Ehitusfoorum

Tere. Olen mõelnud ja uurinud juba mitu õhtut mis võiks olla tulevase kodu küttesüsteem.
Maja on uus puitkarkass 1,5 korrust. I korrus ca 70 ruutu ja II korrus ca 55 ruutu. Soojustust 250mm villa ja tuuletõke.
Kütesüsteemi variandid mida olen mõelnud
1. Õhk vesisoojuspump
2. Maaküte
3. Ahi ja üks või kaks õhksoojuspumpa

Majas oleks laagidel põrandad, et pumpade korral tuleks radiaator küte.

Sooviks siis kuulda targemate inimeste arvamusi.

I korrus

II korrus

4. Katel?

Hetkel on maja poolik karp ja mina ise ette ei kujuta et planeeritud katlamaja 2,9ruutu mahutaks kõik vajaliku ära. Aga katelt kütta ei viitsiks. Ahju võiks kütta küll siis toas mõnus soe ahi ja ilus tuli.

Maaküte. See et soojustus on 250 mm ei tähenda midagi, eks ta kehva ka on. Energiat kulutavad aknad, uksed, ventilatsioon jne. Tähtis on ikka välja arvutada maja energiabilanss ja alles siis saad soojustuse ja muud asjad paika panna.

Kes käsib katelt kütta, on olemas piisavalt automaatsed süsteemid. Maaküte ja soojuspumbad niikuinii korraliku külmaga jäävad jänni ja on midagi lisaks vaja, katla aga saab sellise valida, et ka -40 C kütab ära. Kui peaks pikaajaline elektrikatkestus olema, siis ära külmumise vältimiseks maakütte toimimiseks oleks vaja päris võimsat generaatorit, katla voolutarve on aga üsna väike, aja kasvõi autoaku ja inverteri pealt käima.

mariot kirjutas:ei kujuta et planeeritud katlamaja 2,9ruutu mahutaks kõik vajaliku ära

Kas seda küsimust ei oleks olnud targem arhitektile esitada enne ehitama hakkamist. Ja muidugi mina ei kujuta üldse ette ka sellist maja, kus ei ole ühtegi sahvtit, panipaika, abiruumi.

maaküte koos radiaatoritega peaks minema ca 10k kokku
õhk vesi ca 8k
ahi koos õhk pumba ja korstnaga ca 6,5k
aga mis võib minna katla süsteem maksma? ise ei jaga sellest midagi hetkel...

Katel + põleti + mahuti - 2,5 k.
Juurde siis veesüsteem, ei oska hinda öelda: torud, radiaatorid, pumbad, automaatika, akupaak. Korsten ka, kui seda muidu plaanis ei olnud.

eks ta ole maitse asi , aga projekti vaadates tundub väga ebapraktiline:
* Mõlemad lastetoad on suuremad, kui elutuba , pakun, et kogu elu käib ikkagi rohkem elutoas , kui üleval lastetubades. Lapsed kipuvad veetma ikkagi aega seal kus on ka teised inimesed (meie peres esimese korruse elutoas, mis on suurem kui lastetoad)
* teine korrus on natuke alakasutatud , planeeritud suur trepihall (mis on pea esimese korruse elutoa suurune ja suurem köögist) kus keegi elama ei hakka (võibolla kass) ja kuhu koguneb enamus alumise korruse soojast õhust
* jaga ülemine korrus vähemalt kolmeks ja tee oma kabinet/külaistetuba üles korrusele
* esimesele korrusele kabineti asemele tee vannituba ja vannitoa arvelt suurem katlaruum, köök või elutuba , terpihallile jäta teisel korrusel minimaalne ruum.

küttes juhtub see mis juhtuma peab, soe õhk läheb alt üles suurde trepihalli ja ega ta ei taha liikuda edasi tubadesse.

sulle soovitaks:
* kütteprojekt, ei maksa palju annab hea suunitluse süsteemi tegemiseks
* esimesele korrusele põrandakütte valmidus ja teisele korrusele radiaatorite valmidus välja ehitada (vedada torud, kollektorid) , see on odav ja küttesüsteem vajab seda osa niiehknaa. elektrisüsteem arveta nii, et elektrikütte võimalus igas ruumis .
* teha esimesele korrusele kamin, kaminahi või ahi ning vedada ka õhkkütte torud üles tubadesse. See oleks ka nö lisasüsteem, kui elektrit ei ole, seadmed töökorrast väljas või lisaküte pakaseliseks ilmaks ja kannatab ka mööblit põletades endal elu sees hoida.
* kolida sisse ja esimene külm talv kütta otseelektriga ja saad teada milline on hoone reaalne energiakadu ja selle järgi valida teises etapis piisava võimsusega küttesedae (katel, soojuspump, otseelekter). Kui sa tead reaalseid kulusid , siis võib juhtuda ka see , et kallis kütteseade ei olegi mõttekas investeering ja võib oodata aega millal kütteseadmete hinnad langevad või kasutegurid kasvavad.

seintes 250 villa on ok , katuslagedele katsu ikka 350 ära mahutada, kulu on võrreldes küttesüsteemiga ikka tühine.

Veikko kirjutas:Maaküte. See et soojustus on 250 mm ei tähenda midagi, eks ta kehva ka on. Energiat kulutavad aknad, uksed, ventilatsioon jne. Tähtis on ikka välja arvutada maja energiabilanss ja alles siis saad soojustuse ja muud asjad paika panna.

Sellest ei saanud nüüd minagi aru, miks see 250mm midagi ei tähenda ja kehva on? Sellise seina U-väärtus tuleb kuskil 0.15, kui võrrelda nt. Aeroc Ecoterm Plus 500 ilma lisasoojustuseta nagu ta mõeldud on, siis see on 0.17, ja 0.14 saavutad nt. Aeroc Ecoterm Plus 375 koos 100mm villaga. Sissepoole veel kipsi alla OSB pannes tekkib ka piisav aurutõke et ka -20 juures ei tekki kastepunkti.

Eeldades väljas horisontaallaudist:



Et mis siis sinusuguse ehitaja arvates on hea seina U-arv kui põhimõtteliselt passiivmaja standardisse mahtuv arv pole piisavalt hea?

Küülaline kirjutas:

mariot kirjutas:ei kujuta et planeeritud katlamaja 2,9ruutu mahutaks kõik vajaliku ära

Kas seda küsimust ei oleks olnud targem arhitektile esitada enne ehitama hakkamist. Ja muidugi mina ei kujuta üldse ette ka sellist maja, kus ei ole ühtegi sahvtit, panipaika, abiruumi.

Pole ise ehitanud seda maja karpi on plaanis osta see. Ise olen ka mõlenud mõned seinad ümber tõsta vast. Aga hetkel seal katlamaja seinad fibost olemas.

Tee nii nagu eelarve võimaldab. Kui raha on 10 k siis pane maaküte.
Kui raha on 8 k pane õhk-vesi. Ainult kirjuta siis aadress ka kuhu 3 k eest kullast käepidemeid või muud sarnast saata.
Ahi ja 2 õhk-õhk pumpa on kõige lahjem variant.
Elektriradikaid ei pea seina panema. Kui on veega küttesüsteem siis piisab kogu majale ühest tennist, mis on kütteruumis. Et vesi võib külmuda kui ehitad , ise kohal ei ole jne? Ei külmu sest küttesüsteemi maht on 200-400 l. Paned või auto jahutusvedelikku süsteemi sisse. See ei maksa palju.

Endal läks ahi+võimekas õhksoojuspump (-25C juures COP 2.2 ja võimsus 4.5 kW) 4400 eurot. Korsten oli olemas. Sulle vihjeks, et kui on momendil raha rohkem käes, kui mul oli, ja suur ahjukütte fänn ei ole (ma naudin ahju kütmist), siis mõtle pelleti/vett kütva soojuspumba peale. Ise plaanin ka 10-15 aasta plaanis liikuda mingi keskkütte peale. Maja 150 ruutu+ 60 ruutu keldrit, mida tahaks ka kütma hakata. Hetkel soojustuseks 170 mm saepuru, suvel tuleb 100 mm villa juurde.

Juba eespool mainiti ka, et ruumide planeering on kohutav.

Coolhouse kirjutas:Tee nii nagu eelarve võimaldab. Kui raha on 10 k siis pane maaküte.
Kui raha on 8 k pane õhk-vesi. Ainult kirjuta siis aadress ka kuhu 3 k eest kullast käepidemeid või muud sarnast saata...

Ei saa kullast käepidemete naljale pihta, vihje õhk-vesi pumba mõttetusele või mis?

Külaline kirjutas:Ei saa kullast käepidemete naljale pihta, vihje õhk-vesi pumba mõttetusele või mis?

Mitte just nii.
Algul oli õhk-õhk soojuspump. Õhk-õhk soojuspumpade hinnad on kättesaadavad.
Siis tuli õhk-vesi soojuspump. See on samal põhimõttel kuid soojust kütteveele edastav soojuspump.
50% seadmest on väga sarnane. Seadmele on lisatud küttevee pump ja soojusvaheti. Elektroonika on erinev.
Sinna saab veel lisada lisandväärtust .... kuid võib sama lisandväärtusele raha kuluvat raha kulutada (kui on) reisimiseks või mingite teiste vidinate ostmiseks.

Sellisele majale ei maksa õhk-vesi 8 k.

Kui hakata teistpidi võtma siis 8k - põrandakütte toru- radikad- torud-kollektorid- .. soojuspump=x
Pakun et x=3000 eur

Coolhouse kirjutas: Kui hakata teistpidi võtma siis 8k - põrandakütte toru- radikad- torud-kollektorid- .. soojuspump=x
Pakun et x=3000 eur

sellise maja esimese korruse põrandavalu koos torude paigaldusega jääb suurusjärku 3000 - 3500 euri , pump on sinu pakkumises hästi hea hinnaga

Külaline kirjutas:eks ta ole maitse asi , aga projekti vaadates tundub väga ebapraktiline:
* Mõlemad lastetoad on suuremad, kui elutuba , pakun, et kogu elu käib ikkagi rohkem elutoas , kui üleval lastetubades. Lapsed kipuvad veetma ikkagi aega seal kus on ka teised inimesed (meie peres esimese korruse elutoas, mis on suurem kui lastetoad)
* teine korrus on natuke alakasutatud , planeeritud suur trepihall (mis on pea esimese korruse elutoa suurune ja suurem köögist) kus keegi elama ei hakka (võibolla kass) ja kuhu koguneb enamus alumise korruse soojast õhust
* jaga ülemine korrus vähemalt kolmeks ja tee oma kabinet/külaistetuba üles korrusele
* esimesele korrusele kabineti asemele tee vannituba ja vannitoa arvelt suurem katlaruum, köök või elutuba , terpihallile jäta teisel korrusel minimaalne ruum....

Ilmselt viilkatusega maja (vaata II k aknaid), sel juhul pole lastetoad midagi nii suured ja sinna räästa alla kabinetti juba ei pane.

Võib kõiki variante kasutada.
Lisan lühikommentaarid kõigile tüüpvariantidele.

Keskkütte katel. Mõeldud on mingit tahkekütet, tõenäoliselt puud. Süsi on liiga määriv ja ... (ei taha vist keegi). Tasub plaanida kui küttepuud odavalt käes. Statoili hinnaga mitte. Ma eriti sellesse varianti ei panustaks, meil on kõigil vaba aeg muuks sisustatud kui katla kütmisele
Õlikatlale variandi tegi meie valitsus võimatuks. Vedelgaas oli varem mõttetu.

Ahjud (kaminad jt.). Probleemiks soojajaotus. Kui ise ei lao siis ladujate hinnad üsna krõbedad. Sama probleem mis eelmisel. Küll aga võib ahju lisada backup küttena õhksoojuspumbale.

Õhksoojuspump. Mugav seade. saab ka soodsalt. Probleemiks >-15 C temperatuuride juures maja kütmine. Toodud pindala juures saaks 2 (4 kW) pumbaga hakkama (sõltub ikkagi maja soojustusest - hundilaudale ei jätku). Tasub ka võibolla üks õhk-vesi tüüpi muretseda, saad tarbevee + kaugemate ruumide soojajaotuse ilusasti jonksu.

Maasoojuspump. Kui kallis ehitamise hind välja jätta siis ideaalne lahendus. Tasub pinnast ja kontuuri rajamise alternatiive vaadata või need ise teha (võimalik kokkuhoid). Pool hinnast läheb maa sonkimisse ja kui sealt saad võitu siis tasub rabeleda.

Minagi tahtsin öelda, et pole see lastetubade suurus nii paigast ära midagi kui jutt 1,5 korrusest. Teismeealised soovivad rohkem omaette olla ja tarbivad oma tuba intensiivsemalt. Muus osas ei oska kommenteerida, inimeste eelistused erinevad.

Kindlasti lase kütteprojekt teha. Kamin või ahi? Kamin kütab kuniks tuli all, ahi salvestab ja kütab ööpäeva. Ahju ei saa niimoodi kahe halu kaupa kütta ja tundide kaupa hõõguvaid tukke vaadata nagu kaminat. Ahju paned ettenähtud koguse ja 1-1,5h pärast siiber kinni. Korstnale see kamina vaikne tuksumine nii hästi ei sobi kui ahju intensiivne tsükkel. Kaminaga oli minul vaja iga 2-3 kütmise tagant klaasi puhastada. Ahju uks püsib ise puhas. Ta muidugi veits väiksem ka. Ahjule saab teha suurema tuhasahtli, mida tühjendad näiteks paari kuu tagant.

2k laagidel põrand - on see ikka kindel, et sel juhul ei anna vesipõrandakütet panna? Olen kuulnud kipsiribade vahele paigaldamisest ja peegeldusplekkidest. On radikatest kallim aga jätab vabamad käed küttesüsteemi valikul ja sooja õhu vertikaalne paiknemine toas on ühtlasem.

Mina ei arva, et soojuspump korraliku külmaga jänni jääb. Just kirjutasin selles teemas, et SP rakendas elektritenni alles -20 juures ja esimese 20 päeva pealt edasi prognoosides läheb käesoleva jaanuari elektriarve 28€ võrra kallimaks kui 2015. jaanuaris kusjuures mingi osa sellest lisakulust tuleneb sellest, et olen küttegraafiku järsemaks keeranud ja pole viitsinud eriti ahju kütta.

Olen nõus, et 250mm seinas on ok, katusesse tuleks rohkem panna. Mõistlik oleks lasta inseneril teha aegsasti (!) projekti parandus. Jooksvalt meeles pidada, et "siit ja siit on projektist mööda ehitatud", ei ole hea plaan.

Korralikult soojustatud majas üks talv otseelektriga kütta tundub mõistlik plaan aga miks mitte kütta ka kollet?! Kui kolde kasutegur on teada ja põletatava puidu ära kaalud või briketid üle loed, peaks ka piisavalt täpse tulemuse saama. Pluss küdevast koldest saadav meeleolu.

Pelletikatel kõige õigem.

Kui kolde kasutegur on teada ja põletatava puidu ära kaalud või briketid üle loed, peaks ka piisavalt täpse tulemuse saama

Ei saa nii lihtsalt midagi. Ahju/kamina kasutegurit võib vaid aimata vahemikus u. +- 10...15%. Puude kaalumisest üksi ei piisa, peaks ka teadma niiskust.

Puidu niiskust saab mõõta ja mõningase kogemuse pealt ka subjektiivselt hinnata. Millise kõlaga halud kokku kõlisevad jne. Puitbriketi niiskus peaks suht stabiilne olema, müüakse kiles ja tootja väidab ... 7-8% kui ma ei eksi.

mariot kirjutas:Tere. Olen mõelnud ja uurinud juba mitu õhtut mis võiks olla tulevase kodu küttesüsteem.

Majas oleks laagidel põrandad, et pumpade korral tuleks radiaator küte.

Sooviks siis kuulda targemate inimeste arvamusi.

Vaata ja imesta. Uskumatu, kuhu inimesed langevad, et hakkavad oma kodu küttesüsteemi kohta otsuseid langetama põhimõtteliselt anonüümsete kommentaatorite postituste/arvamuste põhjal.
See on üks olulisemaid otsuseid maja puhul. Kas selle eest ei raatsita tõepoolest spetsialistile veidi pappi maksta???
Aga edu!

nn. spetsialistid ise süüdi selles, et oma kauba kiitmise ja valeandmetega ülesupitamisega on usalduse kaotanud.

projekteerimine kirjutas: See on üks olulisemaid otsuseid maja puhul. Kas selle eest ei raatsita tõepoolest spetsialistile veidi pappi maksta.

spetsialistidega on see asi, et neid otsi tikututlega taga ja lõppeks peab endal ikka olema niipalju arusaama asjast , et mida spetsialist sulle pakub või mida üldse küsida. keegi ei keela ka naonüümselt oma silmaringi laiendada või lihtsalt arutleda. kõik mis kirja pandud ei ole kohustuslik

Valikute tegemisel mõtle pikale perspektiivile, tegemine nüüd vs ümber tegemine kui rahul ei ole. Foorumist saad parimal juhul kasutajate kogemusi või üldinfot, et teaksid midagigi. Küsi hinnapakkumisi täislahendustele, nt võib selguda, et halukatel + 2t akupaak vs MPS + kollektori kaevamine hinnas ei ole vahet.

Soojustus osas võib sind võib huvitada tabel 6.1: https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/ ... stekst.pdf
Valiku osas vt: http://www.aeroc.ee/user_upload/erineva ... 1.2012.pdf kus hinnad on vananenud, aga võrdluse suhted on samad. Palju huvitavaid uuringuid leiad siit: http://kredex.ee/uuringud