Ehitusfoorum

Küsimus ehitusseaduse tundjatele. Mida ütleb seadus kasvuhoonete kohta? Kui suur see võib olla - kõrgus, laius ja materjal ning kõik oluline sellega seonduv, mida peaks teadma.

kuni 20 m2 ja kuni 5 meetrit kõrge siis on kõige leebemad nõuded. Teoorias peaksid asukoha teatisega KOV ära kinnitama (mis loomulikult on nüüd tasuline)
Paraku on üks vägane segane asi nimelt kui pole inimjõul teisaldatav siis võidakse ikka ära väänata.

Niikaua, kui vundamenti ei tee võid teha nii suure ja kõrge, kui tahes ja kellegagi nõu pidada või ettekannet tegema ei pea.

Paraku on 2 riigikohtu lahendit selle vastu. Mõlemal juhul oli ilma vundamendita 20 m2 asi ja paraku lõppes neile see ebameeldivalt kuna "nad ei jäksanud oma onni liigutada inimjõul". Samas kui on rattad all, siis on kõik seaduslik.

Kalvis kirjutas:Paraku on 2 riigikohtu lahendit selle vastu. Mõlemal juhul oli ilma vundamendita 20 m2 asi ja paraku lõppes neile see ebameeldivalt kuna "nad ei jäksanud oma onni liigutada inimjõul". Samas kui on rattad all, siis on kõik seaduslik.

Paluks siis viidet ka asjasse puutuvate otsuste kohta.

Uut Ehitusseadustikku lugedes jääb kohati mulje, et poisid on püüdnud teha uut põhimõttel, et ükskõik mismoodi peaasi, et uutmoodi.
Eriskummaline on, et kuni 20 m2 elamut võib ehitada ilma igasuguse loata, projektita, teatiseta.
Kui aga tegemist sama suure mitteelamuga, siis peab esitama teatise ja ära ootama omavalitsejate lubamise või mittelubamise otsuse.
Räägiti, et tehakse seadus lihtsamaks ja bürokraatia väheneb.
Hakkab silma, et tegelikult on rohkem reguleeritud. On jäetud auke erinevalt tõlgendamise ruumi.
Kellele kasulik? Eks ikka kohtupidajatele ja igasugu bürokraatidele.

Aga palun:
http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-80-10

Tänan asjalike vastuste eest ja tundub, et Kalvis on asjaga hästi kursis.

Külaline Annika kirjutas:Tänan asjalike vastuste eest ja tundub, et Kalvis on asjaga hästi kursis.

Paistab küll. Kas lugesite selle lingialuse kohtuotsuse ja kolleegiumi lõppotsuse ka läbi?
Teema on ju veekaitse- ja ehituskeeluvööndisesse ehitatud palkehitisega mida jokitati suuskadele ja hiljem pontoonile järve peale ujuma. See ei ole pealegi mingi lõplik otsus.
Usutavalt lubatud vööndis ehitamise korral poleks keegi selle ehitise puhul kobisenud ega vaidlustanud. Isegi, kui ta oleks mitmekordne. Tähtis on selliste ehitiste puhul mitte kahjustada kaaskodanike huve.

Tiheasustusega piirkondades võiks KOV ehitusministri juurest läbi astuda või parem on saata talle kasvõi e-kiri probleemiga. Kirjalikuklt sellepärast, et kui nad lubavad, aga pärast on ikkagi midagi ütlemist, et ei tohi, siis on hea nende enda kirja ette näidata.
Hajaasustusega piirkodades seda probleemi ei esine.

Urmas

See keeluvöönd ei puutunud üldse asjasse sest kohtuotsuse aluseks oli igasugune KOV kooskõlastuseta rajatise ehitamine!!! Ja on ta vundamendiga või ilma pole ka üldse oluline.

Tasub ehk ka tähelepanu pöörata asjaolule, et näitena toodud lingil olid tegevused eelmise seaduse kehtimise ajast. Täna tuleb näpuga järge ajada teises seaduses ja sellega kaasnenud määrustes.
Igasugu seadusi ja määrusi tuleb nagu seeni vihmasel sügisel. Tavainimene ei jõua varsti enam oma igapäeva tegemistega toimegi tulla, kuna peab kogu aeg tegelema näpuga järje ajamisega.

Seda oligi karta. Ei pööranudkuupäevadele tähelepanugi, kuigi info tuli suhr ebakindlast allikast.