Ehitusfoorum

Tere.Oskab keegi öelda,millal tuleb see pigieemaldaja puuhalg lisada.Nagu ma aru saan lahtise tulega koldesse ei tohi teda panna,kas siis peale kütmist?Ja kes oskab midagi öelda üldse selle efektiivsusest?

Kust ja mida tahad sellega teha?

Tahaks teada,et millal on õige aeg see halg ahju pista,kas siis kui ahi köetud ja süte peale.Ja sooviks teada kas see halg on tõesti nii efektiivne,kui räägitakse.
Tänud ette.

Kes rääkis ja kus,kui naised saunas on asi kahtlane,aga kui mingi poest ostetud asi peaks kasutusjuhend ka olema.Pane mingi link kust asi pärit ja millega tegu.

Mis mureks ahjul,et kasutada tahad?Milline ahi?
Hetkel tõesti tundum,et naised saunas....

Igatsorti pulbrid, tabletid, puuhalud ... on poes müügil küll. Pane alla nii, kuidas kasutusjuhend ette näeb, või teistmoodi. Suurt tolku tast ikke pole. Küll ta rohkem profülaktika mõttes on arvestatud, nagu vanasti kartulikoorte põletamine.
Kirjutan sellepärast, et kasutasin pigivastaseid aineid. Korsten oli pigi täis ja tahtsin korstent puhtaks saada. Mitut ainet proovisin. Ainuke abi oli raudkangist ja korstna tükiti lahtivõtmisest. Nii sai korstna puhtaks. Targem on põletada nii, et pigi ei tekiks. See tähendab ka osadest kütteseadmetest loobumist. https://tulepesa.wordpress.com/2010/12/ ... uttekolle/
Lootus sureb viimasena ja ega need tabletid/halud korstnale halba ei tee. Kindlasti on keemiline seletus asjale olemas.

Motamehega nõus, pigem mõelda selle pigi tekke põhjuste peale, kui näha vaeva pigi tekki kõrvaldamisega jumal teab millega. Eks ta natuke aita, aga ikkagi, tekkepõhjus kõigepealt.

Tänan vastuste eest,veits jälle targem

kunagi 12 kaminat salongist sai sinist pulbrit kilekotikestes.Viskasid hõõguvaytele sütele nt katlas ja enne järgmist kütmist oli katla metallpind küll täitsa puhas.Kevadel korstnasse vaadates oli korsten kah seest puhas(pigist).Nii,et osad mõjuvad küll.Kuna halg on keemija mis keemiliselt lagundab pigi siis nädal paar peale põletust tuleks lõõrid harjaga ikka üle käia,pidavat parem olema..Raidkivi tõi sisse mingit odavat rämpsu hea hinnaga,oli veel kilekotis,kurat põlema ei saanud ja prügikasti läks,pidavat olema odavam analoog sellele mis paberkotis.
Kui juba pigitunud siis tuleb põhjus välja selgitada ja põhjus kõrvaldada,tuleb ka odavam.

Kasutan 25 kW katlas Hansa pigieemaduspulbrit 1 mõõtetops igal küttekorral. Moodulkorsten on kergesti puhastatav, tahm on kergete helvestena. Soojusvaheti ikka kaetud sellise läikiva ja tugeva pigiga. Suitsugaas korstnas 170 kuni 200 C. Üleskütmisel ja õhu sulgemisel oluliselt madalam, ilmselt tekib pigi sel ajal.
Ahjud mulle väga meeldivad, aga mitu ahju oleks vaja 9 eraldi ruumi kütmiseks, ei tahagi teada.
Puupliidi tegin ise (olen seaduserikkuja ja kurjategija), seal vahendit ei kasuta. Kuiv puit ja hea tõmme ruulivad.
Kartulikoori põletan katlas ka, kuid pole mingit efekti märganud.
Hetkel katsetan hoopis Hansa nn. VITAMIINE TAHKELE KÜTUSELE

Katlas tekib pigi paratamatult. Vee temp ei saa ju olla suurem, kui 110 kraadi max. Üle selle kisub juba tööstuskatlamajaks. Ja isegi 110 kraadi on kolde pinnatemperatuuriks sootuks vähe = pigi on paratamatu. Milleks raha kulutada mingi tableti peale, millega lubatakse imet?
Vanasti sõid inimesed liha ja leiba, tänapäeval pistetakse rohtu ja mingeid toidulisandeid. Isegi ahjudele antakse vitumiine.

motamees kirjutas:Katlas tekib pigi paratamatult. Vee temp ei saa ju olla suurem, kui 110 kraadi max. Üle selle kisub juba tööstuskatlamajaks. Ja isegi 110 kraadi on kolde pinnatemperatuuriks sootuks vähe = pigi on paratamatu. Milleks raha kulutada mingi tableti peale, millega lubatakse imet?
Vanasti sõid inimesed liha ja leiba, tänapäeval pistetakse rohtu ja mingeid toidulisandeid. Isegi ahjudele antakse vitumiine.

Lihtne katse: Aseta lahmakale metallplaadile (või kivile, kui metallikamakat pole) pigitükk ja põleta teda leeklambiga. Kuna leeklamp ei suuda suure keha temperatuuri isegi 50C-ni tõsta, ei tohiks pigitükiga selle teooriajärgi midagi juhtuda.
Ja kui on olemas katel, mis on vale kütmise tõttu pigi täis, võib ka selle gaasipõletiga pigist puhtaks põletada.
See, et katla veesärgi vee poolne temp on kuni 110C, ei tähenda, et teisel pool oleva pigi välispinna temp ei saaks soojuskiirguse toimel kõrgemale tõusta.

Ise kasutan kartulitärklist juba mõned aastad ja asi toimib. Osta on odav(võtan kõige soodsamat) ja kütmise lõpus viskan 1-2 lusikat sütele. Küttekehad korstnaid õige kütmisega ei pigita aga kunagi on üks korsten veidi sussutamisega pigiseks saadud, tärklis on teinud asja palju paremaks ja pigi "kuivab" ära ja tuleb harjaga lahti. Lisaks nüüd on alati lõõrides olev tahm ja tuhk palju "puhtam" ehk eemaldub kätelt lihtsamini.
Kartulikoorte põletamine on tulnud ka just tärklise sisalduse ja kasuliku toime pärast kasutusse kunagi.
Mina olen rahul ja soovitan.

Vanakooli nipid on head

Mette ei saa aru kas teil pole rahaga paremat teha kui seda küttekoldes põletada?Profülaktika mõttes mina küll kodus raha ahju,katelpliiti ja katlasse ei loobi.Katelpliidil koldeseintel on paratamatu ja see ei sega,mujal kuskil pole pigi ja ei tule.

ahjuke kirjutas:Mette ei saa aru kas teil pole rahaga paremat teha kui seda küttekoldes põletada?Profülaktika mõttes mina küll kodus raha ahju,katelpliiti ja katlasse ei loobi.Katelpliidil koldeseintel on paratamatu ja see ei sega,mujal kuskil pole pigi ja ei tule.

ahjuke kirjutas:kunagi 12 kaminat salongist sai sinist pulbrit kilekotikestes.Viskasid hõõguvaytele sütele nt katlas ja enne järgmist kütmist oli katla metallpind küll täitsa puhas.Kevadel korstnasse vaadates oli korsten kah seest puhas(pigist).Nii,et osad mõjuvad küll.Kuna halg on keemija mis keemiliselt lagundab pigi siis nädal paar peale põletust tuleks lõõrid harjaga ikka üle käia,pidavat parem olema.
.

Mette ei saa aru, mis jutud siin kellele on saanud. Keelad oma juhatused ka ära.

vanad eestlased loopisid haavapuud alla ja see hoidis korstna korras

Havapuu peab olema vähemalt kaks aastat kuivanud,alles siis toime.

Ega ükski lisand seda põlemiskambrit läikima ei löö, abiks traathari, kraap ning mehaaniline töö!

san-teh kirjutas:Ja kes oskab midagi öelda üldse selle efektiivsusest?

Kasutasin seda http://www.hansaflame.ee/index.php?page=torvapuhastaja pulbrilist varianti Stropuva tüüpi katlas. Võttis korstnas oleva pigi "kestendama" nagu ülepäevitunud naha. Justnagu kuivatas ta ära. Palju lihtsam oli korstent puhastada. Tundus et raha läks asja ette.
Põlemiskambris veesärgil olevat pigi ta ära ei võtnud kuid sellega mul nagu ei olnudki erilisi probleeme. Pigi kiht püsis stabiilselt ühtlane ja ma ei näinud erilist mõtet temaga seal võidelda. Nagunii oleks ruttu tagasi tulnud.

Stropuva tünn ongi pigivabrik.Sügise ühte nägin,korstnaks metall sisuga fibo korsten,korduvalt põlenud ja villad juba paakunud.Katel ise oli ka täiesti umbes pigist.No ei saa aru miks kodanikud ennast sellise õnnetusega piinavad.

xil kirjutas:Lihtne katse: Aseta lahmakale metallplaadile (või kivile, kui metallikamakat pole) pigitükk ja põleta teda leeklambiga. Kuna leeklamp ei suuda suure keha temperatuuri isegi 50C-ni tõsta, ei tohiks pigitükiga selle teooriajärgi midagi juhtuda...

Katse on natuke vale sul. Sa pead selle pigi mööda rauajunni, paari mm paksuselt, laiali määrima. Vaata, kas siis ka saad puhtaks. Katlas just selline protsess käib.

xil kirjutas:...Ja kui on olemas katel, mis on vale kütmise tõttu pigi täis, võib ka selle gaasipõletiga pigist puhtaks põletada...

Mitte vale kütmise tagajärjel, vaid vale ehituse tagajärjel. Katsu sa isereguleeruvat katelt valestui kütta.

ahjuke kirjutas:Stropuva tünn ongi pigivabrik...

Ahjuke tõi näite Xil-i jaoks. Lisaksin siia ka Zvake katla. Kõll neid võiks veel nimetada.

Käisin kuu alguses ühte eramaja küttesüsteemi puhastamas ja seal oli kah Stropuva katel. Katlal taga metallist moodulkorten ja korsten täiesti puhas. Põlenud polnud see korsten mitte kunagi. Katlaga samasse korstnasse oli ühendatud ka veel veesärgiga sauna keris, mille viimalõõriks(ca3m) oli kasutatud isoleeritud metallkorstna mooduleid. Kõik oli läbi mõeldud, temperatuurid paigas ja kogu süsteemi toimimine teaduslikult tõestatud. Kõigil vajalikel maja dokumentidel päästeameti kasutamise luba olemas. Maja omanik ise tegeleb keskküttesüsteemide projekteerimisega. Rääkisime pikalt ja laialt keskküttesüsteemidest, nende projekteerimisest ja ehitamisest. Seega pole mõtet katelt süüdistada väid ärgem ehitagem jumal teab mida, millest te ise kah aru ei saa.

Kuidas Zvake/Stropuva katel töötab.
Koldesse antakse põlemisõhku senikaua, kuniks temp tõuseb max piirini. Siis suletakse õhu juurdepääs tulele. Senikaua miilib puu niisama, kuni temp langeb. Selle peale hakkab termoklapp jälle õhku koldesse laskma.
Ilma õhuta põlemise ajal on pigi tekkeks väga soodsad tingimused. Ka korstnapühkija raamatus on selline viga välja toodud.
Müstika on see, et projekteerija suudab vaegpõlemisega katkla tööle panna ilma pigitamiseta. Urmas, seleta lahti see teema ja paljud inimesed oleksid vaevast vabad. Kindlasti rääkisite pikal jutuajamisel ka sellest imest.

Siis tuleb see korstnapühkija raamat ümber kirjutada samuti nagu Veski raamat on ajale jalgu jäämas To katel ainult metallist moodulkorstnatega toimibki. Korstnasse läheb ikka väga madal suitsugaaside temperatuur seal(ca 30 kraadi). See põlemisprotsess on seal väga pikk, peaegu terve ööpäev. Katlal akumulatsioonipaak puudub jne. Kes kaasa viitsib mõelda hakkab asjast aru saama küll.

Tean, et põlemisprotsess pikk, peaaegu ööpäev. Puudub akupaak, sellepärast just selline katel ongi. Korstnaks Rondo+, mis on metallkorstna analoog. Mis siis projekteerija teistmoodi tegi, et pigi vaegpõlemisel ei teki.
Korstnapühkija raamat just kirjutati, vaevalt nad seda ümber kirjutama hakkavad.
Ma viitsin kaasa mõtelda, aga praegu küll selgust tulnud pole.