Ehitusfoorum

Siin on palju igat liiki soojuspumpadega seonduvaid teemasid, kus arutatakse palju kellelgi kWh kulub, aga teeks ühe arutelu, palju päikesekollektoritega tuleb
Teen otsa lahti:
3 Hewalex plaatkollektorit -absorberi pindala kokku 5,44 m2, 300 L akupaak

Tootlikkus 2015 - 3426 kWh ehk 630 kWh /m2.

Täpsem info http://smartac.eu/andmed_3SLP_300.pdf

Tundub, et "tõsisem" hooaeg hakkas eile pihta ja täna on oodata veelgi paremat tulemust. Kuigi väljas oli hommikul -8C, siis juba enne kella 9 kollektori pump töötas (kollektorid ise olid veel üleni härmatisega kaetud).

Kõik energia on hea, mida saab Eestit üles kaevamata ja Putjat nuumamata.

Solar-thermal'it on paigaldatud maailmas juba ammu, ja siin üks asjakohane aruanne, kus see figureerib koos moodsamate päikeseenergia muundamisviisidega (tuul ja PV). vt joonis 3 lk 8.
http://www.iea-shc.org/data/sites/1/pub ... e-2015.pdf
Hetkel on paigaldatud võimsused maailmas neil muundamisviisidel võrreldavas suurusjärgus - 250-500 GW. Tuul ja iseäranis PV küll arenevad kiiresti. Varsti lähevad mõlemad soojaveekollektoritest mööda ja eest ära? Või siiski mitte? Aastased paigaldusmahud 55-63 GW...



Iseloomulik on, et kuigi päikesekollektorid annavad ruutmeetri kohta kõige enam päikeseenergiat, on keskmine aastatootlus paigaldatud võimsuse kohta väiksem kui PV paneelidel, sest seda energiat ei õnnestu lihtsalt ära kasutada....

Kui soojust oleks kah võimalik müüa siis oleks sooja vee kollektoritel samuti
suuremad võimalused, seni on soojatorud kellegi monopol nagu on ka elektrivõrk.
JP
Vaata ka http://www.akromex.com/

Ok, kui aasta jooksul saad elektrikoguse, mis maksab 400 eur, siis migme aastaga asi ära tasub võrreldes näit elektriboileriga? Palju süsteemi maksumuseks peaks arvestama?

JyriPaike kirjutas:Kui soojust oleks kah võimalik müüa siis oleks sooja vee kollektoritel samuti
suuremad võimalused, seni on soojatorud kellegi monopol nagu on ka elektrivõrk.
JP

Palju soojust suvel oleks võimalik müüa, ehk palju tarbimist üldese oleks?

[quote="trebla"
Solar-thermal'it on paigaldatud maailmas juba ammu, ja siin üks asjakohane aruanne, kus see figureerib koos moodsamate päikeseenergia muundamisviisidega (tuul ja PV). vt joonis 3 lk 8.
http://www.iea-shc.org/data/sites/1/pub ... e-2015.pdf
[/quote]

Antud ülevaatates saab kinnitust, et 84% Euroopas paigaldatud kollektoritest on ikka plaatkollektorid (Austrias lausa 98%). Eestis on olukord veidi teine, 58% plaatkollektorid ja 42 % vaakumkollektorid. Paraku ei tugine Eesti andmed mingitele konkreetsetele näitajatele vaid on nö. arvestuslikud.

Näiteks Taanis on päikesekollektorite kasutamine (munitsipaal)katlamajades üsna populaarne, eelmisel aastal paigaldati ühe Soome firma kollektoreid 9400 m2 (6,6MWth) ja sel aastal lähen 35.000 m2 juurde - see on päris korralik "põld" juba.
http://www.solarthermalworld.org/conten ... ng-denmark
Minu teada meil veel ükski soojust võrgu kaugu müüv ettevõtja ei ole sellist lahendust veel kasutanud, millegi põletamine (ja saastamine) on ikka veel odavam.

Läheb võib-olla mõni aasta veel ja päikesekollektoreid hakkab järjest enam kohtama hoonete kliimasüsteemide juures (nn. suncool). Tehnoloogia küll väheke teine, kui tavaliste plaat- või vaakumkollektorite juures, kuid kui Suncool puhul võib COP olla jahutamisel 10 ja soojendamisel 45, siis selliseid numbreid soojuspumbast veel välja ei võluta. Kui päevasel ajal annab Suncool kollektor soojust nagu iga teine tavalise päikesekollektor siis öisel ajal võib Suncool kollektor pakkuda nii kütet kui ka jahutust, Ja see muudabki ta eriliseks võrreldes selliste süsteemidega, kus päikesekollektor toimib ainult päevasel ajal.
http://www.climatewell.com/Documents/Su ... ochure.pdf

Suncool kollektorid on muide Hewalex laborites arendatud ja nende poolt ka toodetud.

Külaline kirjutas: Palju soojust suvel oleks võimalik müüa, ehk palju tarbimist üldese oleks?

...naabrinaine lubas 2-3 kWh/kuus osta, maksab natuuras .

officer kirjutas:

Külaline kirjutas: Palju soojust suvel oleks võimalik müüa, ehk palju tarbimist üldese oleks?

...naabrinaine lubas 2-3 kWh/kuus osta, maksab natuuras .

Mida ma ülejäänuge teen....

Uncas,
see SunCool lahendus - mis maksab "võtmed kätte" stardipakett eramule?

2korda2 kirjutas:Uncas,
see SunCool lahendus - mis maksab "võtmed kätte" stardipakett eramule?

See pole (hetkel veel) Hewalexil selline toode, mida oleks laost võtta. Tegemist on nö. projektipõhise lahendusega, mis töötati välja tellija soove arvestades. Pigem on need (hetkel veel) mõeldud ettevõtetele, kelle tarbimine (ja rahakott) on suur ning on valmis taastuva energia kasutamiseks palju investeerima. Ka seda Löfbergsi peahoone katusel olevat lahendust toetati EU "meetmete" abil, oma raha eest selliseid lahendusi teha oleks kulukas.

Samas pakutakse ka eramu omanikele nn. suncool lahendusi, aga teistsuguse kollektoriga (sarnane teada tuntud hiina heat-pipe kollektoriga). COP jääb kindlasti tagasihoidlikumaks (toimivad ainult päikeselisel ajal), aga eks hind peaks ka olema soodsam.
Vaata lisainfoks http://solarcoolenergy.com/products/ ja sealt leiad ka dealerite lehe ning ühe Eesti firma kontaktid.

Kas päikeseküttesüsteemis käib sama vedelik, mis autode jahutusvedelik, rohelist värvi vedelik on sees.

Ja milline soovitatav rõhk, ilmselt 1 bar piisav 2-kordse maja jaoks?

Süsteemi töörõhk [baarides] p = 1,3 + (0,1 ∙ h)
h on kõrgus manomeetrist kollektorivälja keskele [m]

Paisupaagi eelrõhk 0,5 bar madalam kui p

Päikesekollektorites kasutatakse propüleenglükooli 50% vesilahust. Autodes on vist etüleenglükool.

Tänan, kuid miks just 1,3?

Külaline kirjutas:Tänan, kuid miks just 1,3?

Üks kollektorite müüja niiviisi kirjutab:
http://www.regulus.eu/en/?download=EU/n ... 1.0-en.pdf lk.21
Teine leht arvab, et külmalt 2 bar ning paisupaak -0,2 bar:
http://www.heitonbuckley.ie/images/bran ... ar_kit.pdf lk.37

Mida kõrgem rõhk, seda kõrgem keemistemperatuur.

Lähiajal peaks kollektorite võrdlemine ja valimine tarbijatele lihtsamaks minema, kui tootjad võtavad laialdasemalt kasutusele SOLERGY märgise, mis näitab kollektori andmete põhjal, sarnaselt kodumasinate energiaklassile, milline on nende tootlus. Hetkel on märgis kasutusel vabatahtlikult.

Tegelikult on ise ka päris lihtne välja selgitada, kas tootluse järgi tegemist on nn. premium klassi A+++ kollektori või nõrga tootlikusega A klassi omaga.
Väike juhis:
- Leidke Solar Keymark (http://solarkeymark.dk/CollectorCertificates )sertifikaadilt kollektori üldpindala (nt: 2,09 m2);
- Leidke sertifikaadi 2. leheküljelt Tm (kWh/kollektori kohta), valides temp 50C asukohas Würzburg (nt. 1005)
- Gtot (päikesekiirgus aastas kollektori pinnal kwh/m2) Würzburgi puhul on 1244 kWh/m2, meile lähema Stockholmi puhul 1166 kWh/m2 kohta.

Tehke tehe: Tm : pindala : Gtot (ehk 1005 :2,09 : 1244 = 0,3865). Korrutades vastust sajaga saate protsendina 38,65%.

Seega näites kasutatud kollektor (Hewalex KS2100 TLP ACR), mille ηa näitajaks tuli 38,65%, on A+++ klassi kollektor.

Lisainfot leiab http://smartac.eu/energiaklass/

Päikeseküte Eestis- suhteliselt mõttetu teema, päike annab mingit arvestatavat soojusenergiat siis kui seda pole kuhugi panna peale sooja tarbevee soojendamise, samas elektriboileriga kulub sooja vee peale ühel keskmisel perel u. 15 eur/kuus.

Külaline kirjutas:...., samas elektriboileriga kulub sooja vee peale ühel keskmisel perel u. 15 eur/kuus.

jah... vanad inimesed ütlevad jah, et kasulik on end pesta mitte tihedamini kui kord nädalas....

Äkki enne lõputut jahumist toote välja investeeringu hinna?

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:...., samas elektriboileriga kulub sooja vee peale ühel keskmisel perel u. 15 eur/kuus.

jah... vanad inimesed ütlevad jah, et kasulik on end pesta mitte tihedamini kui kord nädalas....

Olen huvipärast veemõõtja järgi vaadanud kui palju vett kulub 1 dušši all pesemise peale. Kui säästlikult kasutada (vesi ei jookse täiega ega enamus aega niisama kanalisatsioonist alla), siis 25 liitriga saab vabalt hakkama. See 25 liitrit on siis kogu vesi. Kui boileris on 60 C ja külm vesi võibolla 10 C ning pesemiseks kasutatav vesi 40-45 C, siis ilmselt boilerist tulevat kuuma vett kulub u. 15 liitrit. Kuu jooksul kulub u. 2 m3 e. 2000 liitrit sooja vett. Oletades, et pool sellest kogusest läheb dušši all käimisele ja poole muudeks pesudeks (käed, nõud), siis 1000 liitriga saavad 2 inimest iga päev pesemas käia. Peres 1 inimene peseb tööpäeviti enamasti töö juures ja iga laps ikka iga päev ka duši all ei käi ju. Nii et ikkagi päikeseküte sooja tarbevee jaoks oleks üsna mõttetu antud juhul.

Äkki mõni korterielanik ütleks lihtsalt oma soojaveekulu soojaveearvesti järgi.
Mina ise ei oska.. mul maja ja 4 inimesega pere tarbib koguvett 10 kanti kuus...

Külaline kirjutas: samas elektriboileriga kulub sooja vee peale ühel keskmisel perel u. 15 eur/kuus.

ja pelletiga kulub meil kütteperioodil vee soojendamisele 32kg kuus ehk 5,5eur.
majas 2,5 inimest (Trennipäevadel saab klubis dušši kasutada).

Külaline kirjutas:Äkki mõni korterielanik ütleks lihtsalt oma soojaveekulu soojaveearvesti järgi.
Mina ise ei oska.. mul maja ja 4 inimesega pere tarbib koguvett 10 kanti kuus...

Meil vesi kokku ka olenevalt kuust 9-10 m3. Selles korteris sooja vee arvestit eraldi pole ja ei tunne vajadust panna, aga eelmises korteris oli olemas ja siis kokku läks vett ikka ka 9-10 m3, sellest soe vesi oli tavaliselt 2,5 m3, sooja vee temp oli madalam kui praegu boileris, seetõttu boilerist tuleb vähem kui 2,5 m3, arvestan et 2 m3.

Rostfrei kirjutas:Äkki enne lõputut jahumist toote välja investeeringu hinna?

Kui see oli mulle mõeldud, siis kõik hinnad on ju veebilehelt leitavad, nii üksikute toodete kui ka komplektide omad http://smartac.eu/hinnad/

Isegi neid hindu aluseks võttes ning arvestades, et 3 kollektoriga komplekt saab hinnaga 2360 €, mis omab sertifikaadi järgi tootlust 2685 kWh/aastas (asukohas Stockholm), tuleb investeeringu tasuvuse ajaks alla 8 aasta. Kui endal sobiva soojusvahetiga akupaak olemas, siis jääb komplekti hinnaks 1500 €, tootlus on sama ja tasuvusaeg ca 5 aastat.

Muidugi ei ole päikesekütte kollektorid mõistlik investeering neile, kes sooja vett eriti ei tarbi ja kui tarbivad, siis üritavad seda kokkuhoidlikult teha. Samas neil, kes kasutavad elektriboilerit, kellel duššist tuleb vett 20 l / minutis ning kes ei pea vajalikuks pesemise kordi spordisaalide külastustega ühildada, on päikeseküte igati mõistlik lahendus.

Sellest 2685 kW-st aastas reaalselt ära kasutada saab ainult osa. Mis sest kasu on kui suvekuudel kollektor võibolla sertifikaadi järgi toodaks 400 kWh kuus kui reaalselt sooja vee jaoks on vaja 150 kWh.