Ehitusfoorum

Tere,

Elan kolmekordse korrusmaja kolmandal korrusel ning mure selline, et külma vee surve minu korteris on kehvapoolne.

Näiteid mida kehva surve all silmas pean:
1) Kui ükskõik mis kraanil keeran alguses lahti sooja vee ning siis lülitan ümber külmale veele, siis kraanist tulev veejuga läheb silmnähtavalt peenemaks. See siis näitab, et sooja vee surve või pealetulev kogus on oluliselt parem.
2) Kui lasen wc potile vee peale, siis teistest kraanidest tuleb külma vett ainult nirisedes kuni poti paak taas vett täis on.

Sooja vee võin kõikidest kraanidest korraga jooksma panna ning igaltpoolt tuleb seda mõistlik kogus.
Külma ja sooja vee torud, mis korterisse tulevad on ühe läbimõõduga. Kraanid on mõlemal täielikult avatud.

Olen rääkinu endaga samal korrusel elavate naabritega ning neil kõik korras. Siis mõtlesin, et äkki tegu püstaku probleemiga ning rääkisin enda all esimesel korrusel elavate naabritega ning ka neil kõik korras. Tundub, et probleem on siiski ainult minu korteris.

Esimese asjana oli plaan see mure maja haldusfirma kätte anda, aga kui selgus, et probleem ainult minul siis hakkasin kahtlema.
Oskab keegi soovitada kuidas sellisele murele läheneda? Ehk saan ise kitsaskohta kuidagi lokaliseerida?

Üks mõte mis pähe tuli on alates arvestist enda torud lahti ühendada ning sealt võrrelda külma/sooja vee rõhu või veehulga erinevust. Kui probleem juba seal, siis annaks töö edasi haldusfirmale. Kui seal on veehulgad samad, siis peab olema ummistus minu torustikus. Sellisel juhul aga pole vist suurt midagi teha kuna tegu võrdlemisi uue majaga ning torustik jookseb enamasti kuskil seintes.
Samas selline katse tundub nagu liialt suur möllamine ja veega mängimine ning tulemus on ikka poolkõva. Ehk on mingi tõsisemaltvõetav meetod välja pakkuda?

kas kuskil on sul näha mingi sõlm , et kuidas see vesi erinevate tarbijateni jaotatud on, kas mingid lihtsad kolmikud või kollektor? kui jämedad on torud?

Tere.

Võimalikud variandid;
1. Mudafilter umbes.
2. Veemõõtja sõelad.
3. Kuskil toru ots kinni pakitud.

Toomas.

Tere. Kontrollida võib näiteks ka segistites asuvad sõelad üle,ka seal võib olla roostet ja katlakivi. Gsm.58934766

ghgh kirjutas:Tere. Kontrollida võib näiteks ka segistites asuvad sõelad üle,ka seal võib olla roostet ja katlakivi. Gsm.58934766

Ei kõla väga loogiliselt. Kui viga oleks segistis ning muidu oleks surve hea, siis tuleks segistist koguaeg ühtlaselt madala survega vett. See, et wc potist vett peale tõmmates tuleb igaltpoolt mujalt vett ainult nirisedes näitab, et viga on peatrassil. Kindlaks tuleks teha ainult kas viga on korteris (nagu Toomas mainis siis mingi veemõõtja sõel vms) või enne seda.

Tere taas. Olen oma murega jõudnud nii kaugele, et kutsusin maja hooldusfirma kohal. Võeti lahti arvesti ning kõik juuresolevad jubinad - need olid täiesti puhtad. Minu palvel tehti korra ka otse ühendust nii, et jäeti kõik jubinad vahelt ära ning probleem endiselt sama.
Järgmise sammuna mõtlesime, et peaks tuvastama kas kitsaskoht on enne või peale minu korterit. Selle jaoks lubati tagasi tulla manomeetriga, mis sissetuleva toru otsa keeratakse.
Küsiksin siinkohal, et kas keegi oskab öelda mis oleks see rõhk mida manomeeter näidata võiks ning mis numbrist väiksem enam asi ok ei ole?

Vabarõhud veevõrgus.
Vabarõhud mõõdetakse kõrgusena maapinnast. Vähimad nõutud vabarõhud määratakse valdava hoonestuse hoonekorruste arvu järgi:
1-korruselistel hoonetel 20mH20;
2-korruselistel hoonetel 24mH20.
Iga järgmise korruse kohta lisatakse 4mH20. Rõhk uues tänavatorustikus ei tohi ületada 60 m H20. 10mH20 on 1bar.
Kui nüüd liitumispunktis rõhk korras siis ilmselt asi siiski kinnistu torustikus.

Külaline kirjutas:Vabarõhud veevõrgus.
Vabarõhud mõõdetakse kõrgusena maapinnast. Vähimad nõutud vabarõhud määratakse valdava hoonestuse hoonekorruste arvu järgi:
1-korruselistel hoonetel 20mH20;
2-korruselistel hoonetel 24mH20.
Iga järgmise korruse kohta lisatakse 4mH20. Rõhk uues tänavatorustikus ei tohi ületada 60 m H20. 10mH20 on 1bar.
Kui nüüd liitumispunktis rõhk korras siis ilmselt asi siiski kinnistu torustikus.

Niiet mul kolmandal korrusel oleks ideaalne miskine 2.8 bari. Tänan. Mõõdame üle ja eks siis oskab edasi mõelda.

Ei, mitte kolmandal korrusel, vaid liitumispunktis maa sees toru peal.

Seal ei ole viga rõhus vaid ebapiisavas vooluhulgas. Kuskil on midagi umbes.
Kui manomeeter pannakse vahele kinnisele torustikule (vesi edasi ei voola samal ajal), siis on rõhk korras.
Kui kraan avada ja rõhk langeb märgatavalt, siis on ummistus enne manomeetrit. Kui rõhk ei muutu märgatavalt, siis on ummistus peale manomeetrit.

Tere.

Ja kus see anomaalis asub?

Rom... kirjutas:

Külaline kirjutas:Vabarõhud veevõrgus.
Vabarõhud mõõdetakse kõrgusena maapinnast. Vähimad nõutud vabarõhud määratakse valdava hoonestuse hoonekorruste arvu järgi:
1-korruselistel hoonetel 20mH20;
2-korruselistel hoonetel 24mH20.
Iga järgmise korruse kohta lisatakse 4mH20. Rõhk uues tänavatorustikus ei tohi ületada 60 m H20. 10mH20 on 1bar.
Kui nüüd liitumispunktis rõhk korras siis ilmselt asi siiski kinnistu torustikus.

Niiet mul kolmandal korrusel oleks ideaalne miskine 2.8 bari. Tänan. Mõõdame üle ja eks siis oskab edasi mõelda.

Toomas.

toomas kirjutas:Tere.

Ja kus see anomaalis asub?

Rom... kirjutas:

Külaline kirjutas:Vabarõhud veevõrgus.
Vabarõhud mõõdetakse kõrgusena maapinnast. Vähimad nõutud vabarõhud määratakse valdava hoonestuse hoonekorruste arvu järgi:
1-korruselistel hoonetel 20mH20;
2-korruselistel hoonetel 24mH20.
Iga järgmise korruse kohta lisatakse 4mH20. Rõhk uues tänavatorustikus ei tohi ületada 60 m H20. 10mH20 on 1bar.
Kui nüüd liitumispunktis rõhk korras siis ilmselt asi siiski kinnistu torustikus.

Niiet mul kolmandal korrusel oleks ideaalne miskine 2.8 bari. Tänan. Mõõdame üle ja eks siis oskab edasi mõelda.

Toomas.

Tallinna kandis.

-virks- kirjutas:Seal ei ole viga rõhus vaid ebapiisavas vooluhulgas. Kuskil on midagi umbes.
Kui manomeeter pannakse vahele kinnisele torustikule (vesi edasi ei voola samal ajal), siis on rõhk korras.
Kui kraan avada ja rõhk langeb märgatavalt, siis on ummistus enne manomeetrit. Kui rõhk ei muutu märgatavalt, siis on ummistus peale manomeetrit.

Jah, ummistuse puhul tundub tõesti loogiline. Lasen manomeetri kolmikuga vahele panna, mitte lihtsalt niisama toru otsa. Ning ummistusele viitab pigem jah see, et kõikidel naabritel on asi korras.

Tere.
Lähen hommikul ühte sellist kooslust lahkama. Võib-olla siis kohtume.
Toomas.

toomas kirjutas:Tere.
Lähen hommikul ühte sellist kooslust lahkama. Võib-olla siis kohtume.
Toomas.

Ei arvatavasti keegi muu - vähemalt mulle pole küll hooldusfirma teavitanud, et keegi tuleb.
Aga kui sa seal selle mure korda saad, siis kirjuta palun milles asi oli - ehk on abi. Või siis tule minu juurde järgmisena

Tere.

Käisin ja vaatasin asja üle. Hoone sisend 25 PEM+paarkümmend meetrit tuvastamatta mõõdus terastoru. Manomeeter vahele ja oh üllatust, sissetulev rõhk on 1,5 bar. Diagnoos siis sissetuleva trassi vahetus.

Toomas.

Väga sage viga on ka kui ppr toru liide on liiga kaua kuumutatud ja moodustab plast seibi toru keskele, st sulgeb toru mingis ulatuses. Seda muidugi juhul kui tegu on ppr torustikuga.

Tere,

fgh kirjutas:Väga sage viga on ka kui ppr toru liide on liiga kaua kuumutatud ja moodustab plast seibi toru keskele, st sulgeb toru mingis ulatuses. Seda muidugi juhul kui tegu on ppr torustikuga.

PPR torustikust asi kaugel, Tegemist terase ja PEM toru kooslusega, mis tuleb maakraanist hoone sisendisse. Lõpuks tuli välja, et peamagistraal on 32 PEM.

Toomas.

Tere!

Lohutuseks nii palju, et mul Keilas eramajas ka sissetulev toru 25 mm ja seda tundub olevat liiga vähe, samad sümptomid, mis teemaalgatajal. Kahjuks oli trass vahetatud enne seda, kui maja ostsin. Nüüd külvasin muru ja võimatu on kasta, vahepeal langeb surve väga madalaks. Surve fluktuatsioone järgides jäi mulje, et minu veesuvet mõjutab ka see, kui naabrid vett kasutavad. Torud sai majas sees tehtud sõbra soovituse järgi (25 mm peatrass majas sees, siis 20 mm hargnemised ja sealt edasi 16 mm igale tarbijale).

Nüüd ühendasin eelmisest omanikust jäänud hüdrofori järgi (mul on oma kaev ka) ja rõhk hüdroforil ca 2.5 baari ning vahe on väga suur. Saab normaalselt kasta. Pean plaani teha sooja vee süsteem kaevuveele ringi (vanni/duši boilerisse). Joogiks/söögi tegemiseks tarbitav vesi jääks linnatrassi oma.

Minu puhul on tegu siiski suhteliselt värske, umbes kümne aastat vana kortermajaga ning dimensioneerimise möödapanekuid seal olla ei tohiks. Naabritel on ju kõik tipp-topp. Korra käisin santehnikuga keldris ning panin tähele, et majja sisse tuleb selline korralik randme jämedune pem. Sealt hargneb pem laiali ning minu korteris sees on juba aluplex. Mis vahepeal toimub ning kus üleminek on ma täpselt ei tea, aga vaevalt seal kuskil neid sulatatavaid ühendusi on.

Loodetavasti tulevasel nädalal saab ikka manomeetri vahele panna ning veidi infot juurde. Kui mure enne minu korterit siis peab lahkama hakkama kust kohast need torud mööda maja jooksevad.

Oleks võinud kohe oma veebruari postituses mainida, et aluplex torud korteris. Nende puhul ju iga liidese korral siseläbimõõt ca 2x väiksem. Rõhukadu ju meeletu, sest see sõltub kiiruse RUUDUST.

to ROM kirjutas:Oleks võinud kohe oma veebruari postituses mainida, et aluplex torud korteris. Nende puhul ju iga liidese korral siseläbimõõt ca 2x väiksem. Rõhukadu ju meeletu, sest see sõltub kiiruse RUUDUST.

Tõsi ta on, aga ometigi on terve maailm täis alupex torudega kortereid/maju, sealhulgas ka kõik minu naaberkorterid, kellel on täpselt üks-ühele sama torustiku lahendus nagu minul ning neil sama probleemi ei esine.
Samuti nagu ma ka mainisin, siis sooja veega ka sama probleemi ei esine. Võib kõikidest tarbimispunktidest korraga vee jooksma panna ning igale poole piisab. Torude läbimõõd (vähemalt korterisiseselt) on loomulikult külmal ja soojal veel sama.

Ühesõnaga nagu ma ka eelnevalt mainisin, siis just nendel põhjustel välistaksin igasugused dimensioneerimisega seotud mõtted. Ei näe muud varianti kui, et tegu on mingi ummistuse, takistuse või vigastusega kuskil torustikus. Nüüd on ainult vaja too koht ülesse leida.

Niisiis, tsirkus jätkub. Täna käis sama hooldusfirma uus santehnik.
Loomulikult manomeetrit kaasas ei olnud ning üritas mind hoopis veenda, et kõik minu kraanid on katki ning umbes ning ta hakkab neid ükshaaval vahetama/puhastama hinnaga 32 eurot tund.
Ma siis hakkasin jälle otsast peale seletama, näitama, demonstreerima kuidas segistist tulev vooluhul on okei ning niipea kui kuskil mujal kraani avan, siis vooluhulk väheneb poole võrra ja kuidas sooja veega sama probleemi ei ole.
Umbes pool tunnikest arutelu, vaidlust ja faktide nentimist jõudsime ikkagi selleni, et peaks survet mõõtma. Esimene pakkumine oli santehnikul see, et ta paneb miskise vooliku otse veearvesti ette ning vaatab silma järgi kui hästi sealt voolab. Mina põtkisin, aga vastu, et see on mõttetu, sest kui ainult ühes kohas kraan lahti keerata, siis on vooluhulk enamvähem talutav, probleem tekib just kui on kahes või enamas kohas kraan lahti. Samuti silmaga mõõtmine tundub ikka absurd.
Lõppkokkuvõtes oli ta siiski nõus homme manomeetri tooma ning veel selle oma vooliku otsa kruttima (loodan, et sai aru, et ikka kolmikuga). Siis paneb vee voolama ning vaatab kui palju rõhk kukub.

Ma senikaua uuriks, et kas äkki on siin foorumis mõni asjalikum manomeetrit omav mees, kes Tallinna lähistel (täpsemalt Peetris) tegutseb ning selle mõõdistusega mõistliku tasu eest aidata saaks?
Kaob ära igasugune usaldus hooldusfirma vastu, kui mina kõrvaltvaatajana, pean elukutselise santehnikuga vaidlema ning aitama tal täiesti loogiliste järeldusteni jõuda.