Päevavalgustoru

[Külaline]

Kas on kuidagi võimalik kontrollida, et päevavalguslambi torud on korras? Kui lamp ei põle, siis võib viga olla nii torus, starteris kui drosselis. Neid kõiki saab vahetada aga kuidas teha kindlaks kas toru on töökorras? Mingi mõõtmisega?

[A.S.]

1000V megeriga saab. Kütteniitide katkestust saab ka testriga kontrollida. Kumbagi sul aga ilmselt pole.
Kõige lihtsam oleks kusagil teise valgusti sees kontrollida. Seda sul ilmselt samuti pole.
Seega, toru kontrollida ei saagi, pole miskit parata. Võid vaid otsast piiluda, kas kütteniidid paistavad terved olevat.

Katki võib olla ka starter, selle saab välja keerata ja pesas olevad klemmid hetkeks juhtmejupiga sillata. Seda ma sul aga millegipärast teha ei soovita. Huvitav küll, miks...

Millisest valgustist üldse jutt käib?
 

[Külaline]

Ei oodanud eituseid. Ei ole vaja eeldada, et midagi pole. Mis see valgusti siia puutub? Kas pole enne luminofooriga valgustit näinud? Kas püüdsid ennast kuidagi tõsta? Ok, eks püsi seal.

[Külaline]

A. S i peale ei tohi kurjaks saada. Temaga peab rahulikult rääkima.

[A.S.]

Ei ole vaja eeldada, et midagi pole.

Väga tore, 1000V meger seega on. Siis kontrollid sellega nii toru kütteniitide takistust, toru takistust/helendumist, starteri takistust/helendumist jne...

Kas pole enne luminofooriga valgustit näinud?

Olen näinud, erinevaid olen näinud, nii ühetorulisi kui järjestikku torudega, nende viimaste kontrollimine on veidikene keerulisem. Aga las ta siis olla pealegi, pole vist mõtet siinses teemas rohkem sõna võtta.
 

[Külaline]

A.S.-i püstisesse ninasse kukkuski vihmapiisk sisse.

[A.S.]

No vot, nii juhtubki kui nina ülemäära püsti ajada.

[vtl]

Kas on kuidagi võimalik kontrollida, et päevavalguslambi torud on korras? Kui lamp ei põle, siis võib viga olla nii torus, starteris kui drosselis. Neid kõiki saab vahetada aga kuidas teha kindlaks kas toru on töökorras? Mingi mõõtmisega?

Kindlasti on võimalik mingi mõõtmisega kontrollida, kas päevavalguslambi torud on korras. Toru otstes olevate hõõgniitide kontrollimisest juba räägiti ja see on ka ainus, mida nö. kodustes tingimustes teha saab. Küsimus on otstarbekuses ja ajakulus.

Kui vastava mõõtestendi ostmine, rentimine või teenuse ostmine ei ole otstarbekas, siis mõistlik inimene kontrollib nimetatud detaile asendusmeetodil. Ehk kõige kiirem ja odavam on osta üks uus päevavalgustoru ja üks starter ning sellega kõik valgustid üle kontrollida. Torud (ja starterid) on niikuinii kulumaterjal, mida tuleb aeg-ajalt välja vahetada, seega maha visatud see raha ei ole.

PS. Elektroonilise starteri korral saab kasutada ka läbi põlenud hõõgniitidega päevavalgustorusid.

[Külaline]

Elektroonilise starteri korral saab kasutada ka läbi põlenud hõõgniitidega päevavalgustorusid.

Paluks väikest selgitust.

Urmas

[vtl]

Paluks väikest selgitust.
Urmas

Selgitus on see, et eelmise postituse sõnastus ei olnud päris korrektne. Mõeldud oli elektroonilist ballasti.

Aga kui Sind huvitab elektroonilise ballasti tööpõhimõte, siis nende korral ei ole vaja lambi süütamiseks gaasi hõõgniitidega eelsoojendada. Toru otstes olevad hõõdniidid on lühistatud ning läbilöök tekitatakse kõrgepingeimpulsiga.

[A.S.]

Need, mida mina olen näinud, hõõgniite ikkagi soojendavad, kiiremaks süttimiseks. Starteri koha peal on pisikene kondensaator, päris aluses läheb sealt veidikene suurem vool läbi, pärastpoole väiksem. Läheb hõõgniit katki, ootad lambi süttimist kauem.
http://www.pavouk.org/hw/lamp/en_index.html
Seal on suurem osa küll pessa keeratavad säästukad, aga vahet pole.
 

[vtl]

Need, mida mina olen näinud, hõõgniite ikkagi soojendavad, kiiremaks süttimiseks... 

Kuna ma ise olen mõned luminofoorvalgustid elektroonilise ballasti peale ümber ehitanud, siis ma tean, mida räägin. Toru kummassegi otsa tuli ainult üks juhe.

[Urmas]

Kuna ma ise olen mõned luminofoorvalgustid elektroonilise ballasti peale ümber ehitanud, siis ma tean, mida räägin. Toru kummassegi otsa tuli ainult üks juhe.

Olen samuti akvaariumi valgustil vahetanud starteriga ballasti elektroonilise vastu, aga enam ei mäleta, mitu juhet oli. Mäletan veel, et kuna elektriskeemide lugemises ei ole just kõige tervavam, võiks öelda, et isegi täiesti nüri, pliiats, siis võtsime poes müüjaga ühe lambi lahti ja joonistasin seda vaadates oma skeemi, millest aru sain. Ja ennäe, tööle hakkas!

Läheb hõõgniit katki, ootad lambi süttimist kauem.

Aaaa, sellest siis ongi tingitud elektroonilise ballastiga lampide pikem kasutusiga.

[A.S.]

Need, mida mina olen näinud, hõõgniite ikkagi soojendavad, kiiremaks süttimiseks...

Kuna ma ise olen mõned luminofoorvalgustid elektroonilise ballasti peale ümber ehitanud, siis ma tean, mida räägin. Toru kummassegi otsa tuli ainult üks juhe.

Päris kindlasti on sellised olemas, ei üritagi vastu vaielda, mina pole vaid kahjuks kaupluseletil kohanud. Kui kunagi enda jaoks otsisin, siis enamus kahetoruliste omi olid lausa sellised, et kui ühel torul hõõgniit katki läks, kumbki lamp ei süttinud.

Tavalisel elektroonilisel võib ju samuti need ühte toruotsa minevad juhtmed kokku ühendada, saabki sarnase skeemi. Võimaldab samuti läbipõlenud hõõgniidiga toru kasutada. Piisavalt soojas toas vahet pole, külmas käivitamisel võivad tekkida probleemid. Milline ballast aga algselt juba selliselt tehtud on, nendel ma oletan, läheb süütepinge suuremaks? Sest muud mõtet nendel hõõgniitide kütmisel ju pole kui vaid külmas käivitamise kergendamiseks.

Läheb hõõgniit katki, ootad lambi süttimist kauem.

Aaaa, sellest siis ongi tingitud elektroonilise ballastiga lampide pikem kasutusiga.

Pikem kasutusiga on tingitud sellest, et süütamisel hõõgniite ülemäära kaua suure vooluga ei põletata, nagu tavaline starter seda teeb.
 

[Kalvis]

Luminofoortorusi saab külmkäivitada (st. kui kütteniit on läbipõlenud) kui kasutad pinge tõstmist (piisab impulsist). Paraku on pinge tõstmisega kestev lahendus torule siiski kahjulik, et tavakäivitusel on soendamine odavam ja pikaealisem.

[Lame]

Kahe otsaga luminofoor lambil on starter pesa otsa sees. Niiet tal on tegelikult ikkagi neli klemmi. Ntks panin sellise http://www.lighting.philips.com/main/pr ... EU/product
tööle säästuka elektroonikaga. Selleks tuli ots lahti kangutada ja kaks kondekat lisada (muidu on need säästuka elektroonika plaadil) See pirn on muidu mõeldud vanamalli trafoga kasutamiseks.

[nõu vaja]

Kahe otsaga luminofoor lambil on starter pesa otsa sees. Niiet tal on tegelikult ikkagi neli klemmi. Ntks panin sellise http://www.lighting.philips.com/main/pr ... EU/product
tööle säästuka elektroonikaga. Selleks tuli ots lahti kangutada ja kaks kondekat lisada (muidu on need säästuka elektroonika plaadil) See pirn on muidu mõeldud vanamalli trafoga kasutamiseks.

Mul ka niisugused 26W luminofoorid aga tavalise trossel balastiga töötavad. Ja vanu säästlampe ka olemas-igasuguseid. Äkki annaksid nõu, kuidas seda säästuka toitekat seal kasutada? Mudisin juba ühe säästuka lahti, kuid no ei oska miskit ette võtta. Ette tänades

[A.S.]

Aga mis seal keerulist on? Vaatad säästulampi, seal on torul 4 klemmi, 2 kummaski otsas. Nende külge läheb plaadilt 4 juhet. Nüüd vaatad seda 26W toru, siis vaatad uuesti säästulampi, siis vaatad jälle toru. Nüüd mõtled veidi. Siis vaatad veelkord, jälle mõtled. Märkad sarnasust 26W toru ja säästulambi toru vahel?

Kui 26W toru on sisseehitatud starteriga ehk siis välja paistavad vaid 2 klemmi, siis tuleb see starter muidugi eemaldada.
 

[Lame]

Kui vaadata A.S poolt pandud Tsehhi tüübi joonistatud skeeme, siis on näha et nelja juhtme asemel saaks kasutada kahte kui nood kaks 6n6 kondet(c3 ja c5) sokutada pirni sisse. Säästupirni või toru põletamise puhul pole sellel mõtet aga kahe klemmiga standard pistiku kasutamisel on point olemas. Philipsi toote juhises on keelatud seda pirni kasutada elektroonilise ballastiga(ehk siis nö säästuka elektroonikaga), ma ei tea mis siis juhtuks kui see starter alles jätta.
http://www.pavouk.org/hw/lamp/osram21w.png
Kui skeemist ööd ega mütsi ei jaga on targem tõesti nö nelja juhtme teed minna.

[A.S.]

...ma ei tea mis siis juhtuks kui see starter alles jätta.

Starter hakkaks elektrit juhtima juba suhteliselt väikese pinge juures, seega pinge toru süttimispingeni ei tõuseks.
 

[aero]

Tüüpiline ripplaevalgusti 4x18W torud, starterid, ballastid. Lisaks veel üks valge silindriline jubin, otsa peal 4 klemmi, neist kolmel ka juhtmed küljes.

4 torust 1. töötas normaalselt. 2. toru - ainult kütteniidid hõõgusid ja klaas servadest tumedaks tõmmanud. Vahetasin starteri ära, hakkas tööle. Panin toru ka uue.

3. ja 4. torud-starterid üldse puudu. Panin 3. pessa uue toru (ei mäleta kas jõudsin starteri ka lisada või mitte) ... igatahes 3. toru keeramisel see põlema ei hakanud ja 1-2 kustusid ka ära . Millest see võiks tulla? Torude otsaklemmide pesad vanaks jäänud? Kas enne panna starter paika ja siis toru või pole vahet? Ettevaatliku näppimise peale sain 1-2 uuesti põlema. 3. toru (uus) ei põle. Varusin peotäie uusi startereid ja proovin täna uuesti. Kas tavalise multimeetriga saab kuidagi kontrollida starterite, ballastide ja selle kolmanda valge jubina korrasolekut?

[Külaline]

See peaks olema kondensaator vast?
Torud sisse ja siis starter aga ega vahet pole kumba pidi.

[A.S.]

Varusin peotäie uusi startereid...

Vaata, sellega on säherdune probleem, et kui kahe toru kohta on vaid 1 ballast (ehk siis paar toru on järjestikku ühe ballasti taga), siis peavad olema tavapärasest väiksema pingega starterid. Vene ajal oli neil märge 127V, tänapäeval vist on ka neile kirjutatud 230V, seega vaid markeeringu järgi on eristatav. Ja mõlemad torud ning mõlemad starterid peavad oma kohal ning töökorras olema.
https://www.google.ee/search?q=osram+st ... qQRM-O_AgM:

Kui on 4 ballasti, pole probleemi, kõik torud suudavad töötada ka eraldi.

Kas tavalise multimeetriga saab kuidagi kontrollida...

Starterit saab mingil määral kontrollida vaid megeriga või siis äärmisel juhul tavalise hööglambiga järjestikku ühendades ning pistikupessa torgates.
Ballasti mähise katkestust saaks kontrollida tõesti ka testriga, aga oleks seal katkestus, poleks toru isegi mitte korraks tööle saanud, ka mitte hõõgniiti hõõguma.
Kondensaatori kontrollimise võimekus oleneb juba testrist ja kontrollijast.
 

[aero]

Varusin peotäie uusi startereid...

Vaata, sellega on säherdune probleem, et kui kahe toru kohta on vaid 1 ballast (ehk siis paar toru on järjestikku ühe ballasti taga), siis peavad olema tavapärasest väiksema pingega starterid. Vene ajal oli neil märge 127V, tänapäeval vist on ka neile kirjutatud 230V, seega vaid markeeringu järgi on eristatav... 

Panin esmalt starterid, siis torud paika, hakkasid õnneks tööle. Mulle tundus, et üks toru üksinda ballasti taga töötada ei taha, vaja mõlemad panna. Aga võis ka halbade ühenduste teema olla. Loodame, et said õiged starterid. Elektrimaterjalide hulgimüüjat huvitas vaid võimsus, ballastide arvu ei küsinud. Uutel starteritel on kirjas "series 220V single 110V 4-22W. Vanad: "series 220V, single 110V 4-22W single 220V 4/6/8W.

[A.S.]

Kui ballasti taga on kaks toru, siis üks toru (ja loomulikult ka üks starter) üksinda ei tööta, mõlemad peavad töökorras olema. Aga starterid tunduvad õiged olevat.