Ehitusfoorum

Tere

Kui uus maja on hästi sooja pidav, näit.energiaklass A+, siis millist küttesüsteemi kasutada?

Esiteks- kas uued näit. moodulmajad on A+? Või termoplokiga majad?
http://www.blogi.koduinfo.ee/maja-energiakulu/

Oletame, et ehitan uue maja ja saan A+'i tulemuse. Siis ei tundu suurt mõtet ehitada kallist põrandaküttega maasoojuspumpa. Ehk piisab mõnest elektriradikast seinas ja sellega asi klaar? Sundventilatsiooni liigutab veidi õhku ringi ka ja seega peaks soojus olema ühtlane.

Mõtted teretulnud.

--
Urmas

Üldiselt on passiivmaja standardile vastavates hoonetes ka kasutusel ikkagi maasoojuspump. Mingid soojuskaod on alati, lisaks on vaja ka sooja tarbevett.

Lisaks, kui palju maksab selle nn A+ energiaklassi maja ehitamine ja kui suur on selle maksumuse juures maasoojuspumba süsteemi maksumus?

Kui sa ehitad väiksematsorti A klassi maja, plusse enam ei kasutata https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... _lisa3.pdf# , siis pole kallis küttesüsteem enam vajalik ega mõistlik tõesti.
Ainult et taolise maja ehitamine ei ole just odav ega lihtne ettevõtmine!

Kui ehitada 2 korruseline maja, kus alumise korruse pind on ca 150m2, ülemine on nö poolkorrus, kasutada termoplokki ehituses, kas siis on tegemist hea soojapidavusega majaga? (oletame, et katus ok, aknad ok).

Sellise ehitusmaksumus on ilmselt tavapärane, ca 900-1000€/m2 ja sooja peab kenasti. Kas see defineerub ka hästi soojapidava maja alla?

Ehk et kas siis igasse tuppa elektriradikas või elektripõrandaküte, oleks piisav ja mõistliku püsikuluga?

Arvutad välja, palju hoone soojuskaod tulevad ning siis saab otsustada.

Kui on tegu väga soojapidava majaga, siis kasutatakse tihti kütteks vaid soojustagastusega ventilatsiooni elektrilist küttekalorifeeri. Mingeid lisaradiaatoreid justkui ei olekski vaja.

Külaline kirjutas:Arvutad välja, palju hoone soojuskaod tulevad ning siis saab otsustada.

Kui on tegu väga soojapidava majaga, siis kasutatakse tihti kütteks vaid soojustagastusega ventilatsiooni elektrilist küttekalorifeeri. Mingeid lisaradiaatoreid justkui ei olekski vaja.

Viimast olen ise ka mõelnud.

Murelikuks teeb olukord, kus väljas on pikalt -15°C või madalam temperatuur, kas siis ventilatsioon huugab rohkem õhku tuppa ja kas toas võib tekkida tuuletõmme?

Maja energiaklass määratakse minu teada peale majaehitust, kuid projekti loomisel võiks selle energiaklassi tegelikult paika panna, kuna sellest ju sõltub küttelahendus.

See küttesüsteemide arutelu on üle foorumite üks teravamaid ja pikemaid üldse. Lõplikku vastust pole kusagil.

Pane mida tahad.

mkv kirjutas:Pane mida tahad.

Ma võiks küünaldega ka kütta, kui sellest kasu oleks. Küsimus on pigem selles, et mis on optimaalne lahendus.

Õhk-vesi koos põrandaga tundub liig olevat hea soojustusega maja puhul. Elektripõrandaküte isegi ka, kuigi soodsam ehituskulu.

Maaküte on soodsaim küttearvete poolest, kuid kas seda on mõtet sinna aretada, kui maja kütmiseks piisab küünaladest ja lampidest laes?

Küsimuse mõte on aru saada, milline on mõistlik lahendus

Vähemalt põrandaküttetorustiku I korrusele võiks sisse ära valada. Kasvõi paralleelselt küttekaabliga.
Äkki maja ikkagi ei tule nii soojapidav, nagu plaanitud.
Pealegi börsielektri hind kõigub ööpäeva lõikes kordades ja betoonpõrandal on rohkem salvestavaid omadusi kui seinaradikal.

Ise omal ajal jätsin toru valamata ja praegu nuputan, kuidas seda põrandasse saada.

Külaline kirjutas:Vähemalt põrandaküttetorustiku I korrusele võiks sisse ära valada. Kasvõi paralleelselt küttekaabliga.
Äkki maja ikkagi ei tule nii soojapidav, nagu plaanitud.
Pealegi börsielektri hind kõigub ööpäeva lõikes kordades ja betoonpõrandal on rohkem salvestavaid omadusi kui seinaradikal.

Ise omal ajal jätsin toru valamata ja praegu nuputan, kuidas seda põrandasse saada.

Sellele olen samuti mõelnud. Vundament tuleb nagu nii teha, põrand ilmselt parkett vms inimsõbralik lahendus.

Eks võtan majaprojektiga koos ka pakkumised nii torude kui elektriküttekabalite jaoks. Ainus, millele pole veel vastust saanud, kas torud peavad olema tühjad või täidetud, kui need seisavad ja kui kaua see nii võib olla ning kas elektrikütet peaks aeg-ajalt kasutama või mitte.

Mis sinu mõtteid mõjutab, siis tundub, et on 2 varianti:
1) valada põrand kõrgemaks
2) lammutada olemasolev ja teha uus põrand

Te mõtlete liialt varasema kogemuse põhjal.

Kui pere ostab auto siis on seal 4-5 istekohta ja ka mootor, mis autot edasi viib.
Antud juhul on reisijaid vähem ja ka mootor väiksem ehk enam ei tule otsida mitte pereautot vaid väikeautot.
Sellisel juhul peaks auto mark olema ...
Ehk need reaalsed seadmete hinnad on üldjuhul väksemad.

Küsimus on ikkagi selles et iga maja vajab kütmist ehk soojusenergiat.
See kui räägitakse passiivmajast või ligi nullenergiaga majast tähendab sisult ikkagi ka energia tootmist.
Seni ei taha üldsus aru saada ja isegi Eesti riik mõista et EU Exeli tabelites on koht geotermilisele energiale. Ehk isegi horisontaalkontuur on sellisel majal 2..4 korda lühem kui tavaliselt.

Coolhouse kirjutas:...
Seni ei taha üldsus aru saada ja isegi Eesti riik mõista et EU Exeli tabelites on koht geotermilisele energiale. Ehk isegi horisontaalkontuur on sellisel majal 2..4 korda lühem kui tavaliselt.

Algus oli põnev ja siis jõudsin siiamaani ja jäin rongist maha... Olen aus- ei saa aru enam

Signatuuri järgi otsustades on teil kogemusi sellega. Millise lahenduse valiksid enda majale? 7000€ maksta maasoojuslahenduse eest, siis selle tasuvusaeg tundub väga pikk olevat hästi sooja pidava maja puhul.

Tere. Alustada võiks mitte energiaklassist, mis on poliitiline sümbol vaid planeeritava hoone energiabilansist, kust tuleb välja vajaminev energiakogus. Energiabilansi arvutusse tuleks sisse viia ka Tambovi konstant, mis tähendab arvestamist kõikmõeldavate ehitustavasse sisseprogrammeeritud vigadega. Maja energabilansi arvutus tähendab seda, et on olemas täpne ettekujutus tuleva maja konstruktsioonist. Arvutuse tegemine ei ole küll raketiteadus, aga vajab ikkagi kompetentsi. Kui oodatav energiakulu käes, saab anda juba küttemeestele ette vajalikud numbrid. Kui aga jutt läks tasuvusele, siis võib juba ette öelda, et passiivmajad ja liginull-d on võrreldes tavalahendustega ebaefektiivsemad. Ehk A+ on rohken friikluse poole kalduv teema ning ei tasu otsida sealt majanduslikult kõrget tasuvust. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Alar Piirfeldi jutt on mõistlik, kuid ei anna siiski vastust minu küsimusele, et kui ehitan uue maja, mis on mõistlik küttelahendus.

Pole ma veel kohanud sellist ehitajat, kes teadlikult ütleks, et ära osta meie 7000€ lahendust, sulle piisab ka konkurendi 150 eurostest elektriradikatest.

elektrikütte välistaks ikka, kallim kui teised.
Kõige lihtsam on soojuspumbad - õhk-õhk, õhk-vesi või maasoojuspump. Kuna max. võimsust vaja vähem siis on võimalust odavamalt saada ka maasoojuspumpa - kokkuhoid on nii odavama seadme ostul kui maakontuuris.
Ahjud, kaminad miks ka mitte.
Pelletiküte - see kipub kalliks minema. Aga lõpuks tasub ikka ära kui puhta elektriküttega võrrelda.

Mina valisin 20 a tagasi elektriga põrandakütte. Nüüd on tehtud põrandad ringi ja on veega põrandaküte. Need kaablid võib ära unustada st ainult wc,vannituba kui sedagi.
Vaja on üldjuhul mingit paaki nt 200l et oleks põrandaküttele puhvermahuti ja saaks soovi korral tarbevee.
Kui soojuspump on kallis? siis on kogu maja peale paagis 1 elektritenn.

Kui võtta aluseks Tambovi konstant siis muutub see maja samasuguseks energiatarbijaks nagu kõik eelnevad.
Seega tuleks otsida Kalvise poolt paktud seadmete hulgast suvalist arvu mis on väiksem kui 7000.

Kalvis kirjutas:elektrikütte välistaks ikka, kallim kui teised.

Seda ainult kütmisel, mitte paigaldamisel.

Kalvis kirjutas:Kõige lihtsam on soojuspumbad - õhk-õhk, õhk-vesi või maasoojuspump. Kuna max. võimsust vaja vähem siis on võimalust odavamalt saada ka maasoojuspumpa - kokkuhoid on nii odavama seadme ostul kui maakontuuris.

Kogu süsteemi pealt ikkagi ei tule soodsam, kui elekter, või tuleb? Näit. 20 aasta jooksul. Elektriradikad saad mõne saja euroga seina, suvalise põrandavesiküttega peab 5-6000€ arvestama minimaalselt.

Kui maja vähe kütet võtab, siis mis on tasuvusaeg?

Neid energiaklasse küll päris sellistena enam ei kasutata, aga A+ puhul ei tohiks küttekulu olla suurem kui 6750 kWh aastas (vastasel juhul ei oleks tegu selle energiaklassi majaga) ehk puhtalt elektrina 800 eur/aasta. Kui maasoojuspumba või õhk-vesi pumba peale kuluks näiteks 7000 eur, siis arvestades et soojuspump kütab poolenisti elektriga ehk tarbib aastas mõnesaja euro eest elektrit, oleks tasuvusaeg min u. 15 aastat. (Pelleti)katel oleks kasulikum, odavam soetada, aastane pelletile kuluv summa u. sama mis maasoojuspumba elektrikulu.

Tere. Ei ole see teema ühtigi nii lihtne ja pole sugugi välistatud, et passiiv või liginull puhul võib otseelekterküte korraliku majandusarvutuse tulemusel isegi efektiivsem olla kui kalli ja võimsa pumba korral. Passiivi korral on selle kalli elektri kulu väga väike (mis siis et energiahind kõrgeim), aga investeering ja hooldus on äärmiselt väike. Teistpidi jälle äärmiselt suure enrgiakuluga hoone puhul on otseelektriküte rahakotile kindlasti mõrvarlik. Seega on vajalik teema lahendada kompleksselt koos maja energiabilansiga. Laisad küsivad küttemeeste käest "mis on parim" , usinamad teevad enne kindlaks oma vajaduse ja seejärel tegelevad alternatiivide majandusikkuse kalkuleerimisega. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Selline mõte küsimuse vormis- ehitada maja, põrand teha küttetorudega ja luua eeldus nii õhk-vesi kui ka maasoojuspumba jaoks, kuid mitte võtta kasutusele ja proovida alustuseks lahendada sundventilatsiooni kaudu soojendamist.

Tasuks proovimist?

Ei leia internetist, mis maksavad need seadmed, millega sundventilatsioon panna ka sooja õhku puhuma. Soojusvahetiga ventilatsiooni kohta info liigb, sooja õhuga kütmise kohta mitte väga.

Ma ei saa pildist hästi aru kuid põradal peab soojustus ka all olema.

Selle sundventilatsiooni võid ka unustada. Selline soojuspump (marki N...410) toodab aastas 5000 kWh soojusenergiat ja nt 10 000 kWh paneb otse elektriga. Kirujaid on Albionist kuni Lapimaani.

Vajalik õhk-vesi soojuspump on ca 6-9 kW , maasoojuspump 6..8 kW.

Selleks et üldse mingist hinnast rääkida tee eelarve. Me räägime 7 tuh kuid mis asi see 7 tuh maksab? Ühes teemas leiti et soojuspumba summasse kuulub ka betoon.

PS Käi kellelgi külas kus on põrandaküte ja siis teistel, kellel on radiaatoriküte. Proovi sokkides või ilma sokkideta.

Ei leia internetist, mis maksavad need seadmed, millega sundventilatsioon panna ka sooja õhku puhuma. Soojusvahetiga ventilatsiooni kohta info liigb, sooja õhuga kütmise kohta mitte väga.

Kui väga otsida siis leiab seadmeid. Paraku on überkallid (küsi müüjatelt miks?), seejuures on traditsioonilised lahendused odavamad. Et puudub asjal point (kaotad vaid raha ja mugavust)

Vana teema viewtopic.php?t=25936
Kütte ja ventilatsiooni torustikud peaks ikka vist eraldi olema mitte "kaks ühes".

rokikas kirjutas:Vana teema viewtopic.php?t=25936
Kütte ja ventilatsiooni torustikud peaks ikka vist eraldi olema mitte "kaks ühes".

Viidatud teema lõpus on täitsa OK õhksoojuspump ehk kanalisse puhuv õhksoojuspump.
Viidatud teema alguses on juttu ventilatsiooni soojuspumba piiratud võimalustest ehk igiliikuri ehitamisest.

Ventilatsiooni soojuspump saab soojuse majast väljuvast õhust. Kuna selline energia saamise viis on piiratud siis on võimalik soojuspumba võimsust suurendada kui anda tuppa fresh klappidest lisaõhku. Kuna ka see on piiratud siis on aktiivses kasutuses tenn. See aparaat soendab paaki. Seega on jah nii õhk,tuul,vesi kui ka küte.

Energiamärgise arvutamismetoodika on niisugune, et A või B tulemuse saavutamine eeldab juba iseenesest taastuvenergiaallikate, soojustagastus- ja ka energia lisatootmise lahenduste kasutamist.

Teine mõte on see, et kui sa tahad teha 2-korruselist A-klassi hoonet, tee nii vähe liigendatud maja, kui võimalik, et jahtuvat välispiirete pinda oleks netopinna kohta suhteliselt vähem.