Ehitusfoorum

Tere! Majale tuleb 40kraadine viilkatus. Kumba soovitate, kas kivi-või eterniitkatust. Kui vähegi oskate, tooge välja ka, miks kummagi materjali kasuks otsustada (plusse ja miinuseid).

Tere.
Kivi, sest kivi on kivi ! Maja väljanägemine on ka hoopis teine. Muidugi katus peab ka olema vastavalt kivi jaoks ehitatud kuna ta on raske . Jõudu
Lp. Heiki
lamekatus@gemail.com

Tsemendist tehtud nn kivi vast ikka päris kivi ei ole Ja välja paistab ka nagu tsemendist-liivast kokku pressitud. Katusetellis on õhem ja siledam. Looduslikest kiviplaatidest lõigatud katusekivid on nagu kivid. Kallid, aga ilusad!

taastaja

RainerV kirjutas:Tere! Majale tuleb 40kraadine viilkatus. Kumba soovitate, kas kivi-või eterniitkatust. Kui vähegi oskate, tooge välja ka, miks kummagi materjali kasuks otsustada (plusse ja miinuseid).

Kui hari on ida-läänesuunaline, siis on 40 ° sobiv päikesepaneelide jaoks ja selle lõunapoolse külje pealt tasuks ehk kaaluda kivide asendamist paneelidega ?
Keegi pakkuvat vististi miskeid tihendeid, millega paneelivahed veekindlaks saab?

??? kirjutas:

RainerV kirjutas:Tere! Majale tuleb 40kraadine viilkatus. Kumba soovitate, kas kivi-või eterniitkatust. Kui vähegi oskate, tooge välja ka, miks kummagi materjali kasuks otsustada (plusse ja miinuseid).

Kui hari on ida-läänesuunaline, siis on 40 ° sobiv päikesepaneelide jaoks ja selle lõunapoolse külje pealt tasuks ehk kaaluda kivide asendamist paneelidega ?
Keegi pakkuvat vististi miskeid tihendeid, millega paneelivahed veekindlaks saab?

Esimest korda kuulen, et keegi kasutab katusematerjaliks päikesepaneele!? Tavaliselt kinnitatakse päikesepaneelid, spetsiaalse metallraamiga katuse külge!

uhuuuuuu kirjutas:Esimest korda kuulen, et keegi kasutab katusematerjaliks päikesepaneele!? Tavaliselt kinnitatakse päikesepaneelid, spetsiaalse metallraamiga katuse külge!

Oh, ära muretse, neid jaantatikalikke ideid-soovitusi, tuleb siin foorumis ikka aeg-ajalt ette.

Urmas

uhuuuuuu kirjutas:

??? kirjutas:

RainerV kirjutas:Tere! Majale tuleb 40kraadine viilkatus. Kumba soovitate, kas kivi-või eterniitkatust. Kui vähegi oskate, tooge välja ka, miks kummagi materjali kasuks otsustada (plusse ja miinuseid).

Kui hari on ida-läänesuunaline, siis on 40 ° sobiv päikesepaneelide jaoks ja selle lõunapoolse külje pealt tasuks ehk kaaluda kivide asendamist paneelidega ?
Keegi pakkuvat vististi miskeid tihendeid, millega paneelivahed veekindlaks saab?

Esimest korda kuulen, et keegi kasutab katusematerjaliks päikesepaneele!? Tavaliselt kinnitatakse päikesepaneelid, spetsiaalse metallraamiga katuse külge!

Ah, et kui mina pole Ameerikat näinud siis ma ei usu ka et see olemas on.
On olemas ja on ka meie mail paigaldatud mitmeid katuse kattena töötavaid päiksepaneelide komplekte. Paigaldatud nii uutele kui ka remonditavatele majadele.
Need on spetsiaalsed, tihenditega ja ühendussoontega paneelid.
Paigaldamine kallim kui tavapaneelidel kuna nõuab täpsemat paigaldust ja eeltööd kui tavapaneelidega.
Kasutatakse peamiselt kohtades kus muinsuskaitse või arhitektuuriliste vajaduste pärast ei taheta paneelide silmatorkamist.
Teatud põhjusel arvestatakse nende paneelide kasutegurit väiksemana kui tavapaneelidel.

Tere. Ei ole kursis nende paneelide veepidavusega, aga tekkis järgmine uitmõte. Kuna tänapäevased optimeeritud katused nagunii vett ei pea (kivi, profiilplekk, eterniit, jm), vett peab pidama nende all olev kile, siis pole ju vahet mis materjal seal kilest kõrgemal asetseb. Kui paneeli saab nii kinnitada, et kilet ei vigasta ja arhitektuur ei kannata võib ka ilma butafoorse katuskatteta. Siit arendus, et katusekattematerjalide tootjad ja paneelide tootjad võiksid oma jõud ühendada ja kohe sinna pinnale päikeseelemendid monteerida. Saaks odavamalt kui hiljem neid sinna juurde monteerida. Aga kõik eelnev on lihtsalt pisifantaasia ning ei pretendeeri tõsisele insenerlikule mõttele. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Sada pilti seda enam.
Märksõnaks - Solrif.
https://www.google.ee/search?q=solrif&n ... WnwcKFM%3A

Külaline kirjutas:Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Sada pilti seda enam.
Märksõnaks - Solrif.
https://www.google.ee/search?q=solrif&n ... WnwcKFM%3A

Jumet nagu oleks, tundub kindlam, kui mingi rullmaterjal lamekatusel, samas kerge kokkuhoid ka.
On seda Põhjamaade kliimas praktiseeritud reaalselt?

Külaline kirjutas:Üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Sada pilti seda enam.
Märksõnaks - Solrif.
https://www.google.ee/search?q=solrif&n ... WnwcKFM%3A

Vaatasin neid pilte ja jäin korraks mõttesse, et katuste koormusarvestusel võetakse arvesse ka katusematerjal ja kas päikesepaneelide tootjad ikka arvestavad aeg-ajalt ka meie kliimatingimustes esinevate talviste ekstreemsustega(lumekoormus). Mis siis saab kui katuse keskel mõni paneel on vaja välja vahetada? Lammutame katuse aga jälle tihenditest-silikoonidest lahti ja paneme kokku tagasi. Aga kui paneelid ei tasu enam ära ja mõni huviline tegelane on nõus ära ostma? Hakkame uut katust ehitama. Need on mõned näited 2in1 "positiivsest" poolest. Nii kapitaalsete asjade puhul tuleb alati vaadata ka negatiivseid külgi ja võrrelda positiivsetega.
Ah, et talvel saab katuseid ka lumest puhtaks rookida! Lugesin seda teemat viewtopic.php?t=36819 ja hämmastama pani ühe katuse esindaja kommentaar, milles kiidab heaks ehitusjärelvalve mõtlemisviisi. Jah, iga ekstreemsust ei saa aluseks võtta, aga 10 aasta jooksul korra või kaks esinev ekstreemsus võiks mõnel häirekellad helisema lüüa. Jaapanlased annaksid sellele juhtivtöötajale kohe kaikeni pihku ja saadaks nurga taha. Kui tihti esineb Jaapanis 9-palliseid maavärinaid? 1x 100 aasta jooksul. Kui tihti on ca 7-palliseid maavärinaid Jaapanis? Vägagi sageli ja kas 7-pallise puhul varisevad majad kokku? Ei, seisavad püsti. Aga mujal maailmas millegipärast varisevad kokku. Kas Jaapani insenerid mõtlevad üle?
Kas odavam on jälle iga 10-20 aasta pärast uus katus ehitada või ikka natuke üle mõelda ja teha korralik, vähemalt 50 aastat vastupidav katus. Päikesepaneelid ei ole katusekatte materjal!

See on küll huvitav uudis, et katusekattematerjalid ei pea vett. Küll aga peab vett kile.
Minu arvamus on, et kui katuse ehitamisel täidetakse vajalikke nõudeid, siis katusekattematerjali (olgu see eterniit, kivi, plekk või mis iganes) ülesanne on vee ära juhtimine. Aluskile või kangas on seal all nii-öelda igaks juhuks, kui ekstreemoludes katusekattest vesi või lumi läbi peaks pääsema. (näiteks eriti tugev tuul lükkab vett või lund ülesmäge või katusekate on katki)
Kiledega on aga nii, et neid on liikvel erinevaid. Praktika näitab, et mõned neist muutuvad pudedaks vähem kui kümne aasta jooksul.

Tere. Kui katusekate vett peab, siis inseneri nägemuses peab ta vett pidama kõikidel (Eesti) tingimustel. JA see on ON/OFF mõiste. Kaudselt, vaikimisi kile nõudega, tunnistavad katusekatte veepidamatust ka kõik eelnimetatud katusekatete tootjad. Aga muidugi, nõus, et kilekatus jääb kilekatuseks koos oma küsitava kestvusega võrreldes vettpidavate tõeliste katusekatetega (2-valtsplekk, PVC, PUR, PMMA, SBS). Aga see ongi kapitalismi printsiip - kiiresti , odavalt , remont, eemaldamine, uuesti raha ringlusse ehk orav rattas süsteem. Ja siin on kilel väga tähtis osa kapitalismi toetajana. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Kaudselt, vaikimisi kile nõudega, tunnistavad katusekatte veepidamatust ka kõik eelnimetatud katusekatete tootjad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tänapäeva nii suur valik ja vaikimisi ei mitte ühtegi vettpidavat!? Hämmastav!? Miks? Kas tõesti keegi ei julge enam oma toodangu või tehtu eest vastutust võtta?
No mäletan eelmist sajandit ja mäletan, et onu ehitas esimest maja 60-te keskel. Oli teine igavesti kõrge viilkatusega ja II korruse viilualune oli eluruumideks täis ehitatud. Aga mida ei mäleta, oli see, et eterniidi alla oleks mingeid kilesid-pabereid topitud. Ja ei mäleta mingeid probleeme vihmavee või lumega.
Järgmise ehitas onu 70-tel, nn ridaelamus ja lamekatusega. Oli tolleaegsetest lamekatuse materjalidest ainult tõrvapapp ja suudeti ka vettpidavaks saada. Huvitav kuidas?

Paneelide tiheduse tagavad tihendid ja tihendusmasse ei kasutata.
Iga paneeli tehnilistes andmetes on palju numbreid.Muu hulgas ka:
Lumekoormus,
tuulekoormus,
vastupidavus ammoniaagile (laudakatus).
Kohalike suuremate paneelimüüjate paneelid vastavad põhjamaistele tingimustele ja suuremad lumekoormuse numbrid on üle 500kg ruudule.
Katuse kandekonstruktsiooni tugevus sõltub tellija tahtest ja soovidest.
Kui buumi ajal ehitati katuseid kandejõuga 125kg/m2 (mind tahtis ka üks fermitootja petta) siis ma tegin fermid mille kandejõud sai 300kg/m2.
Kurb aga tõsi on see, et tänapäeval on katusekatte materjali otstarve näha ilus välja ja kaitsta aluskilet UV kiirguse ja muude väliste mõjutuste eest.

Vanad kivikatused pidasid ilma kiledeta, mis siis tänased kivid ei pea vett ilma kileta?

Külaline kirjutas:Vanad kivikatused pidasid ilma kiledeta, mis siis tänased kivid ei pea vett ilma kileta?

Vanasti ei pandud ju sellise hõreda kivi taha 10 cm kaugusele tuuletõket ja villa ka, tuulduv pööning on hoopis teine teema.

Lame kirjutas:

Külaline kirjutas:Vanad kivikatused pidasid ilma kiledeta, mis siis tänased kivid ei pea vett ilma kileta?

Vanasti ei pandud ju sellise hõreda kivi taha 10 cm kaugusele tuuletõket ja villa ka, tuulduv pööning on hoopis teine teema.

Ei olnud need vanad kivikatusega majad kõik ühtegi tuulduva pööninguga.

Külaline kirjutas: Ja siin on kilel väga tähtis osa kapitalismi toetajana. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

...kas hea hr.Alar Piirfeld on oma tõekspidamistelt kommunist

Tere. Urmasele, et jah just need 2-valtsplekk ja ruberoid olid veepidavad. Kivi ei olnud ega ole ka tänapäeval vettpidav katusekate. Vastutuse võtavad küll kõik vastavalt kehtestatud normidele, aga normid ei nõua katusekattelt veepidavust (v.a. eelnimetaud SBS, 2-valts , ..).
Jättes tähele panemata personaalküsimuse, siis filosoofilisest vaatekohast on igaühe valik, kas ta valib kauakestva või lühiajalise lahenduse. Ikka tekib suur jama kui kogu ühiskond hakkab äkki kauakestvaid ja häid lahendusi ehitama. Siis pole ju vaja enam remontida ja ümber teha!! Majanduslik katastroof ja meeletu tööpuudus ning materjalimüüjad pankrotis. Aga kui saab tegeleda permanentse remondiga, siis on ju kõik (projekteerijad, arhitektid, ehitajad, materjalimüüjad, eksperdid, riik) rahul. Tellijad (finantseerijad) võtavad seda ka kui paratamatut ja loomulikku, et meie kvaliteet peabki olema nifnifilik. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kande kohapealt ja kraadidest, siin on pdf paigaldus juhend kivile: http://www.ehitatargalt.ee/sites/defaul ... 202016.pdf

Aitäh vastuste eest! Päikesepaneele katusele ei plaani panna. Hetkel ei ole ikkagi suutnud otsustada kummagi variandi kasuks. Enamus pooldab kivi ja just välimuse pärast. Isiklikult ei leia, et kivi oluliselt parem välja näeks. Gotika eterniit tundub mulle välimuselt meeldivat nagu ka kivi (ilu on muidugi vaataja silmades http://www.eternit.ee/p/katused/lainepl ... gotika.16/). Maja katusekalle on küll 40kraadi, kuid vintskapi katus tuleb 18kraadi, mis küll ületab enamus kivide miinimum kalde, aga eterniit on sellele kaldele mõistlikum ja hooldusvabam? Hirm ongi selle ees, et vintskapi kivikatusele jääb lumi pidama ja peab seda sealt maha lükkama, kuid eterniidiga oleks asi vist muretum. Kahjuks ei olegi saanud muid argumente peale selle, et kivi ilusam. Tundub, et eterniidi kohta teatakse tänapäeval üsna vähe ja ei ole selle paigaldamine ka nii laialt levinud kui kivi oma. Samas ennast see eterniit huvitab ja sooviks asjatundlike inimeste nõu saada (mitte ainult müügimeeste). Kui keegi vähegi oskab midagi lisada oleksin tänulik.

Ei ole müügimees!
Mulle meeldivad väikeste tissidega naised...
Mulle meeldib eterniit Balti Laine, musta värvi.

Ka eterniitkatustel on mõtekas kasutada teisi katusematerjale, kui põhikatusest väljaehitatud konstruktsioonid, mis on madalamate kalletega, seda vajavad.
Ja ei libise see lumi eterniidi peal sugugi paremini, kui samuti tööstuslikult toodetud kivilt.

taastaja