Elektrikütte kulu vs muu küttelahendus

[küttekolle]

Sai omale soetatud üks pooleliolev majakene, sai seda ehitatud siis kiiresti nii kaugele, et saaks sisse ära kolida. Sai siis pandud nn. esialgu elektriküte sellisel kujul, et Starleveli elektrikatel kütab akumulatsioonipaagis olevat vedelikku, mis siis kütab omakorda põrandakütet. Köetavat pinda on hetkel umbes 70m2 ja toatemperatuur on 23-24 kraadi.
Mõtlesin, et uurin siin targematelt, et kuidas on nende muude keskkütete süsteemidega kuludega, hetkel on kulu omal olnud selline, et okt, nov ja dets elektriarve oli ühe kuu kohta umbes 140-150eur. Nüüd külmem kuu jaanuar oli arve kogunisti 250eur, muidugi oli jaanuar kohati päris külm ja korra pidi ühe kontuuri kah külmast ülesse kütma, mille tagajärjel oli elektrikatel vähemalt 2 päeva jutti taga ning kw hind oli kah oluliselt kõrgem.
Elektri kulu on olnud järgmine:
Soojematel kuudel: ÖÖ-750-850kwH ja PÄEV-800-900kwH
Jaanuari kuu (külmem kuu): ÖÖ-1130kwH ja PÄEV-1372kwH

Järgmnevatel aastatel võiks maja saada natukene sooja pidavam kah, kuna praegu on veel fassaad krohvimata, soojustust tuleb juurde jne, ehk siis võiks edaspidi natukene väiksem kulu tulla.

Kui vaadata siin soojemaid kuid, siis ei tundu kulu eriti hull, kui hakata mõtlema, mis maksab mingi korralik katel+paigaldus jne. Soovikski teada umbes, kui kiiresti teeniks tagasi uue küttesüsteemi ehitus ja mida oleks mõtet üldse kaaluda ja kas üldse on mõtet midagi muud üldse siia organiseerida?
Ärge palun näkku lööge.

[officer]

...üks variant oleks arvutipõhine lahendus, kus elektriküte(akupaagis) lülitub sisse ainult(!) siis, kui elektri hind on kõige odavam, st. jälgib börsihinda ja sinu elektrileping on börsihinna põhine.
Minu andmetel tegeleb sellega firma ELKORAL.

[Metsamies]

Kas kaalud ka käsitsi köetavat katelt või ainult automaatseid, näiteks pellet. Pelletisüsteem koos korstnaga võibolla 3500 eur.
Oletan, et kütmise peale läheb sul aastas 1000 eur (muu eletri kulu u. 50 kWh kuus). Paremini soojustades ehk vähem. Pelletiga läheks sel juhul 1000 asemel u. 500 eur aastas. Sel juhul hakkaks pelletisüsteem ära tasuma peale 7 aastat. Juhul kui soojustus ja maja küttekulu väheneb, siis tasuvuse aeg pikeneb. Arvan et üle 10 aasta pelletisüsteemi elueaks ei tasu majanduslikes arvutustes arvestada.

[rein113]

Milline sul soojustus on: põrand, sein, lagi? Energiakulu võiks olla vähemalt 1,5x väiksem.

[küttekolle]

Soojustuse kohta: Vundamendil on hetkel ainult 5cm peno, kevadel plaanin lahti kaevata ja 5 juurde panna, sokkel on hetkel täiesti soojustamata, fassaadil on hetkel 150 peno, kevadel plaan 5 juurde panna, seinad ise fibo plokist laotud.

[Kalvis]

Soojustus polegi nii paha, see üsna kobe praegu. Seega kiirusta küttesüsteemiga.
Küttesüsteemi kohapealt soovitan õhk-vesi pumpa (hädaga käib ka õhk-õhk pump), ülespanek on suht lihtne ja kiire ja juba olemas veekütte süsteem. Igal juhul on soojuspumba küttekulud võrreldes elektriga aastas keskmiselt 2 korda soodsamad.
Võid vaadata ka kaminahje, ahje jne. Ka nende küttekulud tulevad odavamad kui puhas elekter, kuid eelduseks on juba valmis korsten ja läbimõeldud kamina asukoht.
Ka keskkütte katel pole paha. tõenäoliselt söe ja turbaga sa mässata ei viitsi, seega vaid pelletikatel. Kahjuks on see kallim neis lahendustest ja pelletite hind langustrendis pole. Et ise kaaluksin seda viimasena.

[xil]

Soojustuse kohta: Vundamendil on hetkel ainult 5cm peno, kevadel plaanin lahti kaevata ja 5 juurde panna, sokkel on hetkel täiesti soojustamata, fassaadil on hetkel 150 peno, kevadel plaan 5 juurde panna, seinad ise fibo plokist laotud.

Kui fassaad on veel viimistlemata (EPS avatud), siis võib sinna EPS-i juurde liimida, muidu see 5cm seda tööd ära ei tasu.

[karts]

Pelketikatla süsteem ikka odavam kui õ-v ning kasutegur on ka ühtlane ja ette teada, õ-v korral oleneb õhu temperatuurist, külmaga kui kütta rohkem on vaja, on kasutegur kehv. Minu teada elektri hind ka langustrendis pole ja soojuspumbad kütavadki ju poolenisti elektriga (reaalne cop midagi 2-ga).

[Kalvis]

Too hinnad välja!

[Külaline]

...üks variant oleks arvutipõhine lahendus, kus elektriküte(akupaagis) lülitub sisse ainult(!) siis, kui elektri hind on kõige odavam, st. jälgib börsihinda ja sinu elektrileping on börsihinna põhine.
Minu andmetel tegeleb sellega firma ELKORAL.

Esialgu pole selleks mingit arvutit vaja vaid piisab tavalisest programmkellast,sest odavaimad on reeglina öötunnid. Aga siis oleks ehk suuremat akupaaki ka vaja?
Küll oleks jah vaja nutikamat seadet, et vältida vahel esinevaid 200 € hinnatippe.
Sul on kummaline päevase ja öise tarbimise jaotus. Tavaliselt saadakse kütte puhul öise osakaal suurem.
Kas oled nädalavahetustel kodunt ära?

[küttekolle]

Osakaal on jah suhteliselt samasse auku nii öösel kui päeval, katel on sellisel viisil taga, et hoiab akupaagis (300l) koguaeg 60c, põrandasse jookseb umbes 40c. Muidu need 150 eurosed elektriarved olid küll päris normaalsed aga viimane oli jah natukene palju.
Peno kohta jah nii palju, et hetkel on fassaad krohvimata.

[aero]

150 peno on pandud ilmselt ühes kihis. Ma lisaks 2 kihi, ülekattega. Lisaks isegi 100mm. Katuse soojustus? Saad lisada? Oma ühe kihina pandud seinapeno lasin termokaameraga üle vaadata enne fassaadi lōpetamist ja päris mitu üllatust tuli välja - 20-30mm laiune vuuk oli ainult välispinnas täis vahutatud, taga tühjus. Tasub nii seest kui väljast vaadata, seda saab teha vaid külmal ajal.

[Külaline]

Osakaal on jah suhteliselt samasse auku nii öösel kui päeval, katel on sellisel viisil taga, et hoiab akupaagis (300l) koguaeg 60c, põrandasse jookseb umbes 40c. ....

Alusta sellest, et öösel kella kahest köetaks akupaak 80 kraadini ja päeval kallitel tundidel lastakse akupaak 40 -ni.
Kui sul on seal küttekeha pidevalt järel, siis pole akupaaki üldse vaja. Midagi ju ei akumuleerita?

[Muki]

Seina soojustamisega üleliia vaeva ei tasuks näha. 150 mm on üldjuhul enam-vähem kui seal ka korralik müür all on. Pigem tasub vaadata lae soojapidavust. Lae soojustamine on tunduvalt lihtsam ja tõhusam. Samuti vaadata soojalekke kohti. Lisaks võiks vaadata et kusagilt tuul ei puhuks, akendest ja ustest näiteks, muidugi tuleb vaadata arvestades ventilatsiooni eripärasid.
Mis puudutab kütmist, siis uue katla soetamine on igal juhul pikemaajalisem investeering. Kui tegu on laenurahaga, siis oleks ilmselt mõttekas osta miski pelletikatel või õhk-vesi soojuspump. Kui oma raha ja raha vähe, siis saab ka selle sama elektriküttega hakkama, arved on suured aga korraga pole jälle palju raha vaja välja käia.

[jkl]

Elektrikyte on ainuke kytteliik millega ei kaasa suuri kulusid amortiseerunud süsteemi või systeemiosade väljavahetust. Peale puukytte kõik teised kytteliigid kasutavad samuti kytmisel vähesel või suuremal määral elektrit. Kui elamu on hästi soojustatud, siis võib ta ka 100% jääda elektrikytele.Elektriküte on yks mugavamaid ja kindlasti puhtamaid, kasutaja vaatevinklist siis, kytteliike. Elektrikyte on tarbimisel yks kallimaid kyttrliike , arvestafes aga seadmete, paigalduse maksumust ja teiste kütteliikide puhuls seadme hooldekulu amortisatsiooni tahk või vedelkyttele kulunu raha koos transpordiga ei tule summa sumaarum vähe nii suur kui arvatakse.Mugavus maksab samuti, seda ei saa rahanumbrisse üle kanda

[küttekolle]

Elektrikyte on ainuke kytteliik millega ei kaasa suuri kulusid amortiseerunud süsteemi või systeemiosade väljavahetust. Peale puukytte kõik teised kytteliigid kasutavad samuti kytmisel vähesel või suuremal määral elektrit. Kui elamu on hästi soojustatud, siis võib ta ka 100% jääda elektrikytele.Elektriküte on yks mugavamaid ja kindlasti puhtamaid, kasutaja vaatevinklist siis, kytteliike. Elektrikyte on tarbimisel yks kallimaid kyttrliike , arvestafes aga seadmete, paigalduse maksumust ja teiste kütteliikide puhuls seadme hooldekulu amortisatsiooni tahk või vedelkyttele kulunu raha koos transpordiga ei tule summa sumaarum vähe nii suur kui arvatakse.Mugavus maksab samuti, seda ei saa rahanumbrisse üle kanda

Ise olen ka mõelnud, et ehk niimoodi säästaks, kui paneks mingi taimeri kuidagi peaele, et öösel kütaks ülesse ja siis päeval hoiaks mingit temperatuuri, vaatasin Starleveli kodulehelt aga ei näinud ühtegi lahendust/seadet, mis seda reguleeriks. Ehk on kellelgi kogemusi?

[Coolhouse]

Läheks ikka teema algusesse tagsi. Sa kas tahad mingit olulist küttesüsteemi täiendust või siis nuppu, taimerit jne. Olgu öeldud et kui Sa paigaldad selle taimeri siis tahaks natukese aja pärat jälle midagi lisada sest nii saaks süsteemi veelgi paremaks ehitada.
Lõpuks omandad Sa need teadmised koos lünkadega, mis on juba mõnel kütteinseneril koolis omandatud.

Starleveli elektrikatlal on regulaator. See on positsioonregulaator ehk kõige lihtsam mis olla saab . Kuna see ei rahulda siis on vaja süsteemi täiendada kuid mitte just taimeri lisamisega.
Võiksid võtta hüpoteesi ehk olemasoleva info alusel prognoositava aastase soojustarbimise ja lahendada ülesande kas hoiad soojuspumbaga või pelletiga jne raha kokku.

[Kalvis]

Olen küsija küsitavat asja naftakatlale teinud, asi siis sama asi elektriküttele teha. Vaid jõukontaktor vaja lisada.
Vaja on programmeeritavat kella, ja min. ühte paari temperatuurikontakte (see võib sõltuda!) ja kontaktor. Paari lisanupuga ja mõne temperatuurikontaktiga saaks veelgi võimalusi lisada.

[sashaobrok]

Muarust on ju kõigil täiesti selge, et kõige esimese asjana tuleks lihtsalt kell vahele panna ja "päeva tundide" ajal katel tuimalt seisma jätta. Sealt võib julgelt "jaanuari" puhul mingi viis kümpsi võitu tulla.

[Külaline]

kui suur on akupaak?

Jaanuaris 2500 kWh, seega 83 kWh ööpäevas keskmiselt.
Külmemal päeval pigem 100 kWh?

1 kg vee temp. tõstmine 40 ° juurest 80 ° juurde kulutab 40 kcal ehk 40 000 cal x 4.1 = 164 000 J = 45 kWh

vee erisoojus on 4.2 kJ liitri/kilo vee soojendamiseks ühe K võrra.
Seega 40 ->80 °C soojendamisel salvestab iga liiter 168 000 J ehk 0.0466 kWh

Kui tahad varuda paaki pool päevasest energiakogusest (50 kWh), läheb vaja umbes kuupmeetrist paaki.
Siis 12 tundi kütad ja 24 tundi tarbid. 100 kWh 12 tunniga tähendab 8 kWh pidevat küttekoormust 12 tunni jooksul.

Kui vaadata Nordpooli hinnajaotust, siis soodsamad on heal juhul 8 öötundi - seega paaki peab varuma 68 kWh ja see 100 kWh tuleb saada võrgust kätte 8 - 7 tunniga, ehk küttekeha peaks olema 14 kW ja peakaitse sel juhul min 3x20 amprit, eeldades, et muud tarbimist kütmise ajal taga pole (aga öösel üldiselt pole).
Ja ka paak peab olema suurem, või pead majandama suuremas temperatuurivahemikus 30-90 kraadi.

See arvutus käis nüüd 100 kWh päeva kohta. Pehmematel päevadel läheb vähem, siis saaks väiksema paagiga ja lühema kütteajaga, mis püüab paremini kella 3-4 vahelist miinimumhinda, kuid siin ongi see point, et mida külmem ilm, seda varem peab alustama kütmist, ehk lihtne programmkell enam ei sobi, või peab olema mitu kella erinevate temperatuuride jaoks...

[Külaline]

...veel

... ma ei pannud tähele, et mainisid 300 liitrist paaki.

Ehk lollikindel ja keerulisemat automatiseerimist mittevajav oleks 1500 liitrine paak, mis oleks hästi isoleeritud ja paikneks maja keskel , et kaod samuti kütaks maja ja seda paaki ja mida köetaks öösel kella 2-st alates 20 kW küttekehaga?

Sooja tarbevett vett võiks võtta läbi akupaagi, kuid suveks oleks vaja eraldi elektriboilerit, - ehk siis boileri toide läbi akupaagi siugtoruga....

??

[-virks-]

1 kg vee temp. tõstmine 40 ° juurest 80 ° juurde kulutab 40 kcal ehk 40 000 cal x 4.1 = 164 000 J = 45 kWh

1L vette ei taha mahtuda 45kWh.

[Külaline]

1 kg vee temp. tõstmine 40 ° juurest 80 ° juurde kulutab 40 kcal ehk 40 000 cal x 4.1 = 164 000 J = 45 kWh

1L vette ei taha mahtuda 45kWh.

sry vigane rida jäi sisse - Wh pidanuks olema... kaks rida edasi on õige number

[sashaobrok]

Point ei ole mitte "8 tundi kõige odavamaga ainult kütta" vaid "8 tundi kõige kallimaga mitte-kütta". Lisaks on rahvas tüüpiliselt hommikust õhtuni kodust ära ja võib lasta lõdvalt temperatuuril paar kraadi langeda. Kui tuleb -30 õues, siis lähed klõpsid seal need päevased tunnid ka sisse tagasi kui tõesti jahedaks jääb. Milleks küll nii keeruliseks endal elu mõeldakse?

[sashaobrok]

See on muidugi huvitav, et küsijal oli elektriarve 250€ ja kilowatt tunde ka täpselt 2500 - isegi sellise suhte korral, kus päevast tarbimist oli märkimisväärselt rohkem.
Kust sellise imepärase elektripaketi või tarnija/tootja saab kellel ka nii 10 senti kwh maksab?