Ehitusfoorum

Tere,
Enne vaevas mind küttesüsteemi-paigaldus ja -efektiivsus. Täna ei lase magada hoopis põletavam küsimus:

Kas tohib /pigem kas on otstarbekas,arukas/alustada siseviimistlustöödega veebruaris.
Maja on ehitatatud valmis tuhaplokkidest. Siseseintele on kinnitatud karkass sügisel lõigatud prussidest. Kas need prussid hakkavad hallitama,kui panna seina vill jms vajalik. Või peaksid prussid veel kuivama?

Taaskord vabandan, kui öeldud terminid ebatäpsed on!

Sussisahin

Peab väga vussis maja olema et hakkaks hallitama.
Teine teema on märjad prussid ise. Puidul on kombeks kuivades kõveraks keerata - propeller - ise ka kuivatanud nii, et kruvid prussid ehitatavas majas põranda külge ja lased pool aastat kuivada. Kui märjalt seina paned siis võib ka kõveraks tõmmata. See aga sõltub väga konstruktsioonist kus kasutad. Osadel just seinas ta enam kõveraks tõmmata ei saagi ja jube bro on kohe ära teha kui poest tulevad sirged prussid. Eks sa ise vaata.

sussisahin kirjutas:Kas tohib /pigem kas on otstarbekas,arukas/alustada siseviimistlustöödega veebruaris.

Ei keela ükski seadus sul alustada viimistlustöödega veebruaris. Isegi teen praegu ja varsti hakkan lõpetama ühe Aerocist maja siseviimistlust. Küte peab taga olema, et tekkiva niiskuse välja "peksaks"!

Urmas

See oli küll vahvasti öeldud, et seadus ei keelavat.

Suur tänu ka Kalvisele vastamast!

Siit küsimus...kas enne peab siis hoopis põrandad ära valama, et kütet panna? Või siiski seadusetusest tulenevalt uljalt seinad valmis ja kui kevad käes küttesüsteemiga alustada?

sussisahin kirjutas:Siit küsimus...kas enne peab siis hoopis põrandad ära valama, et kütet panna? Või siiski seadusetusest tulenevalt uljalt seinad valmis ja kui kevad käes küttesüsteemiga alustada?

Ma ei tea, mida sa mõtlesid siseviimistlustööde all, aga tegevmaalrina ma keelduksin tegemast siseviimistlustöid nagu krohvimine, pahteldamine, värvimine jms tööd, enne kui üldehitustööd on lõpetatud ja majas enam-vähem stabiilne sisetemperatuur. Või ei anna mingit garantiid enda tehtud töödele ja paranduste eest küsin raha.

sussisahin kirjutas:Siit küsimus...kas enne peab siis hoopis põrandad ära valama, et kütet panna?

Põrandad võiks ikka enne valmis olla. Betoonitööde käigus eraldub suures koguses vett, mis hiljem läbi villa välja võib tahta trügida.

Mitmetel viimistlustöödel on oma miinimumtemperatuurid, tihti +10 C. Kui alla selle teed võid kehva lõpptulemuse saada.

sussisahin kirjutas:Tere,
Enne vaevas mind küttesüsteemi-paigaldus ja -efektiivsus. Täna ei lase magada hoopis põletavam küsimus:

Kas tohib /pigem kas on otstarbekas,arukas/alustada siseviimistlustöödega veebruaris.
Maja on ehitatatud valmis tuhaplokkidest. Siseseintele on kinnitatud karkass sügisel lõigatud prussidest. Kas need prussid hakkavad hallitama,kui panna seina vill jms vajalik. Või peaksid prussid veel kuivama?

Taaskord vabandan, kui öeldud terminid ebatäpsed on!

Sussisahin

Pigem peaks küsima, kas on mõistlik siseseintele karkassi vahele villa paigaldada? Või kas on mõistliku sisesina karkass niisketest prussidest teha? Kasutaks hoopis metallkarkassi, mis ei hakka hiljem niiskuse muutudes mängima nii suurel määral, kui puit.

Urmas kirjutas:

sussisahin kirjutas:Siit küsimus...kas enne peab siis hoopis põrandad ära valama, et kütet panna? Või siiski seadusetusest tulenevalt uljalt seinad valmis ja kui kevad käes küttesüsteemiga alustada?

Ma ei tea, mida sa mõtlesid siseviimistlustööde all, aga tegevmaalrina ma keelduksin tegemast siseviimistlustöid nagu krohvimine, pahteldamine, värvimine jms tööd, enne kui üldehitustööd on lõpetatud ja majas enam-vähem stabiilne sisetemperatuur. Või ei anna mingit garantiid enda tehtud töödele ja paranduste eest küsin raha.

Suur tänu! Eelpool kirjutasin ka, et terminid võivad olla ebatäpsed. Pidasin silmas just nt nagu villa seina panemine.

Kalvis kirjutas:Mitmetel viimistlustöödel on oma miinimumtemperatuurid, tihti +10 C. Kui alla selle teed võid kehva lõpptulemuse saada.

Suur tänu!
Kõige peab arvestama. Suureks saamine on ikka nii raske

ohoooh kirjutas:

sussisahin kirjutas:Tere,
Enne vaevas mind küttesüsteemi-paigaldus ja -efektiivsus. Täna ei lase magada hoopis põletavam küsimus:

Kas tohib /pigem kas on otstarbekas,arukas/alustada siseviimistlustöödega veebruaris.
Maja on ehitatatud valmis tuhaplokkidest. Siseseintele on kinnitatud karkass sügisel lõigatud prussidest. Kas need prussid hakkavad hallitama,kui panna seina vill jms vajalik. Või peaksid prussid veel kuivama?

Taaskord vabandan, kui öeldud terminid ebatäpsed on!

Sussisahin

Pigem peaks küsima, kas on mõistlik siseseintele karkassi vahele villa paigaldada? Või kas on mõistliku sisesina karkass niisketest prussidest teha? Kasutaks hoopis metallkarkassi, mis ei hakka hiljem niiskuse muutudes mängima nii suurel määral, kui puit.

Suur tänu! Nimetatud tegevusi pidasingi silmas!

sussisahin kirjutas:Maja on ehitatatud valmis tuhaplokkidest.

Paksud sul need tuhaplokid ka on, et sissepoole tahad soojustust? Üldiselt oleks seestpoolt mõtekas tuhaplokke ikka krohvida+pahteldada+lõppviimistlus.

Urmas kirjutas:

sussisahin kirjutas:Maja on ehitatatud valmis tuhaplokkidest.

Paksud sul need tuhaplokid ka on, et sissepoole tahad soojustust? Üldiselt oleks seestpoolt mõtekas tuhaplokke ikka krohvida+pahteldada+lõppviimistlus.

Muidugi võib täiendavaks soojustuseks mõeldud villa asemel tuhaplokkseina paksemaks laduda. Näiteks 15cm paksuse kivivilla kihi võib asendada samaväärne soojustakistusega tuhaplokkide kihiga ning need ära krohvida. Samaväärse soojustakistusega tuhaplokkide kiht on 65cm paksune.

xil kirjutas:[Muidugi võib täiendavaks soojustuseks mõeldud villa asemel tuhaplokkseina paksemaks laduda. Näiteks 15cm paksuse kivivilla kihi võib asendada samaväärne soojustakistusega tuhaplokkide kihiga ning need ära krohvida. Samaväärse soojustakistusega tuhaplokkide kiht on 65cm paksune.

Miks mul on tunne, et sa vist ei taibanud minu küsimuse mõtet. Sussisahin kirjeldas ainult seda, et maja on tuhaplokkidest, aga mitte seda, milline on või tuleb soojustus väljapoole ja seda, et tahab soojustust paigaldada sissepoole. Vot seda ma tahtsingi teada, et miks sissepoole, aga sina kohe targutama soojustakistustest. Kuhu ta selle 15cm kivivilla seespool topib? Kui on võimalik väljast soojustada, siis mõtekam on ju seest krohvida ja boonusena jääb siseruumides mööda välisperimeetrit 6-7cm lisaruumi.

Väljaspoole soojustuse panek tähendaks uut maja projekti koos uute asjaajamistega. Sissepoole saab soojustuse "vaikselt" paigaldada.

Koolirahaks uue maja ehitamine pole ka lõbus.
Nii ja naa on läinud, päris mitmed on majale soojustamist teinud "rekonstrueerimisega" alla selle mahu ja põhi välisilmet muutmata - st. pärast soojustamist on eelnevalt krohvitud maja ikka krohviga (laudisega maja laudisega), akanad-uksed samas mõõdus. Ainsana võib kinni hakata gabariitmõõtmest, mis mõned cm muutunud, seejuures võib ka mõõteveale mängida.

Tere kõigile, kes aitasid kaasamõelda. Vabandan, et pole pikalt vastanud. Oli mässamist, aga tasus ära nö.
Minu peamine arengukoht on tõesti aktiivse sõnavara puudumine. Seetõttu võin küsida väga omapäraselt mõeldes üht, aga väljendades kõlab hoopis teisiti See pole ka vabndus, et sooline iseärasus .

Teema juurde pöördudes, siis praeguseks on nö vaikselt hakatud villa seina panema. Ja OSB plaadiga kaetud. Ma siiralt loodan, et pole midagi uskumatult meeletut korda saatnud. Järgmine samm on põrandate tasandamine ja nagu ma aru sain nulli-ajamine, et saaks kile ja armatuuri panna, EPS plaat ka.

mis see osb on otse vastu villa ja jääbki sinna või?

Villa ja osbi vahel on aurutõkke? paber. Et kas osb jääbki mõttes, et...

lugesin esimest postitust, selgub et soojustad seestpoolt hoopis.
Ei siis midagi. Müstiline värk.

tõesti müstiline