Teise korruse küte

[Punamütsike]

Tere!

Plaanis ehitada tulevikus välja 1930-ndatel ehitatud palkmaja teine korrus - kolm magamistuba. Küsimus aga: millist kütet kasutada? hetkel on majas (siis esimesel korrusel) 3 puiduga köetavat küttekollet: kamin ja pliit (soojamüüriga), mis suunduvad tavalisse ühelõõrilisse korstnasse, kuhu on paigaldatud isolatsiooniga metalltoru, ning lisaks moodulahi uue metallist moodulkorstnaga. Olen kuulnud väga põgusalt sellest, et on võimalik olemasolevat korstent ümber ehitades või sellele midagi (soojustsalvestavad elemendid vms) lisades kütta maja ülemist korrust esimesel korrusel asuvast küttekoldest, mis tähendaks, et teisele korrusele mingit eraldi küttekollet tekitama ei pea. Kuna tegemist on lastetubadega, siis ohutuse mõttes oleks see justkui hea lahendus; lisaks on ehk võimalik rahas kokku hoida, ning ei pea tekitama lisaraskust laekonstruktsioonidele. Ehituse käigus on tarvis olemasolevat vana korstent niikuinii uuendada. Õhksoojuspump tundub mitte kõige kindlam lahendus, kuna ka alla 30-kraadise külmaga on vaja tubades ikka elada, ja piirkonnas, kus maja asub, on pidevalt umbes 5 kraadi külmem, kui Eesti teistes väga külmades kohtades.
Kas keegi teab täpsemalt rääkida lahendusest, mille puhul saaks ülemist korrust sellisel viisil soojaks nagu kirjeldasin? Ja mis see kõik orienteeruvalt maksma võiks minna ja/või milline ettevõte/eraisik Eestis selliseid lahendusi pakub ja töö valmis teeks?

[Kalvis]

Seni on kõige lihtsam lahendus ikkagi kasutada II korruse jaoks õhksoojuspumpa.
Kõige profim on keskküte pliitide, kaminate ja muu mudru asemele. seejuures võid kesküttele juurde lisada nii õhk-vesi või maasoojuspumba või keskkütte katla.
On küll võimaldus pliit panna pliidipudelitega (uss) ja sellega kütta teist korrust (aga miks ka mitte esimest korrust, tarbevett jne.) kuid pliidi võimsus on kõige jaoks nõrk. Täpselt sama tulemus on vesikütte kaminad. Ahjudele üldiselt ei tehta vesikütet, pole võimatu aga probleeme on samamoodi palju.
Mõned on ka Ik ja IIk vahelae tühjemaks rookinud, et soe otse läbi vahelae IIk liiguks. Üks inimene sai rahuldava tulemuse.
Variante palju kuid kõigil omad vead. Lihtsamini teostavam on pliidile pudelid jt. 2 korrusele radikad. või õhksoojuspump.

[ahjupealne]

Tere.
Googeldades teise korruse kütmise teemat, leiab siit foorumist ka varasemaid mõttevahetusi.
Lahendus mis ühes kohas on hea, ei pruugi sobida mõnda teise.
Kui ma kirjast õigesti aru saan, on küsimus selles, kas metallist moodulkorstnale saaks mõnd soojusvahetit või -salvestit vahele aretada ?? Tehniliselt ehk saakski aga karta on et sellest vähe kasu. Kui on juttu vanast korstnast, siis mida on mõeldud selle uuendamise all ? Kas vana lammutada ja uus teha ?
Üks variant oleks muidugi uurida õhu liikumise võimalust kahe korruse vahel. Lisaks sellele oleks vaja teada mis küttekeha oli seal ruumis varem, või on tegemist hoopis pööningu ümberehitamisega magamistubadeks.
Kus kohas see palkmaja asub. Kui jätate oma numbri, saaks ehk keegi asjatundjam teiega ühendust võtta ja konkreetsemalt vestelda.

Andres
53267676

[ahjuke]

Olen näinud ahjusi millel vent torud lõõri pandud ja soe liigub teisele korrusele torudest.

[Robi 1]

Ma tegin eelmine aasta sellie ahju aga lõõrides on roostevabad torud ja lisaks 1 ahju sein, mis kogub soojuse ülemise toa tarvis. Räägivad, et soe küll.

[Punamütsike]

Tere.
Googeldades teise korruse kütmise teemat, leiab siit foorumist ka varasemaid mõttevahetusi.
Lahendus mis ühes kohas on hea, ei pruugi sobida mõnda teise.
Kui ma kirjast õigesti aru saan, on küsimus selles, kas metallist moodulkorstnale saaks mõnd soojusvahetit või -salvestit vahele aretada ?? Tehniliselt ehk saakski aga karta on et sellest vähe kasu. Kui on juttu vanast korstnast, siis mida on mõeldud selle uuendamise all ? Kas vana lammutada ja uus teha ?
Üks variant oleks muidugi uurida õhu liikumise võimalust kahe korruse vahel. Lisaks sellele oleks vaja teada mis küttekeha oli seal ruumis varem, või on tegemist hoopis pööningu ümberehitamisega magamistubadeks.
Kus kohas see palkmaja asub. Kui jätate oma numbri, saaks ehk keegi asjatundjam teiega ühendust võtta ja konkreetsemalt vestelda.

Andres
53267676

Tänud põhjaliku vastuse eest!
Pisut täpsustan: moodulkorstnaga on ehk asi lihtsam - sinna tuppa saab paigutada mõne väiksema küttekolde (kamin-ahju nt), mille saab ehk moodulkorstnaga ühendada. Probleem on vana kivikorstna ja selle ümber jääva kahe toaga - kuidas neid kütta nii, et sinna ei peaks tekitama küttekoldeid. Tõenäoliselt tuleb jah vana korsten lammutada, kuna välimine pool näeb üsna vilets välja - telliste vahel praod ja sealt vahelt kõvasti pigi välja ajanud. Tegemist on pööningu ümberehitamisega magamistubadeks. Maja asub Tartumaal Elva lähedal.

[Kalvis]

Selle teise korruse kaminal on see halb mekk, et kui seal all on tuli siis on soe, kui tuld pole, on kohe külm. Ette kütta ka ei saa, saad sauna ja hommikuks on ikka jahe. Sellepärast ma isegi ei pakkunud seda varianti.

Vent. torudega võib saada tõesti ka 2 korruse soojaks, kuid see pole kõige parem lahendus. Vent. torud kostavad ülihästi läbi ja heli liigub mõlemas suunas. Mürasummutitega saab selle lahendada, kuid lõpuks võib asi kole kalliks minna.

[P2ul]

Selle teise korruse kaminal on see halb mekk, et kui seal all on tuli siis on soe, kui tuld pole, on kohe külm. Ette kütta ka ei saa, saad sauna ja hommikuks on ikka jahe. Sellepärast ma isegi ei pakkunud seda varianti.

Vent. torudega võib saada tõesti ka 2 korruse soojaks, kuid see pole kõige parem lahendus. Vent. torud kostavad ülihästi läbi ja heli liigub mõlemas suunas. Mürasummutitega saab selle lahendada, kuid lõpuks võib asi kole kalliks minna.

Kui teine korrus korralikult ehitatud (loe soojustatud), siis ei jahtu ta midagi maha. Ei tea selliseid summuteid, mis kannataksid alumise korruse ahjust tulevat kuumust. Kindlasti ülemisele korrusele eraldi kütteseade, mis peab olema eraldi korstnalõõris.