterniit läks peale. Töö oli lihtne ja kiire, tulemus vettpidav ning vordlemisi nägus. Kivikatuse ja valtspleki vastu ei saa, aga ega rahakott mul ka väga suur ole. Pärast valtsisin ka plekid korstna åmber. Vana ruberoid oli korralikult kinnitatud papinaeltega noing mitmekihiline.

Eterniidi eeliseks on minu arvates see, et kruvi läheb laine harjalt, mitte aga laine seest. SBS-st sarnaseid katuseid olen paari näinud, jääb päris inetu. Eterniit on ka kindlasti vastupidavam. Oluline on mainida, et all oli tuulduv pööning. Katuslae korral oleks ehitus olnud kapitaalsem.

Minuarust Keemikul head soovitused.