Ehitusfoorum

Valmistun kasvuhoonele vundamendi tegemiseks. Esialgu arvutan paberil ja arvestan materjali kokku. Vundament tuleb risttahukaks teisendatult 16x0,2x0,6 meetrit ehk siis ruumalalt 1,92kuupmeetrit. Segumasin on kuuri all olemas. Variandid on tellida liiva ja osta tsementi või osta kohe valmis kuivsegu ning lisada lihtsalt vett. Kui palju ja soovitavalt millist kuivsegu osta, et selline maht kätte saada?

segukoti peal on kirjas.
Mina küll valmis segu ei ostaks, kordades kallim,

Hiid kirjutas:segukoti peal on kirjas.
Mina küll valmis segu ei ostaks, kordades kallim,

Ei vaidle üldse vastu, teengi lihtsalt kalkulatsiooni, et mis variandid ja mis hinnaga. Kõige mahedam oleks valmisbetoon tellida, aga 2 kanti on vist liiga väike kogus.

Valmisbetooni hind on ju veel suurem kirves, kui valmis segu. See kaks kanti pole ju nii ületamatu kogus, et käsitsi teha ei suuda...

Eks suudan ikka ja vististi peangi, sest arvutasin praegu suvaliselt valitud Weber S100 järgi ja sain tulemuseks 150-160 kotti(ühest 25kg kotist saab 12-12,5L segu). Kui koti hinnaks ca 3€ võtta, siis päris kallis ikka jah. Kas purustatud kruusa kasutamine liiva ja killu asemel kasvuhoone vundamendi puhul oleks käib küll lahendus või peaks ikka liiva ja kildu tellima?

clondike kirjutas:Kas purustatud kruusa kasutamine liiva ja killu asemel kasvuhoone vundamendi puhul oleks käib küll lahendus või peaks ikka liiva ja kildu tellima?

Ma tean mitmeid eramuid, millede vundamendi segu täitematerjaliks on kruus. Ainult vaata, et kruusas mulda ei oleks.

Toonekurg ehitab pesa okstest, pääsuke kasutab pesa ehituseks oma eritist.
Kruus kasvuhoone vundamendi betooni hulgas on sellega võrreldes väga täisuslik lahendus. Eks igaüks võib elada vastavalt oma võimalustele.
Kasvuhoone on suhteliselt ajutine ja kerge ehitis. Kui kruus ikka vähegi vastab betooni valmistamiseks ette nähtud tingimustele, siis mõnikümmend aastat kestab sellest ehitatud vundament kindlasti.
Optimaalne on ehitise erinevate osade kavandamisel arvestada ehitise osade eluiga.
See tähendab, et pole mõtet 10... 20 aastat kestvale ehitisele kavandada 100 aastat kestvat vundamenti jne.

Betooni valmistamisel kasutatavas kruusas ja liivas ei tohi olla savi, mulda, ega orgaanilisi osakesi. Betooni tugevusklass ja külmakindlusklass sõltub otseselt betooni alusmaterjalide kvaliteedist.

Kui kasvuhoone ehitamiseks on vajalik ehitusluba, siis on kindlasti nõutav ka ehitusprojekt. Sel juhul peab juba kasutama nõuetekohaseid ja projektikohaseid materjale.

Tere.

Ise teeks columbia plokist. Kaevik valmis, kild põhja, tihenda ära, lao plokid ja vala täis. Pole mingit saalungite ehitamist ja muud jama.

Toomas.

Helistasin valda ehitusnõunikule ja tuleb välja, et isegi ehitisteatist pole minu puhul vaja(tuleb ca 15m2 ehitusaluse pinnaga). Ainus, mida soovitas teha on see, et kui krundi piirile tahan teha, siis kirjalik kooskõlastus naabriga. Unustasin ainult küsida, et mis see kaugus piirist oli, kustmaalt peaks kooskõlastus olema. 4m on meelde jäänud kusagilt. Purustatud kruus on tellitud tee lappimiseks nagunii ja sealt sutsakas ära võtta poleks probleem. Saaks ühe veoga hakkama ja oleks lihtsaim lahendus. Plokkidega pääseks saalungi tegemisest jällegi.

8 meetrit on praegu.

Kalvis kirjutas:8 meetrit on praegu.

Palun täpsusta. Kus ja mis on 8m praegu.

8 meetrit on oma krundi piirist, sest naaber võib ka tahta ehitada just krundi piirile midagi. See on nii öelda alati kindel tsoon. Asja sisu on selles, et kokkuleppel (st. naabri allkirjaga) võid lähemale ehitada kuni krundi piirini, kuid ikka ja jälle soovitakse et kahe asja vahel oleks alati 8 meetrit.

Kalvis kirjutas:8 meetrit on oma krundi piirist, sest naaber võib ka tahta ehitada just krundi piirile midagi. See on nii öelda alati kindel tsoon. Asja sisu on selles, et kokkuleppel (st. naabri allkirjaga) võid lähemale ehitada kuni krundi piirini, kuid ikka ja jälle soovitakse et kahe asja vahel oleks alati 8 meetrit.

Miks on naabri soovil suurem kaal kui enda omal?

Just sellepärast seda allkirja tahetaksegi.
Naaber võib allkirja mitte anda, vahkvihast sinine olla, pea peal seista kuid kaugemale kui 8 meetrit krundi piirist tema mittetahtmine ei mõju.
Sellest lähemal vaatab KOV ja lahendab variante. Parim lahendus on kui naaber on nõus ja annab allkirja. Mittenõustumisel lahendab KOV situatsiooni. Äkki tahab naaber ka kuni aiani midagi ehitada.

Kui tulevikus naaber võib ka teoreetiliselt tahta midagi kuni aiani ehitada ja minul on võim tema krundil ka kaheksa meetri jagu oma allkirjaga siis tuleb kahe hoone vaheks kokku juba 16 meetrit ju. Pigem oleks nagu natuke loogilisem, et see vahemaa on 4 meetrit krundi piirist. Kuigi seda olen ma ennegi tähele pannud, et loogikaga pole seaduses tihtipeale midagi pihta hakata.Saan küll aru, et hetkel käib jutt kahe elamumaa vahelisest "keelualast" kuid oskad sa Kalvis öelda, kas see piirang kehtib igas suunas ühteviisi olenemata maa kasutusotstarbest või on vahemaa siis pikem/lühem, kui ehitatava hoone küljest piirab krunti naabri põllu-või metsamaa?

Tõenäoliselt tuleb esmaspäeval kindluse mõttes ehitusnõuniku käest üle küsida. 4 meetrit oleks mulle sobilikum kaugus kui 8 meetrit. Vajadusel pean siis asendiplaaniga allkirja minema küsima naabrilt. Keelduda võiks ta ainult kiusu pärast, sest naaberkinnistu on lennuklubi maa, krundipiirilt lennurajani on ca 50 meetrit heinamaad. Kolme meetrise kõrgusega kasvuhoone ei tohiks neid segada, sest vana samade gabariitidega kilehoone on uue asukoha kõrval meetri kaugusel krundipiirist 15 aastat seisnud probleemideta. Aga iial ei tea ja allkiri paberil on alati rohkem väärt kui suutäis lubavaid sõnu.

Ise tegin sama suure kasvuhoone 8 posti peale.
Milleks vundamendiga mässata?

Vana on ka postide peal. Naispere soovis seekord nn. tummisemat lahendust - vundamendil ja plastikust kattega.

clondike kirjutas:Vana on ka postide peal. Naispere soovis seekord nn. tummisemat lahendust - vundamendil ja plastikust kattega.

Näiteks 200mm puuriga kaheksa 1.3m auku segu täis on vägagi tummine lahendus, plastik kasvuhoone jaoks

Külaline kirjutas:

clondike kirjutas:Vana on ka postide peal. Naispere soovis seekord nn. tummisemat lahendust - vundamendil ja plastikust kattega.

Näiteks 200mm puuriga kaheksa 1.3m auku segu täis on vägagi tummine lahendus, plastik kasvuhoone jaoks

Kindlasti on, pole küsimustki. Aga vundamendil on omad eelised.

Eelis on haige selg, kulutatud raha ja vundament, mille peale võiks väiksema karkassmaja ehitada

clondike kirjutas:

Külaline kirjutas:

clondike kirjutas:Vana on ka postide peal. Naispere soovis seekord nn. tummisemat lahendust - vundamendil ja plastikust kattega.

Näiteks 200mm puuriga kaheksa 1.3m auku segu täis on vägagi tummine lahendus, plastik kasvuhoone jaoks

Kindlasti on, pole küsimustki. Aga vundamendil on omad eelised.

Postidest vundament - postvundament. Sobib kergetele ja ajutistele hoonetele
Teie naispere soovib siis lintvundamenti. Ma arvan, et 16 m2 kilekasvuhoone lintvundamendi võiks laduda näiteks Fibo plokkidest ilma seguta. 1 või 2 kihti plokikõrgust.
Labidaga vajaliku laiusega kraav sisse. Sügavusest piisab, kui kasvumuld eemaldatud. Kraavi põhja võiks loodi ja sirgu ajada täiteliiva või paekivitolmu kasutades.
Lintvundamendi mõte oleks sel juhul selles, et rohujuured, loomad, külm vms alt läbi ei pääseks ja et kasvuhoonet oleks võimalik korralikult konkreetsele alusele kinnitada. Rohujuurte takistamiseks on saadaval ka spetsiaalne must kile.
Pakun, et selline ima seguta laotud Fibo plokkidest lintvundament on vägagi tummine lahendus väikesele kile- või polükarbonaadiga kaetavale kasvuhoonele enamus asukohtades.
Lisaboonusena oleks seda lihtne vajadusel lammutada või teisaldada.

Üks peamisi eesmärke, miks sellise vundamendi kasuks sai otsustatud on naaberkruntidelt toimuv järjepidev muttide invasioon. Aastas püüan lõksudega keskmiselt 15 mutti ja vähenemist pole märgata eriti.. Kui teen postvundamendi, siis lahti peaksin ikka kaevama nii 60cm sügavuselt, et panna peene silmaga traatvõrk maasse ringiratast. Mutt küll juuri ei söö, aga kena hävitustöö suudab siiski korraldada. Millist Fibo plokki kasutada sellisel juhul - FIBO plokk 3/200? Kaks rida teeks umbes 66 plokki. Oleks lihtsam ja ehk ei tunduks tõesti ka nii overkill.

Kaalusin seda asja ja tuleb ikkagi nagu soovitati postvundament. Posti augud mõõtsin välja ja puurisin augud 15cm läbimõõduga käsipuuriga maasse. Auku läheb 100-ne metallist vent. toru. Edasi toimetamiseks oleks natuke nõu vaja. Olen näinud tehtavat kahte moodi - rihitakse kohe postid augus õigele kõrgusele, fikseeritakse ja siis valatakse täis ning olen näinud ka sellist moodust, et valati kõrgusvaruga postid täis, hiljem märgiti kõrgused peale ning lõigati kivikettaga õigesse kõrgusesse. Kuidas lihtsam ja õigem oleks? Helistasin ka valda kauguse suhtes krundi piirist ning sain vastuseks mitte lähemale kui 5 meetrit. Kas see number varieerub erinevates valdades või mis teema sellega on? Valisin sellise asukoha, et naabril pole miskit kobiseda ei 4; 5 ega ka 8 meetri pealt.

clondike kirjutas: Olen näinud tehtavat kahte moodi - rihitakse kohe postid augus õigele kõrgusele, fikseeritakse ja siis valatakse täis ning olen näinud ka sellist moodust, et valati kõrgusvaruga postid täis, hiljem märgiti kõrgused peale ning lõigati kivikettaga õigesse kõrgusesse. Kuidas lihtsam ja õigem oleks?

Kas nende reguleeritavatega ei ole lihtsam? http://essve.ee/webcatalogue/ehitusraut ... tsingitud/

Urmas