Ehitusfoorum

Paneelmaja ehitusaasta 1979. Originaal kilpparkett oli ebatasane, kilbid eri kõrgusel; ruum 3 m x 4 m. Peale hööveldamist/jämelihvimist väidetavalt kogenud meistri poolt on põrand peaaegu kogu ulatuses lohkus kuni 12 mm 3 m kohta. Mehel rihtlatti kaasas polnud ja ühendust temaga ei saa. Uut parketti paigaldada pole võimalik. Põrand mõlemas suunas kaldu, kõrguste vahe kuni umbes 15 mm.
Kas lasta uuesti üle lihvida?

andresM kirjutas:Paneelmaja ehitusaasta 1979. Originaal kilpparkett oli ebatasane, kilbid eri kõrgusel; ruum 3 m x 4 m. Peale hööveldamist/jämelihvimist väidetavalt kogenud meistri poolt on põrand peaaegu kogu ulatuses lohkus kuni 12 mm 3 m kohta. Mehel rihtlatti kaasas polnud ja ühendust temaga ei saa. Uut parketti paigaldada pole võimalik. Põrand mõlemas suunas kaldu, kõrguste vahe kuni umbes 15 mm.
Kas lasta uuesti üle lihvida?

kas ennem ei olnud lohkus, kaldus jne ? parkett ei kannata hööveldamist ja liitaigi 1,5cm lihvida, sest reeglina on spoonparketil spoonpinda ca 3 - 5 mm ja kannatab üldse 1 -2 korda oma elua jooksul lihvida. Kui teil on täispuit parkett, siis vaevalt, et ka see 1,5cm ulatuses töötlemist kannatab.

põrandaid ei lihivita sirgu vaid tehakse sirge alus ja parkett paigaldatakse siledale pinnale (tolerants pinnale on toodud parketi paigaldusjuhendis) , kui teil on 1979 a tehtud põrand mis on viltu, siis võiks selle üles võtta (kui parketti tahetakse väga säilitada) ja alus uuesti teha või lammutada ja kõik uuesti teha.

Parketti polnud plaanis säilitada, vaid ainult tasandada/madalamaks lihvida (et põrandapind liialt ei tõuseks), et siis peale spoonparkett panna. Spoonparketile lubatud aluse ebatasasus kuni 3 mm 2 m kohta.
Enne oli põrand kaldus. Kas ka lohkus, seda ei tea, sest rihtlatti veel polnud. Usaldasin tegijat.

andresM kirjutas:Parketti polnud plaanis säilitada, vaid ainult tasandada/madalamaks lihvida (et põrandapind liialt ei tõuseks), et siis peale spoonparkett panna. Spoonparketile lubatud aluse ebatasasus kuni 3 mm 2 m kohta.
Enne oli põrand kaldus. Kas ka lohkus, seda ei tea, sest rihtlatti veel polnud. Usaldasin tegijat.

no selge, katsu siis tegijal veel kratist kinni saada ja raha tagasi küsida, viska põrand välja ja tee uus alus ning tegijale anna raha , kui sul soovitud ebatasasus on käes ja ära unusta töö tellimisel seda eesmärgiks seada.

Tere. Ei hakka põrandamehed ealeski põrandat sedapalju hööveldama v lihvima.
Hööveldatakse v lihvitakse nii palju, kui vajalik ja nii vähe, kui võimalik.
Aluspõrandas on viga ja selleks võib olla ka näit tasandatud liivale või ka
pehmele isolatsiooniplaadile paigaldatud PLP. Ehk siis, PLP alus on lohkus.
Kui kriuksumisi, vajumisi, õõtsumisi pole siis seal laagidel aluspõrandat ka all pole.
Seda kõike saab kontrollpuurimste abil kindlaks teha ja seda enam, kui lihvitud
parkett, pidi uuele parketile aluseks jääma. Olenevalt olukorrast, saaks see lohk
õigete materjalidega tasandatud. Andres

Tänan, A A. Põrand stabiilne, kriuksumist ega õõtsumist pole. Mis need õiged materjalid oleks?

Tere. Kuna see lihvitud ja lohkus parkett polnud mõeldud säilitamiseks siis tasandaksin
lohu/d isetasanduva seguga. Selleks on sobilikud näit: Mira X-plan, Kiilto Kestonit fiber,
Weber Vetonit 3300 jpt. tootjad. Alus peab tõesti olema stabiilne, praod eelnevalt tihendatud, muidu on uued jamad kaelas. Loe ja täida täpselt tootjajuhiseid!!!
Andres

Mira X-plan tundub sobib. Väiksema veekogusega saab anda õige kalde. Aitäh!