Ehitusfoorum

Tere,
plaanis liimida 10mm korkparkett põrandaküttele, nt: http://www.lincona.ee/product/korkparkett-licomono/
On kellelgi kogemusi palju siis võrreldes nt. tamme parketiga soojust kinni jääb ? Kõik soovitused oodatud .

Timmu8 kirjutas:Tere,
plaanis liimida 10mm korkparkett põrandaküttele, nt: http://www.lincona.ee/product/korkparkett-licomono/
On kellelgi kogemusi palju siis võrreldes nt. tamme parketiga soojust kinni jääb ? Kõik soovitused oodatud .

soojus ei jää kuskile kinni lihtsalt tuleb materjalist erineva kiirusega läbi ja kui on suurem takistus , kui sellel osal kus soe välja läheb siis jääb tuba jahedaks nö jahtub kiiremini. Täpse vastuse saad, kui uurid välja mis on selle korkparketi soojustakistus. N: http://floorin.ee/et/?option=com_floori ... duct&id=74 on toodud soojustakistus 0,11 m2*K/W

meile öeldi linconas, et kork on põrandaküttele kõige kehvem kattematerjal, sest võtab n-ö kõige rohkem soojust kinni

Kui köetakse otseelektriga või gaasiga, siis ei pruugi korgi soojustakistus suur probleem olla, aga soojuspumba puhul paisutab see küttearveid päris kõvasti.

xil kirjutas:Kui köetakse otseelektriga või gaasiga, siis ei pruugi korgi soojustakistus suur probleem olla, aga soojuspumba puhul paisutab see küttearveid päris kõvasti.

Kas korgi soojustakistus ei olegi kindla numbriga väljandatav, vaid sõltub sellest millega kütta? Aga kuidas on korgi soojustakistusega tahkekütte katlaga tuba küttes, kas on probleem või paisutab kõvasti?

Korgiga kaetud põrandasse peab sama toatemperatuuri saamiseks minema kõrgema temperatuuriga vesi.
Kuna soojuspumba kasutegur väheneb väljuva vee temperatuuri tõstes siis suureneb ka soojuspumba energiakulu.
Peaaegu sama kui pärast pruuni pottahju valge emailiga valgeks värvides ei ole enam toas nii soe tunne kui enne värvimist.
Või kui radiaator teki sisse mähkida.
Peaksin tähelepanu juhtima, et ka enamus parketi alusvaipadest ei sobi soojuspumbaga köetavale põrandale.

ping

Külaline kirjutas:Korgiga kaetud põrandasse peab sama toatemperatuuri saamiseks minema kõrgema temperatuuriga vesi.

Ja gaasi-või tahkekütte puhul ei pea minema?

Külaline kirjutas:Peaaegu sama kui pärast pruuni pottahju valge emailiga valgeks värvides ei ole enam toas nii soe tunne kui enne värvimist.

Nonii, ehitame 20cm tuhaplokist maja, põrandaks naturaalsetest laudadust,(tunne on jala all soojem kui muudest materjalidest), seina savikrohvi(reguleerib niiskust ja venti pole vaja), värvime oranžikatesse toonidesse, mis annavad sooja tunde(oranži loetakse soojaks tooniks), küttekehaks pruunides toonides pottahju, mis annab sooja tunde, kuigi ahju oleks vaja kasutada vist paar korda aastas ainult krõbedamate külmadega ja tunne on nagu elaks passiivmajas. Kurat, ainult KOV ei taha millegipärast selle majale A+ märgist anda. Peab vist ehitusministri külla kutsuma, pudeli konjakit sisse jootma, ehk lööb tal sooja tunde sisse ja kirjutab siis alla.
Juba mõnda aega on moes värvida kogu maja seest valgeks. No minul oleks küll tunne nagu elaks kogu aeg haiglas, midagi on tervisega ikka väga käest ära, hommikuti ärgates on esimene mõte ja tunne, et millega ma öösel jälle hakkama olen saanud, et intensiivpalatis ärkan.
Tunne on iga inimese individuaalne subjektiivne aisting.

Urmas

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Korgiga kaetud põrandasse peab sama toatemperatuuri saamiseks minema kõrgema temperatuuriga vesi.

Ja gaasi-või tahkekütte puhul ei pea minema?
Urmas

Gaasi- või tahkekütte puhul on katlast väljuv temperatuur oluliselt kõrgem, kui põrandasse mineva vee temperatuur ning vajalik on segamissõlm. Kas segamissõlmest põrandasse minev vesi on 40C või 50C temperatuuriga, see katla kasutegurit ei mõjuta, tema väljundvee temperatuur sellest ei muutu.
Mõningane soojakao suurenemine tekib läbi põrandakütte all oleva soojusisolatsiooni. Seda olenemata küttelahendusest, selle suurus oleneb isolatsiooni soojustakistusest (EPS-i paksusest) ning selle alla jääva materjali temperatuurist ning soojustakistusest.
Soojuspumba kasutegur sõltub väljuva vee temperatuurist, seetõttu pole segamissõlm kasulik ja väljuv vesi suunatakse otse põrandasse. Kui põrandasse mineva vee temperatuur on 40C asemel 50C, siis peab ka soojuspumbast väljuva vee temperatuur 40C asemel 50C olema. Oleneb pumbast ja väljundvõimsusest jne, 10% välistemperatuuri ja pumba väljundvee vahe suurenemine võib vabalt põhjustada >20% pumba kasuteguri langust või seda, et jahedamate ilmadega lakkab pump üldse töötamast ning ruume hakatakse kütma el.tenniga (otseelektriga).

xil kirjutas:

Külaline kirjutas: Kui põrandasse mineva vee temperatuur on 40C asemel 50C, siis peab ka soojuspumbast väljuva vee temperatuur 40C asemel 50C olema.

Ega sa seda punasega rõhutatud numbrit tõsiselt mõelnud? Isegi 40C on põrandaküttesse paljuvõitu.

Urmas